– Lea váivi ja váralaš go unnitlohku váidala Stuorradiggái

Šattai oalle nággu Sámedikkis go Bargiidbellodat dáhtui váidalit gitta Stuorradiggái ahte sámi girjebusset heitet johtimis Sámi gilážiidda. NSR ii liikon dasa veaháge ja cuiggoda Bargiidbellodaga dainna lágiin billistit Sámedikki iešmearrideami.

– Maid mii girjebussiin jus mis eai leat girjjit? Galle geardde galgat luoikkasin viežžat dan seamma girjji?, dieđihii NSR sámediggeáirras Márjá-Liissá Partapuoli sárdnestuolus.

 – Háliida go Bargiidbellodat ahte Stuorradiggi galgá stivret Sámedikki? Dat gal lea váivi ja váralaš?, dieđihii ges NSR jođiheaddji ja sámediggeáirras Runar Myrnes Balto.

Vigge bissehit unnitlogu mearkkašumi

Sámediggi galggai mannan vahku digaštallat ja gieđahallat Norgga ráđđehusa vuosttaš Stuorradiggedieđáhusa sámi áššiid birra. NSR dáhtui digaštallama dan hárrái ahte dieđáhus lea beare viiddis ja ahte boahtte jagi ferte vuoruhit fáttá. Dasa lassin dáhtui čielggaduvvot manne Sámedikki mearkkašumit dieđáhussii ledje rievdaduvvon ja deattastii ahte iešmearrideapmi lea ain hirbmat dehálaš. Buot dát lei dehálaš vai stuorradiggeáirasat, geat ledje boahtán Sámediggái galge gullat Sámedikki oaiviliid. 

– Dát dieđáhus lea oba dehálaš go dan galgá dál Stuorradiggi meannudit ovdal go meannudit ges bušeahta. Dát meannudeapmi mearrida man olu ruđa juolludit Sámediggái ja sámi áššiide, ja danne leage nu váivi go digaštallan šattai áibbas eará, lohká Myrnes Balto maŋŋel golbma diibmosaš digaštallama.

NSR jođiheaddji ja sámediggeáirras Runar Myrnes Balto ii liikon veaháge ahte Sámedikki unnitlohku gáibidii mearkkašumi girjebussiid heaittiheame birra sáddet Stuorradiggái. – Háliida go Bargiidbellodat ahte Stuorradiggi galgá stivret Sámedikki? Dat gal lea váivi ja váralaš, lohká son.

– NSR ii sáhte hávkadit min

Bargiidbellodat ja Olgeš, mat leat unnitlogus, oidne liibba vuot digaštallat girjebussiid, mat eai šat oaččo seamma olu doarjaga go ovdal. Bargiidbellodat gáibidii ahte sin mearkkašupmi girjebussiid vártnuhis dili birra galgá dokumentii, mii dál sáddejuvvo Stuorradiggái. Bargiidbellodat lohká ášši nu dehálažžan ahte lei dehálaš oažžut fárrui mearkkašumi dan birra.

– Ášši man dál meannudeimmet han sáddejuvvo njuolgga Stuorradiggái, ja lea buorre go doppe dihtet movt Sámedikki eanetlohku heaittiha girjebussiid, mat leat nu dehálaččat eandalii mátta- ja julevsámi guovlluin. Mii loktet dán ášši nu dávjá go vejolaš, danne go lea min geatnegasvuohta bálvalit sámi álbmoga. Dáinna áššiin leat sihke Bargiidbellodaga ja NSR jienasteaddjit dáhtton min bargat, geahččalan dihte doalahit bussiid. Sámedikki unnitlohkun dat lea áibbas lunddolaš ja lea min demokráhtalaš riekti ovddidit mearkkašumiid, maid mii oaidnit dehálažžan. Lea mearkkašahtti ahte NSR dáhttu hávkadit min dáinna lágiin. Olbmot galget diehtit, ahte sii dáhttot heaittihit girjebussiid. Girjebusse han lea okta deháleamos fálaldagain boaittobealsámis, lohká Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji ja sámediggeáirras Ronny Wilhelmsen.

– Girjebusse lea dehálaš

Go Sámedikki eanetlohku mannan čavčča mearridii vuoruhit ođđa girjjiid ja digitaliseret girjjálašvuođa dan sadjái go girjebussiid doalahit, de buollái hirbmat digaštallan. Sámediggi vuoruha ođđa girjjiid, iige juollut šat girjebussiide badjelaš 9 miljovnna ruvnno. Gieskat ráđđi juolludii 5 miljovnna ruvnno eambbo girjjiid buvttadeapmái. Olgešbellodagas maid eai liiko dasa, ahte girjebusset dál ožžot nu unnán ruđa. Olgeža Lars Filip Mikkelsen finai máŋgii sárdnestuolus čilgeme man dehálaš girjebusse lea. 

Olgeža Lars Filip Mikkelsen finai máŋgii sárdnestuolus čilgeme man dehálaš girjebusse lea. – Eanetlohku han lea geavahan iežas válddi ja heaittihan girjebussiid, mat duođaid mearkkašit mearehis olu olbmuide ja dan ferte digaštallat, lohká son.

– Vuosttaš háve go fitnen sárdnestuolus kommenterejin ieš dan stuorradiggedieđáhusa, muhto go NSR áirras fallehii mu dasto maŋŋel, de šadden nuppes mannat sárdnestullui ja de gal šattai aivve fal girjebusse birra. Eanetlohku han lea geavahan iežas válddi ja heaittihan girjebussiid, mat duođaid mearkkašit mearehis olu olbmuide. Girjebusse julevsámiguovllus ii leat dušše báikkálaš busse, muhto regionála ja riikkarájáid rasttildeaddji fálaldat. Dát lea álo leamaš giella- ja kulturseailluheaddji. Dál nohká dát fálaldat go eai gielddat nagot eanaš oasi doaimmas máksit ja dat ii oro vuogas. Mii dáhttut joatkit dan digaštallama go ii sáhte beare heaittihit ná dehálaš doaimma nu ahte ii gulloge, lohká son. 

– Unnitlohku lea váralaš 

NSR jođiheaddji Runar Myrnes Balto lei duođaid beahtahallan maŋŋel go ášši lei gárvásit meannuduvvon Sámedikkis. Su mielas livččii girjebussiid sáhttán digaštallat eará ášši oktavuođas, iige justa Ráđđehusa stuorradiggedieđáhusa digaštallamis ja dan botta go Stuorradiggeáirasat ledje guossis.

– Go mii galgat digaštallat stuorra dárbbuid sámi servodagas, de máŋga bellodaga baicce háliidit geavahit vejolašvuođa váidalit Stuorradiggái ja sihtat Stuorradikki leat beroškeahttá Sámedikki mearrádusain. Dát bellodagat njulgestaga hilgot Sámedikki iešmearrideami. Lea hui imaš, hui váivi ja guhkit áiggi perspektiivvas hui váralaš go válljejit dan dahkat. Dainna mearkkašumiin ja digaštallamiin sii signaliserejit ahte Stuorradiggi ii galgga beroštit Sámedikki mearrádusain. Sii signaliserejit ahte Sámedikkis ii galgga iešstivrejupmi ja ahte Stuorradiggi sáhttá ja galgá stivret min. Sávan goit ahte dat Stuorradiggeáirasat, geat ledje dáppe, maiddái gulle ahte Sámi servodagas leat hirbmat stuora dárbbut, lohká NSR jođiheaddji Runar Myrnes Balto. 

Imaštii girjebussedigaštallama

Sámediggái lei boahtán Stuorradikki gielda- ja hálddašanlávdegoddi. Sii čuvvo digaštallama ja ulbmil lea muitalit digaštallama sisdoalu birra Stuorradiggái. Guovddášbellodaga stuorradiggeáirras Heidi Greni veahá imaštalai manne debáhtta lei eanaš girjebussiid birra. 

Stuorradikki gielda- ja hálddašanlávdegoddi lei boahtán Sámediggái. Sii čuvvo digaštallama, ja ulbmil lea digaštallama doalvut viidáset Stuorradiggái. Guovddášbellodaga stuorradiggeáirras Heidi Greni veahá imaštalai manne eanaš digaštalle girjebussiid, go Sámediggi livččii galgan stuora fáttáid, iige detáljaid digaštallat.

– Lea hui ávkkálaš midjiide čuovvut debáhta dáppe, go Sámedikki oaivilat stuorradiggedieđáhusa hárrái leat dehálaččat. Čakčat han Stuorradiggi meannuda Ráđđehusa dieđáhusa sámi áššiid birra ja dalle lea hirbmat ávkkálaš diehtit maid Sámediggi oaivvilda. Veahá hirpmahuvven gal go ná olu digaštallan šattai girjebusse birra go dieđáhus han lea stuora ja viiddis dieđáhus ja dasto ii leat áibbas buorre go digaštallama váldofokus šaddá uhca detáljaža birra, muhto nu han gal láve sáhttit šaddat, lohká Greni

Greni ii loga earáid birra sáhttit vástidit, muhto son goit oaidná Sámedikki fertet siskkáldasat mearridit girjebusseášši, go Sámediggi lea dáhtton eambbo válddi ja iešstivrema bušeahta ektui.

– Vaikko lei olu digaštallan das, de mun áddejin ahte Sámediggi lea duhtavaš go dál boahtá dieđáhus, mii muitala Ráđđehusa sámepolitihkas ja maid dáhttut vuoruhit. Ovdal han lea leamaš nu ahte Stuorradiggi aivve meannuda Sámedikki jahkedieđáhusa ja nu geahčaimet álo dan, mii lea dahkkojuvvon sámepolitihkas. Dál geahčastat ovddas guvlui baicce go dieđáhus lea álo boahtteáiggi birra, iige dan birra mii juo lea leamaš, lohká Greni. 

Go digaštallan nogai, ovttajienalaš Sámediggi mearridii áššis. Stuorradiggi beassá diehtit maid Sámediggi oaivvilda Ráđđehusa dieđáhusa birra. Bargiidbellodagas oaivvildit vuogasin, ahte Stuorradiggi beassá maid diehtit girjebussiid heaittiheame birra.

– Eanetlohku han beahttá boaittobeale sápmelaččaid, geat álo vuorddašit girjebusse boahtit. Dan galget maiddái Stuorradikkis diehtit. Dás lea sáhka giella- ja kulturseailluheames, lohká Bargiidbellodaga Ronny Wilhelmsen.

Čále cealkámuša

Your email address will not be published. Required fields are marked *