Niko ja Ingá-Máret leaba ođđa Romssa fylkkajuoigi

Niko-Mihkal Valkeapää ja Ingá-Máret Gaup Juuso leaba Romssa fylkkasuohkana ođđa fylkkajuoigi guovttos. – Mii leat oba rápmásat go soai háliideigga šaddat min joavkku oassin. Mii dáhkidit ahte dii beassabehtet olu gullat sudnos. Ii leat go illudit, lohká Tromssa kultur- ja ealáhusfylkkaráđđi Sigrid Ina Simonsen.

HEIVEHAN: MÁRGGET JON BIRET ÁMMUNA ÁNNE BIRET, ÁNNE BIRET ANTI

Romssa fylkkasuohkan almmuhii gieskat Tromssa Sámekonferánssas guokte ođđa riikkaoassemusihkkara, namalassii Niko-Mihkal Valkeapää ja Ingá-Máret Gaup Juuso. 

Hirbmat rámis

Tromssa fylkkagielda lea rámis go leaba miehtan searvat Davvi-Norgga musihkarjovkui, mas lea leamaš dáhpin fátmmastit luođi ge. 

 –  Mii oainnat fállat stuora vásáhusaid smávva báikkiin. Luohti lea máŋggaid jagiid leamaš lunddolaš oassi min barggus ja go dál virgádit guokte juoigi, de vásáhusat lassánit sákka. Mii leat oba rápmásat dainna ahte sihke Niko ja Ingá-Máret mieđihii álgit virgái. Nu sáhttit dáhkidit ahte geahččit ožžot áibbas erenomáš vásáhusaid, lohká Tromssa kultur- ja ealáhusfylkkaráđđi Sigrid Ina Simonsen.

Fylkkajuoigi virgi lea dábálaččat beallevirgi, muhto dán jagi leat duppalastán virgi. Sihke Niko-Mihkal Valkeapää ja Ingá-Máret Gaup Juuso bargaba beallevirggis. 

– Dáinna lágiin olahit vel guhpelebbui. Mii dál juo diehtit ahte soai searvaba Nordlysfestiválii ja Iliosfestiválii, mat goappašagat leat ođđajagemánu loahpas. Dá šaddá ge vuosttaš vejolašvuohta sudno vásihit oktanaga lávddis fylkkajuoigin. Dalle čađaheaba “Duvvene!” prošeavtta, mas leat girječálli Ravdna Carita Eira lávlunteavsttat sihke davvi-, julev- ja máttasámegillii.  

Niko-Mihkal Valkeapää 

Tromssa fylkkasuohkan čállá ná Niko-Mihkal Valkeapää birra:

Niko-Mihkal Valkeapää lea Eanodagas, Suomas eret, muhto lea ássan Guovdageainnus ja dál ássá ges Tromssas. Son lea Áillohaš rohke, Nils Aslak Valkeapää rohke ristbárdni ja lea ovdanbuktán máŋga su čállosa iežas CD-skearruin. Son lea almmuhan oktiibuot čieža skearru ovttas Georg Buljoin. Niko-Mihkal Valkeapää lea guktii vuoitán Sámi Grand Prix (1994 ja 1995), 2003 bálkkašuvvui Spellemannspriseniin ja Liet Ynternasjonaalas son oaččui musihkkabálkkašumi eamiálbmotmusihkkarin. 2008 son oaččui Folkelarm-bálkkašumi Birrat Birra -CD:in. 2012 son oaččui vuot Spellemann-bálkkašumi Gusto-CD:in. Son lea johtán musihkainis sihke Norggas ja Davviriikkain ja lea searvan oba olu festiválaide ja musihkkadáhpáhusaide. Earet musihkkarbarggu, de sus leat leamaš iešguđegelágán politihkalaš doaimmat. Son lea leamaš sihke Sámeráđis ja dál son lea NSR sámediggeáirras.

Aiddo dál lea gárveme masterbarggu Tromssa universitehtas. Masterbarggustis son čállá lávlunteavsttaid birra 1960 rájes otnážii. 

Ingá-Máret Gaup Juuso

Nubbi fylkkajuoigi lea Ingá-Máret Gaup Juuso ja su birra fylkkasuohkan čállá ahte son lea oba dehálaš jietna nuorat buolvva juigiid searvvis. Sus lea nana ja fámolaš jietna. Maiddái son lea Suomas eret. Son lea riegádan Gárasavvonis. Su áhčči lea Eanodagas eret ja su eadni lea Guovdageainnus eret. Gaup Juuso lea boazodilis bajásšaddan ja go lea áigi de vuolgá son meahccái. Eallin duoddaris ja meahcis, boazodilli ja sámi kultuvra leat su deháleamos inspirašuvdnagáldut. Gaup Juuso ge lea dahkan buori barggu juoigin. 2017:s oaččui son Larin Paraske -kulturbálkkašumi Suomas, go nu čehpet seailluha ja ovdánahttá sámi lávlunárbevieru Suomas. Loreen ja Ingá-Máret Gaup-Juuso Sápmi Sessions luohti ”Son” lei maid nammaduvvon Aftonbladeta  “Rockbjörnen” -musihkkabálk-

kašupmái. Luohtelávlla gilvalii ”Dán jagi Ruoŧa lávlla”-luohkás. Gaup Juuso gullá maid Tundra Electro -jovkui, mii seaguha luohteárbevieruid ođđa áigásaš elektronalaš musihkain.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *