– Sámegiella ja kultuvra lea miellagiddevaš ja čáppát

Mátta-Duiskka nisu, Bettina Dauch lea ieš oahpahallan sámegiela 15 jagi ja sámástá njuovžilit.

Duiskkas in beasa geainnage sámástit ja dalle ferten ain riŋgestit Sápmái vai beasan gullat sámegiela ja vel sámástit,

– Mun lean mátkkoštan ollu Davvi-Sámis, Suoma, Ruoŧa ja Norgga bealde juo badjel 15 jagi. Go lean mátkkoštan Guovdageinnus ja Kárášjogas, de lean beassan ságastit ollu sámegiela, nu leange oahppan sámegiela. Dáppe Duiskkas in beasa geainnage sámástit ja dalle ferten ain riŋgestit Sápmái vai beasan gullat sámegiela ja vel sámástit, nu mun doalahan iežan sámegielmáhtu. Lea somá girjemeassus, go deaivvan ja oahpásmuvvan ollu sápmelaččaguin, ja beassan hupmat ollu sámegiela. 

15 jagi áigi oahppagođii sámegiela

Bettina Dauch, Mátta-Duiskka nisu lea 15 jagi áigi juo oahppagoahtán sámegiela. Sámegiela fuomášii son go oahpahallagođii vuos suomagiela eahketkurssas, Duiskkas. SÁMi ođasmagasiidna deaivvada Bettinain Frankfurta girjemeassuin. 

Jan Helge Soleng ja Bettina leaba lohkamin ja geahčadeamin sámegielgirjji Frankfurta girjemeassus.

– Álggus vuos ohppen suomagiela eahketkurssas, Duiskkas. Jurddašin ahte Sápmi lea vissa nu čáppat ja miellagiddevaš, ja de mearridin oahppat sámegiela. Jurddašin álggus ahte lea nu váttis oahppat sámegiela, go doppe leat nu ollu muohta- ja luonddusánit, muhto lihkká mearridin geahččalit. Osten vuos Davvin 1-4 giellakurssa, mas ledje kasseahtat vel ja álgen ieš okto oahpahallat sámegiela ruovttus, muitala Bettina Dauch movttegit.

Čállán mátkegirjji Sámi birra

Su beroštupmi Sápmái lei nu stuoris ahte ieš čálii unna girjjáža, mii ilmmai 2005. Samisch für Lappland, Wort für Wort -girjjáš lea duiskalaš turisttaid várás, geat háliiddit oahppat veahá sámegiela ja sámi kultuvrra birra ovdalgo vulget mátkái Sápmái.

– Girji lea johtán hui bures dáppe Duiskkas, muhto in dieđe gal man ollu iešalddes lea vuvdojuvvon dan 3000 preantalogus.

Beaivválaččat Bettina bargá jorgaleaddjin ja redakšuvdnaveahkkebargi Duiskka lágádusas. Sus lea jorgalanoahpu ja jorgala girjjiid eanaš duiskka- ja fránskkagiela gaskka.Livččii gal hui miela vel čállit sámegiela oahppogirjji duiskkagillii.

– Livččii gal hui miela vel čállit sámegiela oahppogirjji duiskkagillii. Liikon oainnát čállit ja lohkat. Lean lohkan ollu girjiid, maid Kirste Paltto ja Harald Gaski guovttos leaba čállán. Lohken álggos hui ollu mánáidgirjiid ja Bamse-láđi ja dasto nuoraidgirjjiid. Dál gal juo logan ollesolbmuid girjiid ja geahčan sámegiel tv-ođđasiid. Lean movtta go ilbmet ollu ođđa sámegielgirjjit, de lea maid lohká, muitala son.

Kultuvra váimmus

Gielalaš nisu ii leat dušše liikostan sámegillii. Sámi kultuvrra ge lohká hui miellagiddevažžan ja Sámis leat ollu čáppa guovllut.

– Dat geasuhedjege mu oahppat sámegiela. Liikon maid sámi bibmui. Liikon borrat bohccobierggu. Dat lea nu njálggat ja dearvvaslaš. Dađi bahábut in gal leat nu váibmil luopmániidda, mii lea maid sámi hersko. Liikon baicce sarridiidda, čaimmiha Duiskka nisu.

Čále cealkámuša

Your email address will not be published. Required fields are marked *