– Moai duinna sáhtte veahkkálagaid heaittihit ruvkedoaimmaid

Nils Yngve Vuolabis lea hirbmat erenoamáš astoáiggedoaibma. Son sirre earet eará veaikki eret elektrovnnalaš rusttegiin ja sádde daid viidáset fitnodahkii, mii atná veaikki ođđasit.

– Mun sirren veaikki olu el-rusttegiin iežan viessoođasteame oktavuođas. Boares viesuin leat olu veaikerevrret ja boares el-rusttegat nugo sihkarvuođaskábe ja lieggačáhcetáŋka. Dasa lassin vieččan fulkkiin, skihpáriin ja oahppásiin boares el-rusttegiid, maid áigot bálkestit. Sirret veaikki lea šaddan albma astoáigedoaibma mus. Lea somá hutkat goansttaid movt dan dahkat, ja seammás dovddan ahte lean veahkkin luonddu gáhtteme, vaikko mu dagut eai varra dovdo nu olu dan stuora máilmmis, muhto jus eambbosat dagaše dán, de livččii olu ávkin, čilge Nils Yngve Vuolab.

Sirre veaikki ruovttus

Nils Yngve Vuolab čuččoda snihkkárvistti olggobealde ja mojunjálmmiid váldá vuostá SÁMi ođasmagasiinna. Mii sihtat su čájehit movt boares dihtoriin sáhttá ávkkástallat.

Son lea bovden SÁMi ođasmagasiinna geahččat movt son sirre doabbariid ja erenoamážit veaikki. Su snihkkárvisttis son sirre doabbariid ja ráhkada maiddái ođđa anolaš diŋggaid doabbariin. Seainnis heaŋgá hildu, man lea boares plastihkas ráhkadan. Doppe vurkkoda bargoreaidduid. Miehtá su snihkkárvisttis leat rávdnjejohtasat ja boares elektrovnnalašrusttega

 – Mun lean ráhkadan erenoamáš reaiddu, mii álkidahttá barggu. Guokte barberniibbi lean oktii goallostan. Dalle ii leat go gaikkehit johtasa ja plastihkka njaldiluvvo eret. Lea gal áddjái dát bargu ja unnán dienas, muhto lea hirbmat gelddolaš. Somá han lea oaidnit man olu veaikki nagodan sirret, son muitala dan botta go čájehastá movt dahká.

Juohke jagi bálkestit tonna veaikki

Juohke jagi Norggas bálkestit doabbariid main lea unnimus … kilo veaiki. Dat lea masá seamma olu go maid Nussiris nagodivčče gávdnat 20 tonna jagis.

Urban Mining soaitá leat amas namma eatnašiidda. Go sirret metállaid boares adnon biergasiin ja atnit dan ođđa buktagiidda, de leat čađaheame Urban Mining dahje juo ođđaáigásaš ruvkedoaimma. Teknologiija gávdno ja doaibma lea olu buhttásat ja velá álkit go ruvkedoaimmat. Urban Mining gilvalivččii álkit dábálaš ruvkedoaimmaiguin, nugo Nussiriin.  

Jos váldit ovdamearkka dihte ovtta tonna boares telefovnnaid, de gávdnat 300 grámma golli, golbma kilo silbba ja 100 grámma veaikki. Mátketelefovnnain leat maiddái eará metállat. Urban Mining dagahivččii ahte billahuvvan telefovnnain sáhtášii seamma olu ođđa telefovnnaid ráhkadit.

Nils Yngve Vuolaba lea astoáiggis Urban Miner. Son mojohallá go lovttohallá veaikki man lea sirren ja čohkken stuora lihtiide.

Man olu deddet veaikkit, mat leat lihtis?

– Na geahččal mat lovttohallat, čaibmá Nils Yngve. Son diehtá ahte dan illá nagoda loktet, go deaddá unnimustá 70 kilo.

– Ráđđehus ii vuorut urbána ruvkedoaimma

Nils Yngve lea albma hutkái. Son čájeha movt plastihka njaldá eret veaikkis. 

Nils Yngve bargá sirremiin astoáiggis, muhto leat maid fitnodagat, main sirrejit ovdamearkka dihte veaikki Urban Mining -jurdaga vuođul.

Finnmark Miljøtjeneste Porsáŋggus vuostáiváldá bálkestuvvon elektronihkkabuktagiid (EE-doabbariid) miehtá Finnmárkku. Sii sáddejit visot Østbø sirrenvuostáiváldimii Bådåddjui. Doppe EE-doabbariin sirrejit visot metállaid.

– Mii sirret visot metállaid EE-doabbariin. Dan maid dáppe eat sáhte sirret ja ođđasit ávkkástallat, mii sáddet Ruŧŧii, čilgejit Østbø fitnodagas.

Máddeleappos, Tønsberggas, lea ges fitnodat Revac AS, gos nagodit ávkkástallat visot EE-buktagiid ávdnasiiguin. Maiddái plastihkain. Dan fitnodahkii sádde doabbariid earret eará riikkaviidosaš EE-doabbariid vuostáiváldi, ERB.

– Mii čohkket EE-doabbariid miehtá Norgga. Olu sáddet Revacii, mii lea okta dain hárve fitnodagain, main ávkkástallet visot ee-buktagiiguin. Sii ferdnejit maiddái plastihka, vai sáhttet dange ođđasit geavahit, čilge ERB-fitnodaga Camilla Rytter.

ERB bargi Camilla Rytter lohká, ahte jus Norggas duođas áiggošeimmet sirret ja ávkkástallat EE-doabbariiguin, de fertešii ráđđehus dan vuoruhit.  

Rytter lea sihkar ahte jus Norgga Ráđđehus duođaid dáhtošii birasgáhttema jurddašit, de bijašii eambbo návccaid Urban Mining -konseptii.

– Lea hirbmat divrras hommá dát, muhto buoremus teknologiijain ja jus buohkat boares EE buktagiid dolvot rievttes sadjái, de sáhttá dát šaddat beaktilabbon ja buorebun go ruvkedoaibma. Revacas lea teknologiija mii dárbbašuvvo ja leat áibbas njunnošis dán barggus. Dán teknologiija sáhtašii stáhta duođaid nannet, lohká Rytter.

– Sávan Ráđđehusa jorggihit

Nils Yngve luhtte letne dál boares dihtora ges burgán iskan dihte makkár metállaid das sáhttá sirret ja ávkkástallat ođđasit.

– Dihtoris lea veahá golli, silba, veaiki ja datni, muhto dihtoris lea olu eará maid sáhttá sirret ođđasit geavaheapmái, nugo báhttera, plastihka ja eará osiid. Jus sirrešii visot ieš ovdalgo doalvu sirrejuvvon materiálaid rievttes sajiide, de livččii vuostáiváldiin álkit ja hálbbit bargu go de sáhttet dalán suddadit dego veaikki, man de ođđasit sáhttet geavahit, čilge Nils Yngve.

Son dáhtošii eambbosiid doabbariid sirret ja áinnas goit veaikki, vai nagodivččiimet veahkkin bissehit Nussirii plánejuvvon ruvkedoaimmaid. Dattege oaidná son hástalusaid, go ná davvin lea váttis njuolgga veaikebuvttadeddjiide doalvut.

Bargoreaiddut bissot čorgadit hildus, maid ieš lea huksen, adnojuvvon gálvvuin dieđusge. 

– Lea hirbmat hástalus midjiide geat smávvát bargat Urban Mining prinsihpa mielde. Dáppe ii leat vuostáiváldin veaikái, ja fitnodagat máddin eai gille vuodjit deike viežžat. Plána lea ieš finadit máddin, go lean čohkken dan mađe. Mu mielas eiseválddit julošedje dás beroštit eambbo ja juohkit dieđuid justa Urban Mininga birra. Neahtas sáhtašii ovdamearkka dihte leat sierra diehtojuohkin dan birra eiseválddiid beales: Maid bargat, movt dan dahkat ja gosa daid doalvut. Eai hal eiseválddit oro jurddašeame luonddugáhttema, muhto aivve fal dietnasa birra. Oainnát han Nussira. Ii hal dat oro luonddugáhttemis sáhka. Jus livččii albma ortnet dasa, de vaikko ásahivččen dakkár vuostáiváldinfitnodaga, lohká son.

Joatká sirremiin

Dassái go buoret ortnegat bohtet sadjái, de Nils Yngve joatká.

Nils Yngve muitala movt burgá lieggačáhcetáŋkka. 

– Mu mielas galggašedje buohkat šaddat čeahpibun sirret doabbariid ja geavahit ođđasit dan maid sáhttá geavahit. Mii bálkut beare olu. Geahččalan mánáide oahpahit ahte mis lea okta máilbmi ja ahte das ferte vára váldit, vai boahtte buolva ge sáhttá dainna ávkkástallat.

Itgo don bala olbmuid du geahčastit biras-“nerdan” ja ártegin?

– In bala, muhto in berošge. Jus mun sáhtán veahkkin juobe veahá ge luonddugáhttemis, de lean mun duhtavaš.

Nils Yngve sirre maiddái plastihka, muhto ballá ahte dat ii gal sáddejuvvo viidáset ávkkástallamii,s go dat lea seamma vahágin lundui go ruvkedoaimmat.

Čále cealkámuša

Your email address will not be published. Required fields are marked *