– Váldet oktavuođa ja muitalehket iežadet historjjá

2022 čavčča geigejit Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna materiála ja rávvagiid Stuorradiggái. – Kommišuvdna háliida olbmuid muitalusaid ja vásáhusaid raportii. Lea dehálaš ahte válddát minguin oktavuođa.

Nu lohká Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna lahttu Liv Inger Somby.

Sámiid ja kvenaid dáruiduhttin lea leamaš garas ja dat lea máŋga bearraša ja máŋga buolvva ovddas billistan. Danne lea Stuorradiggi ásahan Duohtavuohta- ja seanadankommišuvnna, mii kártegoahtá dáruiduhttinhistorjjá arkiivadieđuid ja jearahallamiid vuođul.

– Mii buohkat diehtit ahte leat bajásšaddan dáruiduhttimiin. Mii buohkat diehtit makkár váikkuhusat dáruiduhttimis leat sápmelaččaide ja kvenaide. Dál lea mis vejolašvuohta, go stuorra barggu leat álggahan, muitalit movt dáruiduhttin duođaid lea váikkuhan sápmelaččaide ja kvenaide, lohká Somby.

Neahttasiiddut 7 gillii

Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna čieža gielat neahttasiidduin https://uit.no/kommisjonen sáhtát raporteret maid leat vásihan. 

– Mii háliidat olbmuid muitalusaid. Neahttasiiddus lea vejolašvuohta raporteret muitalusa iežas birra dahje muitalusaid maid lea dehálaš dokumenteret. Lea maid vejolaš váldit oktavuođa njuolgga kommišuvnnain neahttasiiddu bokte, čilge son. 

Sávvet soabadeami

Vaikko ain odnege lea váttis oažžut sámegiela oahpahusa skuvllas, váttis fitnet oahppogirjjiid sámegillii ja vaikko oaidnit olu lágaid ja njuolggadusaid, mat eai leat heivehuvvon Sápmái, de Somby sávvá kommišuvnna barggus ávkki.

– Mihttun lea gávdnat čovdosa, muhto dalle dárbbašat veahki. Historjjá mii gal dovdat, muhto doppe lea olu mii ii leat almmolašvuođas vel. Eaŋkilolbmuid historjját leat oba dehálaččat ja mun dieđán ahte doppe leat garra muitalusat, lohká Somby ja ávžžuha olbmuid váldit oktavuođa.

Neahttasiidu:  https://uit.no/kommisjonen

Čále cealkámuša

Your email address will not be published. Required fields are marked *