Jáhkká luođi šaddat bivnnuhin miehtá Eurohpa

Guovdageainnu sátnejođiheaddji Johan Vasara čevllohallá hirbmadit go KEiiNO oaččui buot eanemus jienaid Eurohpa álbmogis. Vaikko fágaduopmáriin eai goaikkehan čuoggát, eaige de vuoitán Eurovision Song Contest -lávlla- gilvvu, de sátnejođiheaddji jáhkká Sámi musihka gullogoahtit miehtá Eurohpa.

JEARHALLAN: GLR NILS MARTIN KRISTENSEN – HEIVEHAN JA ČÁLLÁN: MÁRGGET JON BIRET ÁMMUNA ÁNNE BIRET, ÁNNE BIRET ANTI

– Guovdageainnu eaktoguovddáš lei ordnen ja lágidan albma Grand Prix -doaluid midjiide. Doppe ledje čiŋahan rosa čuovggaiguin ja herven feastalanja vel muoidduiguin. Lei albma Grand Prix -vuoigŋa mis, muitala son gelddolaš lávvardateahkedis.

Grand Prix -feasttas masá beahtahallá

Guovdageainnu álbmot lei čoahkkanan albma Grand Prix -festii. Sii, olles Sápmi ja olles Norga dolle vuoiŋŋahaga go fágajury illá oba attii ge čuoggáid Fred René Buljoi ja KeiiNOi. Guovdageainnu sátnejođiheaddji muitala ahte lei beanta juo suhttan ja eahket lei masá billahuvvan.

– Mun doivon ahte álbmoga jienaid dat álggus muitaledje, go ránnjá riikkat dat lávejit jienastit nuppi nuppi. Go de fuomášin ahte dat han lea fágajury, gii dáid jienaid juohká, de gal beahtahallen. Ledjen eambbo vuordit sis, ahte juogadit jienaid viidábut go ránnjáriikii. Go de loahpa loahpas bohte Eurohpa álbmoga jienat, de beasaimet vásihit Eurohpá báru.

Masá 300 čuoggá fidnii KEiiNO, ja nu mii lávkiimet vuosttaš sadjái. Dat lei oba somá, muitala Vasara gelddolaš eahkedis.

KEiiNO Eurohpá álbmoga jiellat

Ii oktage ožžon eambbo álbmotjienaid go KEiiNO. 291 čuoggáin šuvihedje buohkaid meaddil, vaikko fágajury ii lean addán sidjiide oktiibuot 47 čuoggá. Loahpaloahpas go buot Eurohpa jienat ledje juhkkojuvvon, de KEiiNO gárttai guđádiin, moadde čuoggá Ruoŧa ovddabeallai, geaidda gal fágajury lei juolludan čuoggáid. Nederlánda vuittii gilvvuid Duncan Laurence lávlagiin «Arcade». Guovdageainnu sátnejođiheaddji dovdá lihkká ahte KEiiNO dat lea stuorámus vuoiti.

– Ruoŧŧa oaččui 90 čuoggá álbmogis ja Guovdageaidnu oaččui masá 300 čuoggá. Dat lea oba stuora erohus. Dien galggašii Eurovision Grand Prix jurddašallat boahtte háve, ahte álbmoga jienat galggašedje eambbo mearkkašit, go eahketbotta han sii sihtet min rokkastit telefovnna ja jienastit. Livččii de olu suohttasat maid gullat eambbo daid jienaid birra.

Vasara orru leamen áŋgiris musihkkaberošteaddji ja lea veahá analyseren mii dáhpáhuvai go Nederlánda vuittii, vaikko KEiiNO lei álbmoga favorihtta.

– Mu mielas lei Nederlándda šuokŋa dábálaš popšuokŋa, mii lei heivehuvvon ja ráhkaduvvon Grand Prixii. KEiiNO šuokŋa lea ges luohti kombinerejuvvon house musihkain ja lea oalle ođas. Fágaduopmárat soitet leat jienastan Nederlándda ovddeš preferánssaid vuođul. KEiiNO šattai veahá ođas ja amas ja ii geasuhan vissa sin dán háve. Go juo olles Eurohpá álbmoga geasuhii, de soitet fágaduopmárat boahtteáiggis veardádallat luođi nuppe ládje, árvvoštallá son.

Luohtebárru Eurohpás

Vasara jurddaša luođi dál sáhttát šaddat stuorisin Eurohpás.

– Mii leat álo rahčan beassat dan jietnamuvrra čađa. Ja mii diehtit man váttis ja váralaš dat sáhttá leat go okta kultuvra lea oaidnemeahttun stuora servodagas. Sin oažžu de duolbmut, vealahit ja ignoreret iige sin ektui dárbbaš de maidege dahkat. Dál lea hirbmat váttis ignoreret

sámiid go Eurohpá beakkálmasat leat sii geat juiget. Mun jáhkán obbalaččat ahte lea hirbmat positiiva sámevuhtii ahte serve ja dahke nie bures. Sáhttá maid šaddat juoiganbárru olles Eurohpás dál, ja das čuožžilit maid digaštallamat ahte gii galgá beassat juoigat ja nu ain. Muhto jus bárru duođaid fierrala, de in jáhke min digaštallamat dan bissehit, lohká Vasara ja sávvá sámi artisttaid šaddat stuora beakkálmassan dál Eurohpás.

Sosiálamediain šattai juo issoras debáhtta das sáhttágo luođi gohčodit luohtin, go dasa seaguha ođđa musihka. Vasara lohká dán joavdelas fáddán.

– Dat gal lei joavdelas digaštallan, go mii han leat dahkan dan Áillohaš rohke rájes 60-logus gitta otnážii. Jus dál leat easkka fuomášan ahte seaguhit musihka ja luođi, de gal leat leamaš maŋimuš 50 jagi seahka siste.

Fred René vuostáiváldet ávvudoaluiguin

Fred René Buljo lea buorre ambassadevra Sápmái ja Guovdageidnui oaivvilda Vasara.

– Son lea dahkan máilmmi buori barggu čalmmustahttit sámevuođa, gávttiid, sámegiela, Guovdageainnu ja velá Gártnetluohká ge gos mii leat bajásšaddan. Ovdalgo vuittii Norgga Grand Prix, de jurddašin ahte dán fertet ávkkástallat ja lean humadan Fredain veahá dan birra. Son lea hui mielas buktit juoidá buori Guovdageidnui iežas doaimmaid bokte.

Eurohpá jiellat boahtá fargga Guovdageidnui ja Vasara pláne buresboahtin doaluid dan oktavuođas.

– Lean humadan skuvlla rektoriin ja suohkanhálddahusain dan birra. Mii fertet váldit vuostá min ođđa nástti go boahtá. Munnje leat olu váhnemat váldán oktavuođa go mánát ja nuorat dáhttot deaivvadit Fredain go boahtá. Mun jáhkán lea hui buorre ahte lágidit doaluid, ii dušše Fred dihte, muhto maiddái čájehan dihte ođđa bulvii, geat maid beroštit musihkas, ahte vejolašvuođat gávdnojit nieguid olahit ja ahte mii atnit árvvus dan.

Jus KEiiNO livččii vuoitán, de livččii sátnejođiheaddji mielas lean oalle hástalus čáhkkehit 10 000 olbmo ja journalisttaid Guovdageidnui jus sin livčče dáhtton lágidit Eurovision Grand Prix Guovdageainnus.

– Hehe. Dat gal lei šaddat hástalussan, muhto mun jáhkán dán mearkkašit olu Guovdageidnui vaikko dal de ii vuoitánge. KEiiNO lei beakkáneamos dábálaš Eurohpálažžii, ja jáhkán mis šaddat dál oba hušša go oažžugoahtit olu mearkkašumi.

Čále cealkámuša

Your email address will not be published. Required fields are marked *