Diŋgo donge! 
DAVVI-NORGGA BÁNA: Stuorradikki mearrádus dahkkojuvvui 56 jienain beali ja 30 jienain vuostá. Govvejeaddji: Ørn E. Borgen / NTB.
Opposišuvdna duolmmai ráđđehusa go Stuorradikki eantlohku mearridii maŋŋebárgga, ahte Davvi- Norgga bána huksenbarggut galget álggahuvvot.
– Stuorradiggi dáhttu ráđđehusa álggahit barggu ollašuhttit Davvi-Norgga bána, lohká evttohusas, mii mearriduvvui 56 jienain beali ja 30 jienain vuostá.
JOHTALUSMINISTTAR BÁGGEHALLÁ
Nu bággehalláge oktasaš-johtalusministtar Knut Arild Hareide (KrF) álggahit barggu ruovdemáđija prošeavttain, mii galgá guhkidit toga-johtalusa Fuoskkus Romssa gávpogii. Dasa ministtar ii liiko veahášge, ja lohká ruovdemáđija eahpevásttolažžan ja eahperealisttalažžan.
– Mu vuorjašuhttá dat, ahte mii ráhkadit vuordámušaid maid jáhkán áibbas eahperealisttalažžan ollašuhttit, dadjá Hareide NTBii.
375 KILOMEHTERA – 120 MILJÁRDDA KRUVNNU
Son jáhkká 375 kilomehtera guhkkosaš togagaskka šaddat sakka divraseabbon go gaskal 104 ja 120 miljárdda kruvnnu, nugo lea meroštuvvon.
– Mun jáhkán, ahte Davvi-Norga ferte jurddašit vuđolaččat, sihtetgo duođaid dán ruovdemáđija. Dat dáidá šaddat olu, olu divraseabbon, dadjá son.
BARGIIDBELLODAT JORGGIHII
Bargiidbellodat (A) lea ovdal jienastan sullasaš evttohusa vuostá, muhto jorggihii mannan vahku riikačoahkkima maŋŋil, mii mearridii hukset Davvi-Norgga bána.
Ledje Sosialisttalaš Gurutbellodat (SV), Guovddášbellodat (Sp) ja Ovddádusbellodat (FrP), geat ovddidedje evttohusa. Sii ožžo doarjaga maiddái Ruoksadis (R) ja Birasbellodagas Ruonát (MDG).
OPPOSIŠUVDNA DUHTAVAŠ
Sosialisttalaš Gurutbellodaga nubbijođiheaddji Torgeir Knag Fylkesnes lea hui duhtavaš Stuorradikki mearrádussii.
– Davvi-Norga bázášii bána haga periferiijan, gos dálkkádatgássaid luoitimat galget geahppánit ja energiijabevttolaš fievrrideapmi galgá lassánit. Bána veagas rahpasit stuorra vejolašvuođat ealáhusaide ja olbmuide. Mii šaddat oassin ruovdemáđii-Norggas, dadjá Fylkesnes kommentáras NTBii.
Fáktá
Davvi-Norgga bána
* Ruovdemáđija guhkideapmi Fuoskkus Romsii lea plánejuvvon ja evttohuvvon das rájes go Nordlándda bána gárvánii jagi 1962. 1970-logus ledje juo plánat Davvi-Norgga bána guhkidit Romsii.
* Njukčamánus 1989 mearridii Bargiidbellodat (Ap), mas dalle leai ráđđehus, prográmmadajaldaga, mainna bellodat lohpidii čađahit Davvi-Norgga bána čuovvovaš áigodagas. Ráhkadusbarggut galget álggahuvvot, go plánen addá vuđđosa dasa, lohká prográmmačuoggás. Seamma jagi mearridii maiddái Guovddášbellodat (Sp), ahte Davvi-Norgga bána galggai huksejuvvot.
* Dallego ruovdemáđiidieđáhus 1990–1993 áigodahkii digaštallojuvvui geassemánus 1989, de celke Ap, KrF ja Sp ahte galggašii leat vuođus ovdanbuktit plána Davvi-Norgga bánas ovdal jagi 1993. Dalle háliidedje maiddái čielggadit ruovdemáđiioktavuođa Girkonjárggas Nikela bokte Murmánskii daláš Sovjetlihttui.
* Cuoŋománus 1990 čuvgii Oktasašjohtalusdepartemeanta, ahte Davvi-Norgga bána gártá máksit 15 miljárdda kruvnnu. Dát galggai almmatge maiddái siskkildit Nordlándda bána elektrifiserema ja ođđa ruovdemáđiiávdnasiid.
* Jagi 1993 mearridii LO-kongreassa eanetlohku doarjut Davvi-Norgga bána huksema, mii galggai álggahuvvot jagi 1997 ollodahkii.
* Guovvamánu 25. 1994 heaittihii dalá oktasašjohtalusministtar Kjell Opseth (Ap) Davvi-Norgga bána guhkidanplánaid agibeaivái, maŋŋilgo nannejuvvui ahte bána guhkideami golut gártet logi gearddi stuorábun go dan ávki.
* Jagi 2009 ovdanbuktojuvvui Nationála transportaplána áigodahkii 2010–2019 dajaldagain «Ráđđehus ii áiggo plánet dahje hukset ruovdemáđija Fuoskku ja Romssa gaskii.»
* Nationála transportaplánas áigodahkii 2019–2029 mearriduvvui, ahte Davvi-Norgga bána vejolaš guhkideapmi Fuoskkus Romsiis, oktan goallostemiin Ufuohta bánii Áhkanjárggas, galggai čielggaduvvot.
* Suoidnemánu 1. 2019 ovdanbuvttii Ruovdemáđiidirektoráhtta vejolaš Fuoskku-Romssa ruovdemáđiihuksema golločielggadeami. Gollomeroštusas lohká, ahte bána gártá máksit gaskal 113 ja 120 miljárdda kruvnnu. Bána ii šatta rehkenastimiid mielde servodatekonomalaččat gánnihahttin, go das gártá ruđalaš manahus gaskal 46 ja 109 miljárdda kruvnnu.
(Gáldu: NTB)