Ládjogahpir máhcaha gábavuođa

Skábmagovat-festiválii mannan vahkkoloahpa ledje máŋgalogis čoagganan gullat sámenissoniid dološ ládjogahpiris ja dan ealáskahttimis.

Arkeologa Eeva-Kristiina Harlin ja sámedáiddár Outi Pieski logaldalaiga iežaska girjji birra “Ládjogahpir – Máttaráhkuid gábagahpir” ja ládjogahpira ruoktot máhcaheami prošeavtta birra Siida-museas, Anáris.

– Dát girji lea árdna, giisá maid moai letne háliidan ráhkadit sámenissoniidda, vai dat livččii midjiide illun, soai muitaleaba sámenissoniid čihkkojuvvon historjjás.

“Mii váldit dan gábavuođa ruovttoluotta ja dat boktá dovdduid” , lea gullon duddjodettiin. 

DAVVIRIIKKAIN JA EUROHPÁS

Soai leaba mátkkoštan museas museai Davviriikkain ja Eurohpás. Girjjis leat govat 60 dološ ládjogahpiris, mat leat museain birra Eurohpá. Dasa lassin leat govat dán áigge gahpiriin, maid nissonat leat duddjon ja ealáskahttán. Sudnos lea leamaš garra bargu gávdnat dološ gahpiriid Eurohpá museain.

– Mannan vahkus vel gávdnojedje guokte gahpira, maid gearggaime oažžut girjái mielde, muitaleaba soai ilus.

Ášši joatkašuvvá gova vuolde.

Dát Sámenissonat leat váldán atnui fas ládjogahpira, man ieža leat duddjon kurssas. Elle-Máret Helander Aŋŋelis, Hilma Mustonen Anáris ja Ánne Bergihte Henriksen (olgešravddas).

ALMMUSTUVVÁ NJUKČAMÁNUS

Sudno girjji almmustuvvá njukčamánus, ja dán dáhpáhusas soai muitaleigga ovddalgihtii dieđalaš ja dáiddalaš girjjiska birra. Soai leaba dutkan ládjogahpira mohkkás kolonisttalaš historjjá, ja árbbi ođđasit ealáskeami dálá áiggis. Girji muitala ládjogahpira historjjá 1800-logu golleáiggiid rájes, jávkama ja gieldima áiggiin, gitta dálá ealáskeapmái.

“Dat lea erenoamáš ahte mii eat dan luoitte. Mii váldit dan ruovttoluotta, dat lea vuoitu!”, lea gullon duddjodettiin. 

“Dathan lea oalle veahkaválddálaš, amma nu, nuppi olbmuid gárvvuid bálkestit dollii…dathan lea ollu ráhkisvuohta, man don bijat dasa..”, lea gullon duddjodettiin. 

ADNOJUVVUI SUDDUN

– Báhpat leat áiggiid mielde demoniseren ja gieldán olu min symbolaid ja nu bálkestedje maid ládjogahpiriid dollii. Lestadianisma lihkadusa áiggis adnojuvvui suddun jus almmáiolmmoš árvvusanii nissonolbmo dáiddu ja máhtu. Dan maŋŋá geavahišgohte jollegahpiriid, jolli lea boazu mii lea massán čorvviid, ovdanbođii logaldallamis.

“Veahá lea moraš go min duodjeárbi lea gildojuvvon!”, lea gullon duddjodettiin. 

– Kolonialisma ja girku mielas nissoniid seksualisma lei váralaš. Dan galggai gozihit ja gieldit. Nissoniid čoarvvehuhttin bilidii sohkabeliid oktavuođa, go albmát ovdal gudnejahtte nissoniid fiera duddjomiin (fierra lea muorračoarvi gahpiris), muitala Harlin.

“Dološ olbmot eai háliidan hállat dáid gahpiriid birra, dat rievideapmi buvttii heahpada.”, lea gullon duddjodettiin. 

Ášši joatkašuvvá gova vuolde.

Outi Pieski (gurutbealde) ja arkeologa Eeva-Kristiina Harlin.

FÁMOLAŠ OAIDNIT

Eeva-Kristiina Harlin muitalii mo su mielas lea fámolaš oaidnit ládjogahpira ealáskahttima, mii lea lávki ovddos dekoloniseremis. Viidáset oaivvilda son ahte árbediehtu lea álo johtán buolvvas bulvii, muhto assimilašuvdna ja internáhtat boŧkejedje dán. Dattege oaivvilda son ahte duojit buktet sin oktavuhtii máttuiguin.

– Munno dulkomiin ládjogahpir gulahallá vássán áiggiin, mii lei dásseárvosaš. Kolonialisma ja Eurohpá patriarkisma dagahii sohkabeali vealaheami Sámis, miiges dagahii servodaga dássedeattu haga. Dát lea váikkuhan min bassi gulahallamii eatnamiin, man mii oaidnit dán áigge rihkkašuvvamin. Mii galgat máhcahit dán dássedeattu min etniin, eatnamiin, gos min nissonipmilat ge ásset, goađi ja lávu árrangáttis. Jus nissonolbmuid vealaha de eana maid gillá, go dat gullet oktii. Eana muitala mo min máttut leat eallán, ja nu mii ge galgat sin bálgáid čuovvut. Sámi jurddamáilmmi mielde vássánáigi johtá min mielde. Olbmot ovdal min leat álo min bálddas, logaldalai Harlin.

Ášši joatkašuvvá gova vuolde.

Dáiddár Outi Pieski (gurutbealde) lea su máttaráhku Golle Gádjá ládjogahpira málle mielde duddjon su gahpira.  – Munnos leamaš garra bargu gávdnat daid dološ gahpiriid Eurohpá museain, mieđiheaba Outi. Lea dehálaš ahte ládjogahpir šaddá fas oassin duodjeárbbis, deattuha arkeologa Eeva-Kristiina Harlin ja čáppáša Outi Pieski ebmos ládjogahpira.

MÁTTARÁHKU MÁLLE

Outi Pieski lea iežas máttaráhku, Golle Gádjá, ládjogahpira málle mielde duddjon gahpira, mii gullá Suoma álbmotmusea čoakkáldahkii. Gahpir boahtá ruovttoluotta Sápmái, Anárii, Siida Sámi Museai jagis 2022, guovtti jagi geažes.

“Mii bidjat ládjogahpira nu mo bohcco čoarvi lea, allat, čáppat ja čoarvái. Dat nu lokte min”

DUODJE(AKTI)VISMA

Duodjevisma lea aktivisma duoji bokte. Soai leaba doallan duodjebargobájiid, gos ovttas leat gávnnahan ođđa vugiid duddjot gahpira. Ovttas sámenissoniiguin leat juogadan duodjemáhtu, árvvuid, jurdagiid ja nieguid ládjogahpira ealáskahttimii. Nuba dát girji lea maid ofelaš ládjogahpira dálá mearkkašupmái ja atnui.

“Mu áhku eadni bođii justa dása. Dat eai leat mu gatnjalat, dat leat su gatnjalat…dat hoigá obba áigge daid gatnjaliid.”, lea gullon duddjodettiin. 

Ášši joatkašuvvá gova vuolde.

Juoigi Ulla Pirtijärvi-Länsman rohttestii doaluin iežas bidjan luođi ládjogahpirii. Son ii loga vel dili leamaš alcces duddjot gahpira.

BUKTÁ ERENOMÁŠ DOVDDUID

Seammás leaba jearahallan oassálastiid ja máŋgasiin bohte reakšuvnnat, gahpir buktá erenoamáš dovdduid ja jurdagiid kolonialismmas, sohkabeliid eahpedásseárvvus, oskkus, vuoiŋŋalašvuođas, feminismmas, árbedieđus, nissoniid ja sin máttaráhkuid rollas.

“Das lea nu olu symbolat, dat lea fápmogahpir. Go geahčat daid nissonipmiliid, dain leat dat kruvnnut.”, lea gullon duddjodettiin. 

Duojáriin bođii ovdán ahte dát duodji čatná olbmo sin máttuide, fámuidahttá sin ja sáhttá leat veahkkin váttis dilis. Olu nissonat leat váldán ruovttoluotta máttaráhkuideaset árbbi, ja seammás ládjogahpirii čatnasit ođđa mearkkašumit.

“Galggat leat rámis go bijat gahpira, don galggat leat dego Golle Gádjá”, lea gullon duddjodettiin. 

– Dál lea áigi máhcahit nissonolbmuide sin ebmos ládjogahpira, mii deavdá min kultuvrralaš guorosvuođa 1900-logus, ja čatná min oktii máttuiguin. Dat jeđđe ja fámuiduhttá váttis dilis. Dál ládjogahpira fápmu fas ealáska, go máhccá fas geavahussii, ja šaddá fas oassin duodjeárbbis, mii lea dehálaš, sávvá Eeva-Kristiina Harlin.

Čále cealkámuša

Your email address will not be published. Required fields are marked *