Skuvlejit oahpaheddjiid

Sámediggi, Suoma Románasearvi ja Nuoraid Akatemia skuvlejit
oahpaheddjiid sáme- ja románanuoraiguin deaivvadeapmái.

UNNÁN DIEHTU: Sámedikki skuvlen- ja oahppamateriálalávdegotti ságajođiheaddji Tauno Ljetoff mielas skuvllain oahpahuvvo ilá unnán sápmelaččaid birra. Govva: Suoma Sámediggi

ČÁLLÁN: ELLE MÁRET LABBA 

Nuoraidskuvllaid ja nuppi dási oahppolágádusaid oahpaheddjiide oaivvilduvvon dievasmahttinskuvlenprošeakta Kultuvrraid skuvla álgá golggotmánus ja joatkašuvvá jagi 2022 lohppii. Ulbmilin lea oahpaheddjiid válbmen sáme- ja románanuoraiguin deaivvadeapmái. 

UNNÁN DIEHTU 

Sámedikki skuvlen- ja oahppamateriálalávdegotti ságajođiheaddji Tauno Ljetoff muitala Kultuvrraid skuvla prošeavtta boahtit duođalaš dárbui. 

– Mishan lea dál čielggaduvvon diehtu das, ahte oahppamateriálat eai jur sisttisdoala sámedieđu. Oahpaheaddjeskuvlejumisge sámiid guoski áššit eai gieđahallo, čilge son. 

Oahpahus- ja kulturministeriija sámeoahpahusa ovddidanbargojoavku luohpadii raportta oahpahusministarii cuoŋománus 2021. Dat ráhkadahtii maiddái sierračielggadusa vuođđooahpahusa suoma- ja ruoŧagielat oahppamateriálaid sámedieđus. 

– Sávan, ahte sámiid guoski diehtu skuvlaoahpahusas álgá dál lassánit ja maiddái sámiid ruovttuguovllu olggobealde ássi sámemánát ja nuorat ožžot doarjaga identitehtii, deattuha Ljetoff. 

DOARJU KULTURIDENTITEHTA HUKSEMA 

Kultuvrraid skuvla lea čakčat álgi mávssuhis dievasmahttinskuvlenráidu, mii lea oaivvilduvvon nuoraidskuvllaid ja nuppi dási oahppolágádusaid oahpaheddjiide. Suoma vuođđooahpahusa ja logahatoahpahusa oahppoplána vuođustusain gávnnahuvvo, ahte oahpahus galgá doarjut ohppiid iežaset kulturidentitehta huksema. 

D i e v a s m a h t t i n s k u v l e m i s oassálastit ožžot válbmejumi sáme- ja románanuoraiguin deaivvadeapmái ja maiddái nuoraid kultuvrralaš identitehta doarjumii. 

Kultuvrraid skuvla riegádii dárbbus lasihit dieđu ja geahpedit stereotypiijaid. Maŋimuš jagiid lea leamaš olu sáhka sáme- ja románatemáid vátnivuođas oahppogirjjiin. Ovdagáttut šaddet dávjá justa diehtemeahttunvuođas. Lassiskuvlemii lea stuorra dárbu, dasgo dál temá gieđahallamii leat fállun menddo unnán vuogit. 

Ipmárdus sáme- ja romána-kultuvrraid sierravuođaid ektui ii ohppojuvvo dálá oahppogirjjiin, iige oahpaheaddji vealttakeahttá dovdda sáme-ja románakultuvrraid sierravuođaid nu bures, ahte basttášii doarjut vehádatnuora, gii lea huksegoahtime iežas kulturidentitehta. 

DÁRBU VULGGII DIHTOSIS-PROŠEAVTTAS 

Sámedikki Nuoraidráđđi ja Nuoraid Akatemia ordniiga jagiin 2020-21 oktasaš prošeavtta man ulbmilin lei lasihit váldoálbmogii gullevaš mánáid ja nuoraid diđolašvuođa sápmelaččaid ja sámekultuvrra birra. Prošeavtta 

oktavuođas leat ollašuhtton badjel 160 skuvlagalledeami birra Suoma. Skuvlagalledeaddjin leat doaibman badjel 18-jahkásašsámenuorat. Galledanbáikegoddin leat leamaš Helsset, Turku, Tampere, Jyväskylä, Oulu, Roavvenjárga, Soađegilli ja daid lagašguovllut. 

PROŠEAKTA JOATKAŠUVVÁ: Nuoraid Akatemia prošeaktajođiheaddji Ulla Saalasti muitala ahte Kultuvrraid skuvla-prošeakta joatkašuvvá maiddái boahtte giđa deaivvademiid bokte Oulus ja Helssegis. Govven: Emma Veini 

– Dát prošeakta ollašuvai nu bures ahte mii ovttas Sámedikki Nuoraidráđiin gávnnaheimmet viiddidit dákkár skuvlejumi maiddái oahpaheddjiide. Mii álgit álggos piloteret Kultuvrraid skuvlla guvttiin skuvlenráidduin dán čavčča ja leat seammas plánen ahte dat joatkašuvvá viđain ráidduin giđa bealde. Vuosttaš skuvlemat leat neahttas Teams ja Howspace bokte, muhto jus fal vejolaš, mii doallat giđđat deaivvademiid Helssegis ja Oulus, muitala Nuoraid Akatemiaprošeaktajođiheaddji Ulla Saalasti. 

ULBMILIN GEAHPEDIT RASISMA 

– Mii sámenuorat vásihit rasisma ja vaššiságáid neahtas. Mii gullát stereotypiijaid ahte sápmelaš lea oanehaš ja sus leat čáhppes vuovttat. Dahje ahte mahkáš mis ii leat ealli kultuvra dahje miihan leat buohkat suopmelaččat. Dákkár ságat váikkuhit nuoraid identitehtii ja leage dehálaš ahte skuvllain máhttet váldit vuhtii eará kultuvrraid, identitehtaid ja gielaid, lohká Sámedikki Nuoraidráđi ságajođiheaddji Anni-Sofia Niittyvuopio ja lasihastá vel; 

– Dálá oahppogirjjiin eai oahpat maidege sápmelaččaid birra. Dán skuvlejumi bokte mii sáme- ja románanuorat beassat ieža muitalit mii lea midjiide dárbbašlaš. 

ATNÁ DEHÁLAŽŽAN: Nuoraidráđi ságajođiheaddji Anni-Sofia Niittyvuopio atná dehálažžan ahte sáme- ja románanuorat ieža besset hukset Kultuvrraid 
skuvlla sisdoalu. Govva: Nuoraidráđđi/Elli-Marja Hetta 

Skuvlejeaddjin doibmet sáme- ja románaáššiid áššedovdit ja guovddáš sisdoaluid leat sáme- ja románanuorat plánen. Skuvlemat ollašuhttojit ovttas Sámedikki skuvlen- ja oahppamateriálalávdegottiin ja Suoma Románasearvvi Rs:in, ja daid lea Oahpahusráđđehus ruhtadan. 

SEAMMALÁGAN HÁSTALUSAT 

Suomas orrot sullii 10 000 -12 000 romána, geat leat boahtán Supmii 1500-logus Ruoŧa ja Ruošša bokte. 1900-logubeallemuttu rádjái stáhta geahččalii jávkkadit románaid giela ja kultuvra integrerenpolitihka vehkiin. Suoma románasearvi vuođđuduvvui jagis 1967. Searvvi ulbmilin lea ovddidit románaid sosiálalaš dili bargo-, ásodat- ja skuvlenvejolašvuođaid ektui. Románat leat suopmelaš gielalaš ja kultuvrralaš minoritehta. 

Suoma románasearvvi prošeaktabargi Dimitri Lindgren muitala ahte sii vásihit olu rasisma, vealaheami ja ovdagáttuid. 

SÁVVÁ RIEVDADUSA: Dimitri Lindgren Suoma Románasearvvis sávvá ahte ovdagáttut románaid birra boahtteáiggis rievddaše. Govva: priváhta 

– Mun jáhkán mis leat olu seammalágán hástalusat nu mo sápmelaččainge. Skuvllas oahpahit hui unnán min birra ja dan dihte olbmuid ovdagáttut dušše lassánit. Kultuvrraid skuvla skuvlenprošeavtta oktavuođas mii beassat juogadit min vásáhusaid ja buktit románakultuvrra viidábut diđolašvuhtii. Go mii nagodit rievdadit ovtta olbmo ovdagáttuid, de leat mii juo beassan ovtta lavkki ovddos guvlui, dadjá Lindgren.