Sámi girjjálašvuođa riemut:«MUN DAJAN»

Čakčamánu 25.beaivve 2021 lágidii Troanddimis Searvi
sámi girječálliide vuosttaš sámi girjjálašvuođa riemuid.

RÁĐĐEVIESUSÁLAS, TRÅANTE BIBLIOTEHKAS Hege Siri og Irene Larsen/Árdni-sullo Irene ságastallaba Ingebjørg Liland`ain iežaska románačálliin prosessa birra.

Sámediggi, Trøndelága fylkasuohkan, Troanddima suohkan og Norsk Forfattersentrum leat addán doarjaga vai lea vejolaš čađahit dáid riemuid. 

Searvi sámi girječálliide/ Siebrre sáme girjjetjállijda álggahuvvui jagi 2019. Searvvis leat otne 42 miellahttu ja eanebut leat ohcan miellahttun. Miellahtut čállet davvi-, julev- ja lullisámegillii, dárogillii ja eŋgelasgillii. Searvvis leat maid miellahtut geat orrot Asias og USA`s. Ulbmil lea maiddái oažžut miellahtuid riikarájiid badjel nugo Suoma, Ruoŧa ja Ruošša bealde. 

ÁRDNI-SULLO – IRENE LARSEN 
Irene Larsen lea mearrasápmelaš, girječálli ja lektor, Riegádan 1964 Skiervvás, eret Árdni-sullos Davvi-Romssas ja orru dál Sálliris, Romssas. 
Su girjjálašvuođas boahtá ovdan sámi kultuvra, árgabeaivi, mytologiija ovttas ođđaáigásaš, urbána ja globála áigái. Girječálli geažuha olu vuostálasvuođaid nugo árbevieru ja dálááiggi, čuovgga ja seavdnjadasa, dearvvaslaččat, šattolaččat ja dáid čiekŋalis botniid. Geavaha fámolaš giela ja leat vuordemeahttun jorggiheamit ja govvideamit. Su mearrasámeduogáš addá girjás, vuostálas ja hearvás girjjálašvuođa. 
Larsen lea maid čohkkán máŋgga girjjálašvuođafestivála stivrras ja bargolávdegottiin, ja lágidan Romssa internationala girjjálašvuođafestivála- Ordkalotten, Spark poesiijafestiválas og Finnmárku Girjjálašvuođafestiválas, leamaš stivraláhttu Sámi Girječálliid searvvis ja lei njunnošis bargamin Tråante sámi girjjálašvuođa doaluiguin 2017. 
2020 rájes son lea leamašan Searvi sámi girječálliide jođiheaddjin,
mii álggahuvvui jagi 2019. 
Son lea álmmuhan 3 diktačoakkáldaga. Son álmmuhii iežas vuosttaš diktačoakkáldaga Anemonepust 2005, mii molsu gaskkal haikumálle og prosalyrihkka. Dáinna oaččui son Blix bálkkašumi. Diktačoakkáldat « Framtida er ein stad til høgre for tavlekanten» (2008) guovdilastte áiggi ja dilálašvuođa ja hástala mearrediđolaš olbmo dárbbu organiseret. Čoakkáldat «Sortsolsafari» (2013) geažuha sámi luonddumystihka. 
Romána «Der det gror skierri» «Doppe gos skierri šaddá» lea su maŋemus álmmuheapmi, Orkana lágádusa bokte 2021. 

Sámi girječálliid searvvis leat miellahtut geat sihke čállet čáppagirjjálašvuođa ja áššeprosa. Muhtimat álmmuhit girjjiid stuora lágádusaid bokte ja muhtimat fas unnit. Sis leat njeallje girječálli geat čállet sámegillii, ja sii leat maiddái leamaš nominerejuvvon Davviriikalaš čáppagirjjálašvuođa bálkkašupmái. 

MÁLU BILLA JUNE – JUNE SOMMER STRASK 
Málu Billa June lea riegádan. 30.09.58 Bearalvákkis, Finnmárkkus ja orru dal Troanddimis, son lea girječálli ja juoigi. Son juogada iežas kulturárbbi girjjiid, juoigama ja muitaleami bokte. Son lea čállán mánáid-, nuoraid- ja rávisolbmuid girjjiid, ja maiddái čállán lávdái ovttas Tale Ness`ain. Su mánáidgirjjit leat álmmuhuvvon guovtte gillii, sihke sámegillii ja dárogillii. Geasi 2020 álmmuhii son iežas vuosttaš CD ovttas joavkkuin Kartanka. 
Giđđat 2021 álmmuhuvai girji Spor i ord – Luottat saniin. 

Searvvi jođiheaddji Árdni-sullo Irene dadjá ahte dáinna sii gal leat hui rámis. Sis lea maiddái čáppagirjjálašvuođaráđđi mii árvvoštallá sisabeassan njuolggadusaid ja dárkkista kvalitehta. 

INGEBJØRG LILAND 
Ingebjørg lea riegádan 1964 i Oslos ja orru Gilivuonas. Son lea vázzán Girječálliidoahpu Universitehtas Romssas. Son čállá máŋga šáŋŋera. 2015 šattai Norggameašttir slampoesias/poesiagilvaleamis. Sus lei teakstabuktu «Haíresis -Til hvem gir du din sjel» Geasa attát don iežat sielu, mii lea noaideáhkuproseassa birra Finnmárkkus, mas lei vuosttaš čájálmas Feastaspealuin Hárstták gávpogis 2021. 
lea son čállán ovttas Rina Nicolaisen`in. 

Árdni-sullo Irene dadjá ahte “MUN DAJAN” lea sin vuosttaš girječálliidfestivála maid sii ieža lágidit. 

– Min ulbmil lea ahte girjjálašvuođa riemut galget lágiduvvot jahkásaččat, iešguđetge báikkis. Mii álgit Tråantes, dadjá son. 

ÁRDNI-SULLO – IRENE LARSEN 
Irene Larsen lea mearrasápmelaš, girječálli ja lektor, Riegádan 1964 Skiervvás, eret Árdni-sullos Davvi-Romssas ja orru dál Sálliris, Romssas. Su girjjálašvuođas boahtá ovdan sámi kultuvra, árgabeaivi, mytologiija ovttas ođđaáigásaš, urbána ja globála áigái. 
DAG OVE JOHANSEN LOHKA IEŽAS OĐĐA GIRJJIS. 
Dag Ove Johansen (riegádan 04.02.1950 Mo i Ranas) 
Johansenis lea oahpaheaddji oahppu, ja lea bargan oahpaheaddjin mánáid-, nuoraid-, earenoamáš- ja joatkkaskuvllas. Jagiid 1969-1974 álmmuhii son science fiction-fanzinet Fabula. Su iežas neahttamagasiidna Fabula leage gohčoduvvon fanzinet vuođul. Son debuterii 1974 science fiction-novellealla čoakkáldagain T for Tramatura. Girječállin son lea eanemus dovddus dáinna 12 čanas historjjálaš románaráidduin Sjamanens rike (2002–2003) mii lea sápmelaččaid sirddolaš Alaskai 1890 logus. Ráidu lea maid álmmuhuvvon sámegilli. 
TROANDDIMIS, JA DÁ NIDELVEN. 
Dá lea Searvi sámi girječálliide jođiheaddji Árdni-sullo Irene, Irene Larsen, gii sávvá bures boahtima searvvi vuosttaš sámi girjjálašvuođa riemuide. 
– Min ulbmil lea ahte girjjálašvuođa riemut galget lágiduvvot jahkásaččat, iešguđetge báikkis. Mii álgit Troanddimis, go mii leat álo dovdan bures boahtin dán gávpogii.