Lihkostuvvan «Lucia on ice» doalut Mázes:Lucia ávvudeapmi mánáid illun

Báikkálaš luistensearvi mii lea Máze gilisearvvi vuolde, plánii korona-jagi 2020 «Lucia on ice» doaluid ja čavčča mielde ledje ollu jieŋa nalde ja unna gilážis oalát viimmáskedje luistet. Dán jagi čohkkejedje searaid ja lágidedje doaluid illun sihke mánáide ja rávisolbmuide.

OLUSAT ČOAHKKANAN: Ollu olmmoš čoahkkanan jieŋa nala. Lagabui čuođi olbmo, sihke unnit ja stuorrát, čoahkkanedje dađistaga Ruogojávrri nala sotnabeaivvi Lucia ávvudeapmái. (dronefoto: Svein Solheim)

Áŋggirdeaddji Marit Helene Eira dohppii goaivvu go gulai ahte ii galgan lágiduvvot árbevirolaš juovlafeasta skuvllas ohppiide, oahpaheddjiide ja váhnemiidda.   

BIDJAN NÁVCCAID: – Nu hávskes Santa Lucia dáhpáhus. Mii leat bargan veahá oažžut dán nu buorren go vejolaš, ja mii mearkkašeimmet ahte sihke mánát, nuorat ja rávisolbmot liikojedje deaivvadit, dadjá Marit Helene.  

– Doppe leat buot jagiid doallan Santa Lucia dáhpáhusa. Min mielas eai galgga nie nanu árbevieruid billistit, nu ahte de gal mearrideimmet bargat juoidá min gili ovddas.

 PLÁNEN JAGI

Gilisearvi lei ráhkadan juo plána jagi 2020, nu ahte eai ádjánan guhká boahtit johtui.

– Dan dihte go leimmet ságastallan dán birra juo diibmá, de bođii fas jurdda lágidit dán min luistenšiljus. Na, de mii bargagođiimet, ja šadde doalut mannan sotnabeaivvi, beaivvi ovdal Luciabeaivvi, muitala Eira doppe jieŋa nalde, gos maiddai lei dolla, buolli čuovggat ja juovlamuorra.

OLLU ČUOVGGAT: Santa Lucia ávvudeapmi. Sihke gárvvut ja ollu čuovggat ledje sajis go Mázes sotnabeaivvi ávvudedje Lucia.  

HÁVSKI

Bohte guossit Álttá giellaguovddážis, oktiibuot ledje 40 máná ja 40 rávisolbmo, geat jorre ja luistejedje. Čuovggat bulle ja Lucia lávlaga lávlun lei maiddai oassi prográmmas, ja guossit besse maiddai liekkadit gáfiin, ja borrat gáhkuid ja biđđosa.

– Nu hávskes Santa Lucia dáhpáhus. Mii leat bargan oalle ollu dáinna ahte šaddá nu buorre go vejolaš, ja mii mearkkašeimmet ahte sihke mánát, nuorat ja rávisolbmot liikojedje deaivvadit. Ollugat namuhedje maiddai ahte dát lei hui “koronasiivus” dáhpáhus, muitala prošeaktajođiheaddji Marit Helene Eira.

FERTEJEDJE SIRDIT

Lei almmuhuvvon ahte olbmot galge boahtit boares spábbačiekčanšilljui, muhto loahpa loahpas šattai ođđa arena doaluide.

– Dat láttoš gos leimmet diibmá lei unni. Mii plániimet ráhkadit luistenšilju spábbačiekčanšilljui. Dán čavčča bođii muohta árrat ja mis ledje váttisvuođat ráhkadit dan luistenšilju, ja bijaimet issoras ollu áiggi golggahit čázi dohko. Orui šaddame buorre, muhto de buolaštii albmaláhkái, mii fas dagahii váttisvuođaid. Lávvordateahkeda beal logi áiggi oinniimet ahte dat ii gal sáhttán adnot nuppi beavvi. De lei “plan B”, hoigat muohttagiid Ruogojávrris. Guokte diimmu maŋŋil lei Ruogojávri čorgejuvvon ja luistenšillju ráhkaduvvon, mojohallá Eira govdadit.

Ja lasiha.

– Dá lea dat luistenšillju man atne 60-70 loguin, ja das leat internašunála mihtut gilvoluistemii.  

VUOSTTAŠ MÁŊGGAIN DOALUIN

Eira lea maiddai duhtavaš dieđuin maid lea ožžon doaluid gallededdjiin. Son muitala ahte dákkár doalut leat mielde hábmemin ássanmovtta.

FINAI MAID GUOSSIS: Fáhkkestaga gullojit biellut, ja vuovddis bođii nigá iežas herggiiguin ja de gal báite buot mánážiid čalmmit gilvvu buot násttiiguin ja cahkkehuvvon čuovggaiguin birrasis.  

– Mii leat ožžon nu ollu buriid dieđuid ruovttoluotta. Ja lihkus lei buorre dálki. Mii čađat bargat loktet ássanmovtta gilis. Ja go olbmot olggobealde gili, dego Álttá olbmot, háliidit min doaluide, dat lea nu somá. Gaska Álttás Mázii lea dušše ovtta diimmu biillain. Mii illudit dál eanet doaluide luistenšiljus. 

Mo dii ruhtadehket doaluid?

– Mii leat ožžon doarjaga seastinbáŋkku vuođđudusas doallat ”Lucia on ice” Mázes ja ávvudit juovllaid ja ođđajagi jieŋa nalde. Nu ahte šaddet roahkka eanet lágideamit ahte stoahkat dáppe. Báŋku lei hui mielas doarjut dán, go lea hui korona-siivui ja erenoamážit oaivvilduvvon mánáide ja nuoraide, loahpaha áŋggirdeaddji ja prošeaktajođiheaddji Marit Helene Eira.   

jorrat luisttiid nalde:  Muhtumiidda ii lean nu álki bissut luisttiid alde álggus, muhto oalle fargga hurge buohkat buori leavttuin ja luistenmielain, ja mánát (ja muhtin rávisolbmot maiddai) máhtte maiddai jorrat luisttiid nalde.  



Juovlavuoigŋa

20 máná Álttá Giellaguovddážis, oktan váhnemiiguin, ledje diŋgon luistenbeaivvi juovlavuoiŋŋain, biđđosa ja heargevuodjima. Ja dan sii ožžo.  

BUORET GO VURDE: – Dáhpáhus lei buoret go vurdojuvvon. Buohkat ledje duhtavaččat ja dieđut ruovttoluotta mánáin, váhnemiin ja bargiin lei ahte ožžo juovladovddu ja ahte lei buorre searvat, muitala Álttá Giellaguovddáža beaivválaš jođiheaddji, Marit Kirsten Eira.

– Lágideapmi lei buoret go vurdojuvvon. Buohkat ledje duhtavaččat, ja dieđut ja dearvvuođat mánáin, váhnemiin ja bargiin lei ahte buvttii juovladovddu ja ahte lei buorre leat doppe, muitala beaivválaš jođiheaddji Marit Kirsten Eira.

BUORET GO VURDE: – Dáhpáhus lei buoret go vurdojuvvon. Buohkat ledje duhtavaččat ja dieđut ruovttoluotta mánáin, váhnemiin ja bargiin lei ahte ožžo juovladovddu ja ahte lei buorre searvat, muitala Álttá Giellaguovddáža beaivválaš jođiheaddji, Marit Kirsten Eira.

Manne juste dákkár doalut?

– Mun lean bargan beaivválaš jođiheaddji Álttá Giellaguovddážis cuoŋománu rájes dán jagi, ja lea Mázes eret ieš. Diibmá ledjen fárus álggaheame dán astoáiggedoaimma Mázes luistet, Lucia ávvudeami doallat ja maiddai ávvudit sámeálbmot beaivvi luistenšiljus. Mun oidnen man ollu ilu dat bovttii mus alddán ja earáin, stuorráin ja smávváin. Erenoamážit juovlalágideamit buktet ollu juovladovddu. Dán háliidin juogadit olbmuiguin geat servet min prošeavttaide. Mun gulaskudden livčče go beroštupmi min prošeaktajođiheddjiin, ja go lei nu, de válden oktavuođa Marit Heleniin, ja jerren livčče go son fárrolaga earáiguin sáhttit váldit vuosttá giellaguovddáža joavkkuid.

LUISTEN BUOHKAIDE

Mii lea nu buorre juste dainna luistemiin?

– Luisten lea doaibma masa buohkat sáhttet searvat. Sáhtát dollagáttis čohkohallat jus it luiste, mánát sáhttet de luistet ja finadit dollagáttis ja fas mannat luistet. Doaibma lea de hui lahka sin geat ieža eai luiste, ja dainna lágiin lea ovdamearkka dihte váhnen lagat máná go eará doaimmain, nu movt spábbačiekčan, čuoigan ja eará. Buohkat ohppet luistet hui jođánit, ja leavttu sáhttá juohkehaš ieš mearridit. Dien láhkái heive luisten buohkaide, muitala Marit Kirsten.

SUOHTAS

Fáhkkestaga gullojit biellut, ja vuovdde siste oidno nigá boahtime iežas herggiiguin, ja buot mánát luistestit šilju geahčái geahččat, ja mánážiid čalmmit báitet gilvvu Lucia čuovggaiguin.

– Mii leimmet diŋgon nigá ja su herggiid nu ahte beassat heargeráidduin vuodjit, ja dát lea ovttasbargu gaskal gilisearvvi, luistensearvvi ja Čávžo safari. Mii galggaimet ieža oastit mánáide skeaŋkkažiid, muhto Oves varesenterfálai skeŋket daid, ja dán láhkái šattai viiddes ovttasbargu olles lágideamis. Dan gal ferten beassat rámpostit, mojohallá Marit Kirsten.

MOVTTEGIS GUOSSIT: Olbmot návddašedje go dolastalle, besse biđđosa ja gáhkuid boradit ja gáfe jugistit, ja earát fas duhte dasa ahte vásihit ilolaš vuoiŋŋa dollagáttis.  

BUORRE OVTTASBARGU

Son muitala ahte ii lean váttis geahččat Mázii go ledje ohcame ovttasbargoguimmiid.

– Dál bargen dán vuosttažettiin min mánáid váste Álttás, nu ahte sii maid besset vásihit dan ilu man mun ja earát beasaimet vásihit diibmá. Seammás lea mis beroštupmi hukset oktavuođaid eará sámi birrasiidda, ja Máze lea hui lahka Álttá. Mii lea ovdal maid leamaš Mázes ja Čavžžus. Álttá suohkan lea maiddai geahččan Mázii ja gáiddusoahpahusfálaldahkii mii Mázes lea, ja dan dihte lea ovttasbargu gaskal Máze ja Álttá olbmuid álki, go gaska ii leat nu guhkki, ja jáhkán ahte Máze olbmot liikojit oažžut gussiid iežaset lagamus gávpogis, muitala Álttá Giellaguovddáža Marit Kirsten Eira. 

ILLUDEIGGA: Christina Hætta lei Ellen Ánne-goskkiin boahtán Luciabeaivvi ávvudit, ja goappašagat illudeigga stuorrát dasa.  

Čále cealkámuša

Your email address will not be published. Required fields are marked *