Riikkarevišuvdna gáibida buoret sámegiel oahpahusa

Skuvllat ja skuvlaeaiggádat leat beare heajut muitalit ahte ohppiin lea vuoigatvuohta sámegieloahpahussii. Gáiddusoahpahus lea menddo heittot ja menddo sámegiel oahpaheddjiid ja oahpponeavvuid váilun heajosmahttá oahpahusfálaldaga. Nu cealká Riikkarevišuvdna raporttastis.

Riikkarevišuvdna lea aiddobáliid čujuhan headjuvuođaide ja dáhttu Máhttodepartemeantta, Sámedikki ja skuvlaeiseválddiid njulget boasttuvuođaid. Máhttodepartemeantta ovddasvástádus lea fuolahit ahte oahpahuslága čuvvot, ja Sámedikkis lea ovddasvástádus oahpponeavvuin. 

Sámediggi lea duhtavaš go Riikkarevišuvdna lea guorahallan sámegieloahpahusa. 

– Sámediggi lea duđavaš go Riikkarevišuvdna lea bidjan fuomášumi sámegieloahpahussii. Sii leat almmustahttán dehálaš hástalusaid ja spiehkastemiid, maiguin ferte viidáseappot bargat. Dat go áibbas čielgasit boahtá ovdan gokko lea vejolašvuohta buoridit, veahkeha min viidáseappot bargguin ja hástala oahpahuseiseválddiid bidjat johtui doaimmaid, dadjá sámediggeráđi Mikkel Eskil Mikkelsen.

Unnán oahpponeavvut

Okta stuora váilivuođain, maid Riikkarevišuvdna cuiggoda, lea oahpponeavvuid váilun. Sámi oahpponeavvuid váilun lea leamaš bistevaš váttisvuohta dan rájes go sámegiela oahpahišgohte skuvllas. 

Sámedikki ovddasvástádus ráhkadahttit oahpponeavvuid. Sámediggi lea ovtta oaivilis Riikkarevišuvnnain ahte ráhkadeapmi uhccán ovdána. 

– Sámediggi diehtá bures ahte lea stuora oahppaneavvováilevašvuohta. Riikkarevišuvnna cuiggodeapmi lea áibbas riekta ja rehálaš. Mii leat ilus go riikkarevišuvdna lea geahčadan sámi oahpahusa, go dán revišuvnna dárbbašit sámi oahppit ja maiddái Sámediggi ge. Lea buorre ja dearvvašlaš ahte soames olggobealde geahčada Sámedikki doaimma, lohká Mikkelsen.

Sámediggeráđđeláhttu Mikkel Eskil Mikkelsen lohká cuiggodeami áibbas vuoiggalažžan ja sávvá dál ahte Máhttodepartemeanta ja eará ovddasvástideaddjit njulgegohtet boasttuvuođaid ovttas Sámedikkiin. Govva: Åse M.P Pulk/sámediggi.

Maŋimuš jagiid Sámediggi lea juolludan 20 miljovnna ruvnno oahpponeavvuid ráhkadeapmái. Dattege ii leat dat doarvái. Jahkásaččat oažžu Sámediggi beali eambbo ohcamiid go masa sis lea ruhta. 

– Lea potensiála eambbo oahpponeavvuid ráhkadahttit go geahččat ohcamiid. Dattege lea maid nu ahte ruhta dábálaččat juolluduvvo girjelágádusaide, mat fas raporterejit ahte leat beare unnán sámi oahpponeavvočállit, lohká Mikkelsen.

Boahtte vahku Sámedikki dievasčoahkkin gieđahallá oahpponeavvodoaibmaplána, mas árvalit movt buoridit dili ja movt oččodit eambbo oahpponeavvogirječálliid.

Iskkadeapmi čájeha maid ahte dan botta go sámi ohppiidlohku lassána, de oahpaheddjiid lohku njiedjá. 

Beare heittot gáiddusoahpaheapmi

Earet unnán oahpaheddjiid ja oahpponeavvuid, de Riikkarevišuvdna oaidná duođalažžan go gáiddusoahpaheapmi lea beare heittot ja ahte beare unnán sámi oahppit ožžot gáiddusoahpahusa. 

– Eanaš sajiin de dušše oahppit geat ieža ohcet oahpahusa, ožžot vuoigatvuođa ollašuhttojuvvot. Váhnemat gártet ieža gávdnat dieđuid sámegieloahpahusa birra, vaikko lea skuvlaeiseválddiid geatnegasvuohta addit dieđu, čállá riikkarevišuvdna.

Iskkadeapmi čájeha ahte mannan skuvlajagi ožžo 340 oahppi gáiddusoahpahusa. 

Dál eai leat ovttage skuvllas, skuvlaeaiggádis dahje fylkkamánnis ollislaš dieđut das man ollu oahppit ožžot sámegiela gáiddusoahpahusa, das mo oahpahus organiserejuvvo dahje makkár kvalitehta lea fálaldagas, maid oahppit ožžot. Iskkadeapmi maid čájeha ahte gáiddusoahpahus álgá dávjá maŋŋeleappos go eará oahpahus iešguđetge váilevašvuođaid dihte ja ahte leat menddo olu aktevrrat, mat barget gáiddusoahpahusain.

– Dát lea digaštallan masa mii Sámedikkis áinnas searvat, eandalii go lea sáhka mo guovddáš aktevrrat čuovvulit sámegieloahpahusa. Mii oaidnit earret eará ahte Máhttodepartemeanttas eai fátmmas sámi ohppiid doarvái bures iežaset nationála áŋgiruššamiin, ja oaidnit ahte fylkkamánnis gáiddusoahpahusa gozihaneiseváldin ja oahpahuskoordináhtorin lea áibbas čielgasit heivetmeahttun duppalrolla, dadjá Mikkelsen.

Máhttodepartemeanttas lea ovddasvástádus láhčit sámi ohppiide oahpahusa, masa sis lea vuoigatvuohta. Stáhtaráđđi dadjá raporttas, ahte áigot geahčadišgoahtit hástalusaid ja čoavdit daid. 

– Deháleamos lea ahte mii čohkket oahpahussuorggi iešguđetge aktevrraid digaštallan dihtii hástalusaid, dadjá Sámediggeráđi Mikkel Eskil Mikkelsen, geas lea jáhkku dasa ahte ovddasvástideaddjit iešguđetge dásis čuovvulit raportta, sihkkarastin dihtii ovttaskas oahppi rievtti sámegieloahpahussii ja gáhtten dihtii sámegielaid, mat leat áitatvuložat.

Čále cealkámuša

Your email address will not be published. Required fields are marked *