Šaddan áibbas dábálažžan su deaivat Sámis

Ii leat go hárjánišgoahtit ovddeš ministara ja Kristtalaš álbmotbellodaga ovddeš jođiheaddji a deaivat duolji alde čohkohallame muhtin lávu olggobealde ja áinnas velá Sámi festiválas. Son lea Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna jođiheaddji ja dáruiduhttinváikkuhusaid guorahallama son váldá hirbmat duođas.

– Jáhkán bures oahpásnuvvat Sámiin. Go gearggan dán barggus de dieđán hirbmat olu eambbo go dalle go álgen. Lean gal maid oahpásnuvvan gielain, muhto in bija dasa váldofokusa. Mu fokus lea ipmirdišgoahtit dáruiduhttinproseassa ja movt dat lea váikkuhan ja dagahan. Olbmot gal besset muitalit vásáhusaid guđe gillii dáhttot, ja kommišuvdna de jorgala sisdoalu, vai buohkat ipmirdit, lohká  Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna jođiheaddji Dagfinn Høybråten.

Lávuid gaskkas deaivvadit

Deaivvadan Høybråteniin Riddu Riđu giettis, lávuid ja tealttáid gaskkas. Lea šaddan dađistaga dábálabbon gávdnat su čohkohallame duolji alde lávu olggobealde. Dáruiduhttinproseassa lea leamaš garas, nu garas ahte Stuorradiggi ásahii kommišuvnna, mii kárte dan váikkuhusaid ja árvala soabadeami. Kristtalaš álbmotbellodaga ovddeš jođiheaddji ja ovddeš ministtar lea hirbmat gámis ja mojohallá sakka. Muhto go dáruiduhttima birra hállá, de šaddá duođalažžan. 

– Mii leat kommišuvnna semináras dáppe Riddu Riđus gullan máŋga garra vásáhusa. Ii leat eahpádus ge ahte leat ollu vásáhusat, mat eai leat boahtán albmosii. Olu leat čiegadan dahje geahččalan vajáldahttit. Lea dehálaš daid áššiid beassat muitalit ja almmuhit iežaset ja maiddái min barggu dihte. Jus dutnje eai čuoza bávččas dáhpáhusat maid iešguđetge buolvvat muitalit, de it leat gal dábálaš olmmoš. Mii leat gullan movt nuorat muitalit ovdamearkka dihte man rámis áhkku ja áddjá leigga sámevuođain, muhto ahte váhnemat čiegadedje dan. Mii leat gullan olbmuid, geat leat vásihan eahpevuoiggalašvuođa guhkes áiggi badjel. Sii háliidit muitalit dál ja dáhttot min guldalit. Mii dahkat dan, ja sin bákčasat čuhcet maiddái midjiide. 

Lei áibbas dievva go Duohtavuođa- ja seanadankommišuvdna lágidii seminára Riddu Riđus. Govven: Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna jođiheaddji preassagovva.

Ođđa mátki čakčat

Mannan vahkkoloahpa lei kommišuvdna Riddu Riđu festiválas, Gáivuonas. Čakčamánus kommišuvdna dolle Buođggáide, Čáhcesullui, Várjjagii, Girkonjárgii, Plassjii TjaktjenTjåanghkoe -festiválii ja Pride-dáhpáhussii Troandimii. 

– Mii han leat dál álggahan hirbmat roahkkadis vuogi muitalit kommišuvnna barggu birra. Mii galledit festiválaid ja dál leat Riddu Riđus. Lea leamaš hui buorre ja vuogas dáinna lágiin muitalit iežamet barggu birra ja dieđusge vel bovdet olbmuid muitalit vásáhusaideaset. Mii geavahit čálalaš gálduid nugo arkiivadieđuid, dutkamiid ja girjjiid, muhto mii dáhttut maid gullat njuolgga olbmuiguin, maid sii leat vásihan. Olbmot leat juo muitališgoahtán midjiide ja min gávdná neahttasiidduin, maid bokte sáhttá vaikko guđe gillii muitalit dáhpáhusaid vaikko guđege hámis. Sáhtát báddet, čállit elektrovnnalaččat dahje juo reivve sáddet. 

Høybråten lohká iežas illudit oahpásnuvvat olu sápmelaččaide ja kvenaide. Son diehtá ahte go ollejit Mátta-Sápmái, de doppe ge leat erenoamáš garra vásáhusat leamaš ja ahte giella lea ain dan mađe rašši ahte sáhttá jávkat. 

– Olbmuid vásáhusat dáruiduhttináiggis ja váikkuhusat dan áiggis leat oba iešguđetláganat ja seammás diehtit maid ahte váikkuhusat leat iešguđetláganat maiddái geografiija ja joavkkuid ektui. Lea dehálaš midjiide oahppat eambbo das, ja aiddo danne leatge dál johtime ja muitaleame min barggu birra iešguđetge sajiin ja iešguđetge arenain, lohká son. 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *