Sámit vuođđudedje Álttá dulvadeami vuostálastima

Álttá gižžu ii lean birasášši, mii rievddai sámeáššiin. Historjjálaš dieđut duođaštit mo sámit álggahedje akšuvnnaid ja dađistaga ledje njunnošis sihke álbmotakšuvnnaid stivrrain ja dáhpáhusain.

VUOSTILDEADDJIT: Knut Johnsen ja Mathis Persen Sara 1981.

Dat mii baicce dáhpáhuvai, lei ahte sápmelaččat ja luonddugáhttejeaddjit serve oktasaš vuostálastimii. Dál go filbmadahkki Ola Giæver áigu ráhkadit filmma dáhpáhusain, de lea sus vejolaš muitalit duohta historjjá ja njulget boasttudieđuid, mat leat leavvan olbmuid gaskii.

Vuosttaš akšuvdna dulvadeami vuostá álggahuvvui Mázes borgemánu 15. beaivve 1970. Go Stuorradikki ealáhuslávdegoddi galledii Máze borgemánu 28. beaivve 1970, de dieđihedje giláža sápmelaččat garra vuosttehagu dulvadanplánaid vuostá. Nu rievddai ge dulvadanplána. Máze váldui eret plánain ja gilli ráfáiduvvui bistevaččat 1974.

Muhto sápmelaččaid vuosttildeapmi ii nohkan dása.

Dárogiel nammasaš “Alta-utvalget for bevaring av Alta-Kautokeino-Vassdraget” (Álttá lávdegoddi Álttá-Guovdageainnu eanu ráfáiduhttimii) mas lávvonjárgalaš Håkon Henriksen, Deanus, lei njunnošis. Go “Álbmotakšuvdna Álttá-Guovdageaineanu dulvadeami vuostá” álggahuvvui suoidnemánu 12. beaivve 1978, lei Håkon Henriksen ohpihii mielde. Sápmelaš Kato Johansen válljejuvvui jođiheaddjin ja dovddus Tore Bongo fas stivrii. Maŋŋá válljejuvvui Reašvuon’ sápmelaš Ruth Rye Josefsen stivrii ja dasto maiddái jođiheaddjiin.

Ruth válljejuvvui maiddái Sámediggái, mii lei čielga boađus Álttá akšuvnnain ja nie čatná akšuvnnaid ja Sámedikki oktii. Son doarjjui garrasit nealgudemiid Oslos 1979 ja 1981. Nu son maiddái čanai buriid oktavuođaid nealgudemiid ja álbmotakšuvnna stivrra gaskii.

HEAKKA PÁNTAN: Dur-Iŋggá-Dure, Tore Bongo.

Sápmelaš bijai heakkas pántan

Håkon Henriksen lei sápmelaččaid ofelažžan álbmotakšuvnna giččuin Savvonis (Stillas). Eanemus dovddusin šattai, go son Álttá gielddastivrras deattuhii ahte son vaikkoba bidjá iežas heakka pántan dulvadeami vuostálastimii. Son buohccái gielddastivrra čoahkkimis, dolvojuvvui buohccevissui ja jámii dohko.

Sámiid ja dážaid gaskka ii lean álo ovttamielalašvuohta álbmotakšuvnna stivrras. Eanemus dovddusin soaitá leat sadjásaš jođiheaddji Svein Suhr almmolaš cealkka, mas dieđiha: “ Go akšuvdna jorai sámeáššin, de manai neavrái. Jos vel livččen diehtán ahte dás riegádii Sámediggi, de vissásit in livčče searvan dása”.

Lea maiddái dárbu čilget mo ja manne vuosttas nealgudeapmi álggahuvvui. Boasttudieđut dan birra leat leavvan viidát. Sámi organisašuvnnaid ja nealgudeaddjiid gaskka eai lean buorit oktavuođat. Konservatiivva ja radikála politihkkárat dáistaledje sihke siskkáldasat organisašuvnnain ja almmolaš ságastallamis. Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR) lahtuid gaskka ii lean ovttaoaivilvuohta ja Norgga Boazosámiid (NBR) ovdaolmmoš celkkii gávvilvuođain ahte dát ii gula sin bargovugiide.

RAHPET VÁSTÁDUSA: Olbmuid namat Oslo ráđđehusviesu olggobealde. Mii rahpat vástádusa min gáibádusain stáhtaministarii, gurut ravddas; Eirik Myrhaug, Ánte Gaup, Mathis O. Hætta, Lemet -Jon-Ivvár, Bjarne Store-Jakobsen, Nils Henry Mathisen ja Mikkel Eira.

Bargiidbellodat riiddáskii

Bargiidbellodaga siskkobealde buollái garra riidu go sin stádaministtar Odvar Nordli lohpidii ásahit kommišuvnna, mii galggai guorahallat ja čilget sámi vuoigatvuođaid. Álttá bargiidbellodat ja Finnmárkku bargiidbellodat ledje njunnošis vuostálastimin Nordli lohpádusaid. Nu manaige olles jahki ovdalgo kommišuvdna nammaduvvui.

De bođii jiehtanas politiijaveahka Áltái 1981 álggus ja fallehii dulvadeami vuostálastiid Savvonis ođđajagimánu 14. beaivve. Dan dáhpáhusa árvvoštalle radikála sápmelaččat čielga uhkádussan kommišuvnna barggu vuostá. Go dasa lassin gulustuvai mo Álttá Bargiidbellodat (AP) beasai heađuštit ášši AP guovddášstivrras ja maiddái mo Nordli massii politihkalaš fámu, de lei fas áigi nealgudit.

AP/BB ráđđehus áiggui geavahit militeara fámuid

Erenoamáš balddihahtti lei ahte Bargiidbellodaga (AP) stáhtaráđit uhkidedje geavahit militeara fámuid vuostálastiid doaruheapmái.

Radikála sámit vuosttaldeaddjiid gaskka árvvoštalle dáid dieđuid uhkádussan vuoigatvuođakommišuvnna bargui. Sii balle sámiid fas vuoittáhallat ja báhcit giehtagahpiriin geahččat mo eiseválddit dulbmet sámi vuoigatvuođaid. Nu álggahuvvui fas nealgudeapmi Oslos ođđajagimánu 24. beaivve 1981.

JOVDE OAIVEGÁVPOGII: Nissonjoavku mii deaivvadii dalá stáhtaministtariin Gro Harlem Brundtlandain guovvamánu 6. beaivvi.

Nissonjoavku garra dilis

Moadde vahku maŋŋá searvvai dovddus Sáme Nisson Akšuvdna nealgudeapmái doarjjan. Nissonjoavku lei nealgudanakšuvnna oassin. Duogábealde ledje olbmot Oslos, Álttás, Kárášjogas ja erenoamážit Mázes.

Nissonjoavku beasai deaivat stáhtaministtar Gro Harlem Brundtlanda su kantuvrras guovvamánu 6. beaivve, mii dál lea Sámi Nationálabeaivi. Sii eai guođđán stáhtaministara kantuvrra ovdalgo politiijat bákkus bidje sin olggos. Nissonat ledje suoli plánen nie bargat ja dán áigge eai leat go guokte olbmo eallimin, geat dihtet juste mo nie fuomášedje dahkat.

Sihke nissonakšuvdna ja guhkes nealgudeapmi bággii Norgga eiseválddiid čoahkkinastit sámi organisašuvnna ovddasteaddjiiguin. Guovvamánu 17. beaivve 1981 deaivvadii gielddaministtar Harriet Andersen NSR njunušolbmuiguin Guovdageainnus.

Ráđđehusviesus 06.02.1981.

Poava ja ON veahkkin

Beaivvi maŋŋá, guovvamánu 18. beaivve, čohkkii Norgga Girječálliid Akšuvdnajoavku olbmuid Stuorradikki olggobeallái. Váldouvssa tráhpás girječállit ja eará kulturbargit gáibidedje bissehit dulvadanbargguid, dassáigo sámi vuoigatvuođat čielggaduvvojit.

Seammá áigge deaivvadedje sámi nissonjoavkku ovddasteaddjit Poavain Romas. Doppe Ellen Marit Gaup guovttos Berit Åsiin beasaiga ON:i geiget dieđuid ja jođiiga ruossut doarrás USA čilgemin sámiid dili Norggas.

Dat hárddii Norgga eiseválddiid nu garrasit ahte mearridedje giddagassii bidjat nealgudeddjiid. Dán dieđu suđđe alla virgeolbmot munnje.

Govva5: Nissonat ja nealgudeaddjit 1981.

Báhtareimmet Ruŧŧii

Ihkku, guovvamánu 20. beaivve čuovganeapmái, báhtareimmet Ruoŧa oaivegávpogii, Stockholbmii. Fárus ledje golmmas nealgudeddjiin; Ánte Gaup, Mikkel Eira ja Nils Magnus Tornensis. Guokte nealgudeaddji, Per Áilu Bær ja Mathis Persen Sara, leaigga gártan buohccevissui Oslos. Muđui čuvvo min doavttir Josef (Siri) Ekren, divššár Valborg Nystad ja Biret (Bibi) Johnskareng, geat ledje min dorjon ja veahkehan álggu rájes.

Báhtareapmi šattai dovddusin olles máilbmái ja 4 beaivve maŋŋá go joavddaimet Stockholbmii, bissehedje Norgga eiseválddit dulvadanbargguid. Nealgudeapmi lei dalle bistán váile 31 beaivve.

Dán áigge ii leatgo okta nealgudeddjiin eallimin.

EATNIS MIELDE: Ellen Kristine Saba lei smávva nieiddaš go lei eatnis mielde stádaministtara kántuvrras oaivegávpogis.

Vuoiggalašvuohta ofelažžan

Jos filbmadahkki Ola Giæver duođaid háliida muitalit mii dáhpáhuvai sámiid gaskka vuostálastimis, de leat nealgudeamit dakkárat maid ii sáhte garvit. Son ferte muitalit mii dáhpáhuvai čihkosis ja nie govvedit mii duođas geavai gitta lanjain. Nie šaddet rivttes historjjálaš dieđut filmma geađgejuolgin ja muitala mo ođđa áigi duođas riegádii sámemáilbmái.

Sávašin ahte son muitala mo sámi vuoigatvuođat čatne oktavuođaid eamiálbmogiid ovttasbargui Amerihká, Australia ja Sámi gaskka. Soaitá maid čilget “šaldeakšuvnna” Savvonis buorebut. Ii lean sáhka bávkalit ja billistit šalddi, muhto baicce cavgilit man deaŧalaš áddejupmi ja gulahallan lea.

Jos fal čuovgabávkkanasaiguin livččii vejolaš cuvket erenoamáš nana šalddi, de gal balddášii olbmuid. Ja nie baicce kruvttat livčče birgen juigosis, iige nuppe láhkái.

Nissonat ja nealgudeaddjit.

Čále cealkámuša

Your email address will not be published. Required fields are marked *