Sámi nuorat ráhkkanit alit ohppui álgit

Dál lahkonišgohtet vuosttaš skuvlabeaivvit. Nuorat leat doama doama ráhkkaneame ođđa hástalusaide, muhtimat ođđa báikkis, muhtimat ođđa skuvlii ja muhtimat ođđa luohkkái.

Eai leat goassege ovdal leamaš ná olu oahpposajit Norgga allaskuvllain ja universitehtain, eai ge leat goassege leamaš ná olu ohccit go dán jagi. Duvle besse nuorat diehtit leat go sii ožžon skuvlasajiid alitoahpuide. Logut čájehit ahte oktiibuot 99 319 ohcci leat ožžon alitoahpposkuvlasaji. Lohku lea stuorát go diibmá ja dan dihte leage ođđa olahus.

Muhto maid jurddašit nuorat, go vulget skuvlii? Muhtimat fárrejit gávpogiidda, muhtimat bissot Sámis. Muhtimat lohket eaŋkil fágaid, muhtimat válljejit álbmotallaskuvlla. Mii leat háleštan sámi nuoraiguin, gullan dihte gosa háliidit ja maid áigot lohkat.

Romssa universitehtii

Okta sis guhte lea álgime universitehtii dán čavčča lea Elen Karen Olesdatter Kaino (21), dahje Ovllá Ole Máhtte Elen Karen. Son lea bajásšaddan Guovdageainnus áhčis luhtte, ja liiko hárjehallat, olbmáiguin suohtastallat ja lea dávjá barggus dearvvašvuođaguovddážis.

Elen Karen lea fárremin Romsa gávpogii studeret. Go geargá golmma jagi oahpuin, de beassá gohčodit iežas buohccidivššárin. Muhto dál ii leat vuohčán orrumin Romssas – son muitala ahte son lea doppe ovdal orron ja dalle lea loaktán bures gávpogis.

– Mun illudan, muhto lean veaháš balus maid. Muhto munnje ii leat dat gal váttisvuohta fárret, go dan mun ferten dahkat go háliidan dan oahpu maid háliidan, muitala Elen Karen.

Son lihkká muitala ahte álggus gal šaddá ártet okto orrut. Sáhttá leat lossat hárjánit ođđa skuvlii ja lohkanmearrái, muhto jáhkká dan mannat bures.

– Sávan ahte oahpásnuvan olu ođđa olbmuiguin! Leat dieđus vuordámušat, ja sáhttá behtohallat jus ii šatta nu mo ledjet sávvan, muitala Elen Karen.

Nuorra nieiddas leat jo čielga plánat: Go geargá oahpuin, son áigu unnimusat guokte jagi bargat ovdal go fas čohkkeda skuvlabeŋkii, lassioahpu váldit.

– Mus lea niehku bargat oljodulbosis buohccidivššárin, čilge son.

Elen Karen muitala ahte son ii dieđe máhccá go ruovttoluotta Sápmái maŋŋel oahpu, go su ruovttubáikkis eai leat nu olu bargovejolašvuođat go stuorát báikkiin.

– Mun han háliidivččen buohcciviesus bargat, muhto ii dan dieđe maid mun fuobmán go šattan boarráset, loahpaha Ovllá Ole Máhtte Elen Karen mojiin.

Ovllá Ole Máhtte Elen Karen. Priváhta govva

Álbmotallaskuvlii Fredrikstadas

Anne Majjen Buljo (19), dahje Iskkon Mikku Niillasa Makreda Anne Majjen, lei dolkan skuvlii go gearggai guovtti jagi fitnodatfágain joatkkaskuvllas. Anne Majjen lea Guovdageainnus eret, ja lea maŋemuš mánuid bargan Ávviris. Dál son dattetge lea ráhkkaneame fárret Fredrikstadii, musihkkaoahpu gazzat. Son lohká ahte ii háliidan vuos joatkit joatkkaskuvllain, vaikke livččii dušše jahki vel. Son háliida buriid árvosániid, muhto daid oažžun eaktudan ahte lea miella skuvlla vázzit. Dan dihte de válljii baicce ohcat álbmotallaskuvlii.

– Dát jurdda lei hui fáhkka. Mun ohcen fáhkka dán skuvlii, ja dál mun lean doama doama ráhkkaneame fárret, čaibmá Anne Majjen.

Son lea válljen musihkkaoahpu dan dihte go son liiko musihkkii ja liiko lávlut. Son lea dávjá lávddis leamaš, sihke UKM oktavuođas, muhto lea maid lávlon earret eará heajain ja miessemánu 17. beaivve doaluid oktavuođas. Son jáhkká ahte álbmotallaskuvla šaddá ođđa vásáhus, ja ahte son lea gievrrat go de geargá skuvllain.

Anne Majjen sávvá oahppat skuvllas mo ráhkada musihka ja mo buoremusat lávlu. Buot eanemusat son dattetge sávvá oahppat gierdevašvuođa eambbo.

Anne Majjen lea gullan hui olu buriid ságaid álbmotallaskuvllaid birra, ja ahte daidda dábálaččat liikojit. Maiddái sii geat leat dolkan skuvllas.

– Mun lean gullan ahte álbmotallaskuvla lea somás vásáhus. Ahte dat lea vásáhus, maid buriin mielain muittaša olles eallima, Anne Majjen čilgesta.

Anne Majjen muitala ahte son lea veaháš balus go dál guođđá oadjebas Sámi ja ruovttu. Son jáhkká vuosttáš vahkuid šaddat hui issorassan. Muhto vaikke lea balus, de sakka illuda.

– Illudan oahpásnuvvat ođđa olbmuiguin, oaidnit ođđa báikkiid ja guovlluid, moddjesta Anne Majjen.

Nuorra nieida háliida beassat veaháš eret, šaddat iešbirgejeaddjin, loktet iežas iešgova. Anne Majjen muitala ahte son diehtá jo mii dáppe Sámis lea, ja šaddá gelddolaš geahččalit ođđa eallima lulde.

– Ja jus mun in loavtte doppe, de lea beare fárret ruoktot fas, deattuha son.

Anne Majjen lea veaháš eahpesihkar maid son bargá go geargá skuvllas. Jus ii loavtte de son boahtá fas Sápmái, muhto jus loaktá de orru ain doppe.

– Jus in loavtte, de mun fárren fas ruoktot ja barggan veaháš seastin dihte ruđa. Ja de fas fárren, loahpaha Iskkon Mikku Niillasa Makreda Anne Majjen.

Iskkon Mikku Niillasa Makreda Anne Majjen. Priváhta govva

Álttá universitehtii

Erika Niittyvuopio (30), dahje Janssa Máret Mary-Laila Ann-Karoline Erika, áigu ollesáiggis lohkat mánáidgárdeoahpaheaddjin Álttá universitehtas. Son lea dattetge válljen lohkat oahpu, mas leat čoahkkaneamit, dan dihte go sus leat golbma máná ja háliida de sámi guovllus orrut.

– Mus lea nu lihkku ahte eadni lea veahkkin. Son lea mánáiguin ruovttus daid vahkuid go mun lean Álttás skuvllas. Mis leat čoahkkaneamit vissa vahkku juohke mánus, čilgesta Erika ja joatká:

– Go eadni gille veahkehit mu, de lea mus maid vejolašvuohta oahpu gazzat, mii lea buorre fas mu mánáide!

Sus lei hállu Sámi allaskuvlii álgit, Guovdageidnui, muhto go gulai ahte bargohárjehallamis šaddá vuolgit Romsii dahje Ruŧŧii, de fertii eará láhkai jurddašit. Son háliidii fárret Guovdageidnui sámegiela dihte, muhto lea dohkkehan ahte ferte Áltái.

– Ii hal Áltái leat gal nu guhkki, moddjesta Erika.

Erika jáhkká sáhttá šaddat lossadin álgit skuvlii, go jurddaša ahte sus lea bargu, guokte máná skuvllas, okta mánáidgárdemánná ja bearašeallin. Son muitala dattege ahte illuda, vaikke lea veaháš balus!

– Mun logan beivviid dassá go skuvla álgá, čaibmá Erika.

Sutnje lea lossat jurddašit ahte galgá mánáid guođđit dan botta go ieš lea skuvllas, muhto diehtá ahte sis lea hearrá dilli áhkuset luhtte daid vahkuid go ieš šaddá Áltái bijadit.

Son lea álo bargan olbmuiguin, sihke mánáiguin ja boarrásiiguin. Dainna lágiin son fuobmái ahte dát lea suorgi masa háliida, ja jáhkká šaddat buorrin sutnje go dál oažžu báhpira, mii duođašta su máhtu.

Erika ii dieđe vuos gosa son vuolgá maŋŋel go geargá skuvllain, fárreš go vai oroš go Kárášjogas.

– Mun ja mánát han loaktit Kárášjogas, muhto mii loaktit Guovdageainnus maid. Ferte oaidnit maid mii fuobmát, go gearggan skuvllas vuos, loahpaha Janssa Máret Mary-Laila Ann-Karoline Erika.

Janssa Máret Mary-Laila Ann-Karoline Erika. Govven: Stine Ericsson Anti 

Čále cealkámuša

Your email address will not be published. Required fields are marked *