Kárášjohkii geasselaboratoria

Go olles Norgga skuvllat ja mánáidgárddit giddejuvvojedje eastadan dihte korona njoammuma, rievddai buohkaid árgabeaivi. Danin Forskerfabrikkena bargit leat hui ilus go sáhttet lágidit dorvvolaš geasseskuvllaid, vaikko giđđa lea lea leamaš hástaleaddji.

Geasseskuvla lágiduvvo 33. vahkkus, borgemánu 10.-14. beaivve Kárášjoga skuvllas. Preassagovva

Sii leat movtta go sáhttet fállat mánáide, geat álget 5.-7.luohkkái čakčat, somás ja mávssolaš doaimmaid geasset. Geasseskuvla lágiduvvo 33. vahkkus, borgemánu 10.-14. beaivve Kárášjoga skuvllas.

Forskerfabrikken lágida geasseskuvlla Kárášjogas jo nuppi háve. Sii áigot gilvit reálafágamovtta báikkálaš servodaga mánáide. Mihttun lea čájehit ahte luonddudieđa sáhttá leat hui somá. Geasselaboratoria oassálastit besset danin čađahit geahččalemiid albma dutkanrusttegiiguin.

Dán jagi lea Geasselaboratorias ođđa sisdoallu, man váimmusin lea luondu, beaktilvuohta ja teknologiija. Preassagovva

Teoriijas geavatlaš doaimmaid

Dán jagi Geasselaboratorias lea ođđa sisdoallu, man váimmusin lea luondu, beaktilvuohta ja teknologiija. Mánát besset geahččalit teoriija geavatlaš doaimmaid olis, ja besset de hukset beaivvášseallabiilla, geahččalit iešguđet vugiiguin buhtistit čázi ja ráhkadit elektrihkalaš mašiinnaid geavahuvvon dovnnjiin (emballášain). Buot doaimmat leat heivehuvvon fágaođasmahttima mihtuide ja ON ceavzilisvuođa ulbmiliidda, mat gusket buhtes čáhcái, buhtes energiijai ja ovddasvástideaddji geavaheapmái ja buvttadeapmái.

– Go mánát besset vásihit somás ja gelddolaš geahččalemiid ja eará doaimmaid, de das leat váikkuhusat guhkes áigái, ja sáhttá váikkuhit mánáid ámmátválljejupmái maŋit áiggis. Vásáhusain sis lea ávki olles eallima – sihke luohkkálanjas, go sii galget áddet mii dutkan lea ja makkár ođđasiidda ii gánnet luohttit, čilge Hanne S. Finstad, gii lea álggahan Forskerfabrikkena.

Lea stuorra vuoitun buohkaide, go sii ovttasbarggus boktet mánáid beroštumi fágasuorgái. Preassagovva

Stuorra beroštupmi nuoramusaid gaskkas

Okta dán jagi geasseskuvlla ulbmiliin lea addit mánáide optimismma boahtteáiggi hárrái dan bokte ahte sidjiide čájehit ja čilgejit mo dutkamiin sáhttá čoavdit váttisvuođaid. Dán giđa dilis soaitá dehálabbo go goassige addit mánáide jáhku boahtteáigái. Jus ii leat vejolaš čađahit fysalaš kurssa, de sáhttet sii geat háliidit deaivvadit virtuála luohkkálanjas ovttas kursajođiheddjiiguin ja bargat geahččalemiid ruovttus.

– Mii oaidnit ahte min nuoramus ássit beroštit eambo go goassige das mo čoavdit máilmmiviidosaš servodathástalusaid, mat leat čadnon lundui ja ceavzilisvuhtii, muitala “fabrihkkahoavda” Hanne S. Finstad preassadieđáhusas.

Fabrihkkahoavda Hanne S. Finstad álggahii Forskerfabrikkena. Preassagovva

Buorit eavttut

Diehtagiin sáhttá čoavdit ollu váttisvuođaid. Danin lea dehálaš addit mánáide buriid eavttuid vai lihkostuvvat teknologiija- ja reálafágain. Forskerfabrikkenis oaivvildit ahte boahtteáiggis dárbbašit ain eanet olbmuid, geat háliidit ja sáhttet bargat reálafágan. Go sii ovttasbarggus boktet mánáid beroštumi fágasuorgái, de dat lea stuorra vuoitun buohkaide.

Ovttasbargojoavkkus leat mielde Sápmi ealáhusgárdin, Tekna Finnmark ja Samfunnsløftet SpareBank 1 Nord-Norge.

– Mii Sápmi ealáhusgárddis leat hui movtta go Geasselaboratoria boahtá fas Kárášjohkii geardduhit diimmá sukseassa. Dát lea buorre doaibma, mainna mii leat rámis ovttasbargat ja mii sáhttá leat mielde lokteme mánáid reálafágaberoštumi báikkálaš servodagas somás ja gelddolaš vugiin. Mii illudat sávvat mánáid bures boahtin dán geasi, muitala Mikkel J. Sara, gii lea Sápmi Ealáhusgárddi fitnodatráđđeaddi.

Mánát besset geahččalit teoriija geavatlaš doaimmaid olis, ja besset de hukset iežaset beaivvášseallabiilla, geahččalit iešguđet vugiid buhtistit čázi ja hukset elektrihkalaš mašiinnaid geavahuvvon dovnnjiin. Preassagovva

Oadjebas geasseskuvllat

Forskerfabrikken lea čuvvon dárkilit buot njuolggádusaid, maiguin eastadit Covid-19 njoammudávdda leavvamis. Mánát galget earet eará bargat unna jovkkožiin ja oasálastit barget guhtege iežaset rusttegiiguin. Forskerfarbikken atná deháleamosin addit somás vásáhusaid, main ohppet, ja ahte mánát máhccet dearvvašin fas ruoktot.

Eambo dieđuid geasseskuvlla birra gávnnat dáppe.

Čále cealkámuša

Your email address will not be published. Required fields are marked *