Diŋgo donge! 
Historjáprofessor Peter Sköld lea dutkan rohttudávddaid birra. Son muitala ahte sámit johttáje eret go gulle ahte soapmásii ledje njommon smávvačalmmit. -Sii jávke máŋga jagi, dadjá Peter Sköld. Govva: Priváhta.
Peter Sköld lea guhká bargan Upmi universitehta sámi dutkanossodagas. Dál orru Skånes, ja korona dihte lea son hui várrogas. Son hirpmástuvvá got olbmot láhttejit vaikko lea pandemiija. Ieš son gal geavaha njálbmesuoji daid gerddiid go ferte gávppašit.
– In ipmir maid Ruoŧas barget. Mii fertet geahččalit dahkat dan maid sáhttit dákkár dilis. Vaikko njálbmesuoji mearkkašupmi digaštallojuvvo, de mun goit geahččalan dahkat buot maid máhtán. Muhto eai olbmot vealet. Lea váttis ipmirdit. Olbmot jáhkket dávdda njoammuma leamen meaddel, muhto mii leat gasku pandemiija, dadjá Peter Sköld.
Ja son gal diehtá man birra ságasta. Son lea dutkan rohttudávddaid birra. Earret eará spánskadávdda ja smávvačalmmiid birra. Ja son lea maid buohtastahttán got sámit ja eará álgoálbmogat davviguovlluin leat birgen dáid váttis diliid čađa.
SPÁNSKADÁVDDA NUBBI BÁRRU LEAI VÁRALAČČAT GO VUOSTTAS
Maŋemus leai spánskadávda. Das ledje guokte báru, mat deive Sámi maŋŋel vuosttas máilmmisoađi. Jagiid 1918 ja 1920 jápme ollugat Ruoŧas. Eai dieđe gos dávda bođii. Muhto mátkkošteami mielde ollehii Ruoŧa hámmaniidda ja de viidáseappot davás.
– Espánnjas dávda beaggigođii eanemus, ja danne oaččui spánskadávdda namman. Eai dutkit dieđe gos vulggii. Muhtin riikkat eai jáhkkán, ahte leai nu váralaš, ja gallisgo duođain jápme ii lean čielggas, go muhtin riikkat čiegadedje jápminlogu, muitala Peter Sköld.
Vuosttas bárus birgejedje bures Norrbottenis. Muhto go nubbi bárru deaivvai, de gal jápme ollugat. Leai dego vearránan dávda. Seammá dego dálge dáhpáhuvvá, go Covid-19 lea nuppástuvvan Stuorra-Británnias, Brasilas ja Lulli-Afrihkás, muitala Peter Sköld.
– Maid sáhttá oahppat das, lea ahte dávda leavai doppe gos eanet olmmoščoahkit ledje. Smávva industriijaguovlluin rittus ja de viidáseappot olbmuid mielde davás, muitala Sköld. Nu got dálnai dáhpáhuvvá.
– Dan maid sáhttá oaidnit, ahte smávit guovllut guhkkin davvin birgejedje bures álggus. Muhto go nubbi bárru leavvagođii, de gal dávda deaivvai guovlluid dievas fámuin ja šattai seammá vearrájin doppenai. Jus ii vearrábun. Ovdamearkka dihte Árjjepluovis jápme ollugat spánskadávdii. Lean oaidnán govaid, main dievva gisttut ledje bálddalaga olggobealde girku doppe, dadjá Sköld.
Son muitala ahte ávdin álgoálbmotbirrasiin davvi Kanádas ja Alaskas geavai hui heittogit. Muhtin smávva servodagain jápme buohkat, go dávda ollii dohkonai. Dalle leai dávda rievdan ja vearránan, ja go ollii de leai nu vearrái ja ahte gottii buohkaid jalga. Sivvan dasa leai maiddái, go ii gávdnon doarvái buorre bohccedikšunbálvalus diein guovlluin.
ILGADIS ROHTTUDÁVDA
Smávvačalbmepandemiija gottii 300 000 máná Ruoŧas viđalogi jagi ollodahkii. Ii lean ovdal 1800-logu álggus go vaksiinna huobmáje, ahte dávdda vuostá birgejedje, muitala Peter Sköld.
– Olbmot ledje nu vuollánan ovdal boahkuid. Buohkat buohccájedje, ja juohke viđát jámii. Dávda leavai áimmu mielde ja leai vearrát go dálá pandemiija, mii johtá čolgga mielde, dadjá Peter Sköld.
Son muitala ahte juohke logát jagi ollii ođđa bárru ávdin guovlluide dan viđalogi jagis. Ja go sámit gulle, ahte smávvačalmmit ledje lahkosis, de johttájedje eret guovllus.
– Sii válde buot biergasiiddiset ja johttájedje ráidduiguin eret, eaige boahtán ruovttoluotta golmma jahkái, dadja Sköld. Ja dainna málliin sis leai unnit riska oažžut dávdda, eaige jápmán nu ollu sámitge dan dávdii, muitala son.
Smávvačalmmit leai ilgadis dávda. Olles gorut ruoppui. Sihke liikki siskkobealde ja olggobealde. Dat dávda borai liikki ja buot siskálušaid dassážiigo olmmoš jámii.
ÁIGU DOALLAT GURSSE ROHTTUDÁVDDAID BIRRA
Peter Sköld lea dál ráhkkaneamen doallat geassegursse Upmi universitehtas, gos áigot rohttudávddaid ja dutkiid gávdnosiid birra muitalit. Beroštupmi lea stuoris. 500is leat juo ohc-an gursii. – Lea ollu oahppamis, meidne Sköld, gii oaidná dál got vaksiidnavuosttaldeapmi leavvá muhtin joavkkuin miehtá máilmmi.
– Juste nu leai dolin maiddái. 1800-logu álggus álge muhtin riikabeaiveáirasat Ruoŧas vuosttaldit vaksiinnaid, ja sis leai stuora kampánnja daid vuostá. Sii čuoččohedje ahte vaksiinnat ledje goddán sin mánáid, dadjá Peter Sköld.
– Ruoŧas dahke nu ahte girku oaččui ovddasvástádusa boahkuhit buohkaid, ja dat leai buorre ja johtilis strategiija, muitala Peter Sköld. Son gal ii bala boahkuin. Lohká leat nu unna buohccánváraš go buohtastahttá boahku ovdamuniin.
– Ovdamunit leat máŋga miljovnna gearddi stuorit go riska. Don fertet dan atnit jurdagis, ahte leat várat olles áiggi juohke sajis. Jus čohkkedat láivái dahje vuoját skuhteriin, de lea váralaš. Ja boahkuheamis lea smávva riska ja lea gal roassu jus geavvá heittogit. Muhto it don boahkut dušše iežat dihte. Don suddjet earáid maid dainna. Mađi jođáneappot buohkat boahkuhuvvojit, dađi buoret, loahpaha Peter Sköld.