Hearggástallanmuittut Frankriikkas

Dál lea golihan váile 50 jagi dassái go Biret Iŋgá gárttai báifáhkka njuiket girdái ja dollet Frankriikii. Mielde sus lei vel heargečora. – Na nu mun gárten, vuolgit gitta olgoriikii hearggástallat, muittaša sievjjuhas Máhte Ásllat Sunná Biret Iŋgá, Berit Inga Sara Flatmo (70).

Máhte Ásllat Sunná Biret-Iŋgái bohte su dološ Fránska hearggástallan muittut go deaivvai fss herggiid oaidnit. Dá su dálveorohagas Čuđejogas moadde jagi áigi. Govven: Åsa Margget Anti

– Ja nu hoahpus vel galgen johtui ahte pássa haga vel gárten. Ii lean dilli álgit pássa ordnet go fievrogirdi lei jo vuolgaladdamin, muittaša Biret Iŋgá.

Sutnje de ordnejedje pássa ambassádas Frankriikkas, go son de vuos joavddai dohko priváhta chartergirdiin.

Sámit ledje bálkáhuvvon boahtit Frankriikii čájehit hearggástallama ja sámi kultuvrra, ja sámit šadde hui bivnnuhat doppe 1970-logus.

Moatti jagi áigi mun bisánin iežan herggiiguin gallestallat Biret Iŋggá su dološ ruovttubáikkis Čuđejogas, mii lea Kárášjoga ja Guovdageainnu gaskka. Dalle mun bessen gullat dán Frankriikka hearggástallamis.

Čuđejoga meattá johtet siiddat davás ja go čorragat bisánedje guođostit Biret Iŋggá ruovttu birra, de sutnje bohciidedje dát dološ muittut. Ja go Iŋgá fas oinnii lojes herggiid, de sus muittut manne dan áigái go son ge leai nuorra ja searra, go vel olgoriikkas ge lea hearggástallan.

Biret Iŋgá Sara Flatmo finai dán giđa su dološ geasseorohagas Nuortageaš Sievjju sullos, gos beasai fas lojániid oaidnit. Dáppe dat Fránska Biera, Pierre Marc osttii bohccuid maid dolvo Fránkriikii 1970-logus, ja Biret Iŋgá lei mielde dábmamin daid.

– Manin bat don gártet gitta dohko vuolgit?

– Go mu vilbeallái ii šat heiven vuolgit, ja go buot lei jo válmmaš girdilan láhkai, beare nubbi olmmoš váillui, ja jođiheaddjit nu ánuhedje mu vuolgit. Na mii bat nuorra hágas 20-jahkásaš niidii lei eará go čavget mielde, čilge Iŋgá.

Biret Iŋgá de vulggii skihpárin iežas nuppi vilbii, Máhte Mihkkala Máhte Ásllagii, Aslak Mathisen Sarai.

Go moai letne háleštallamin, de Máhte Ásllaga viellja, Mihkkal, Mikkel Mathisen Sara, gean gohčodit “Vilda Maškun”, boahtá finadit. Son lea Iŋggá kránnjá ja lea maid ovdal leamaš Frankriikkas hearggástallamin. Nu soai gáfebeavddis muittašeaba iežaska olgoriika mátkkiid 50 jagi dassái, sihke bárttiid ja suohttasiid.

– Leai gal veahá issoras mátki, muittaša Biret Iŋgá go lossaguorpmet girdi illá loktanii riekta áibmui. Nu gárte Troanddimii vuos heahteseaivut ja buoret leavttu das váldit heargečorragiin viidásat Frankriikii.

50 jagi áigi gárttai Máhte Ásllat Sunná Biret Iŋgá njuiket girdái ja dollet Frankriikii oktain heargečorragiin, mii geasset bálggai dáid Sievjju alla gáissáin, muittaša son ja rohttesta herggiid luđiid.

Vuosttaš tuvrras dolvo herggiid ja gálvvuid. Sis ledje 11 heakka fárus ja gerresat, jeahkalat, reagat ja eará. Lyon gávpogii sii seivo ja das guorbmebiillain vudje jándorbeali Prémanon-gieldda Les Rousses-gillái, lahka Morez-gávpoga. Dat lei ránskalaččaid beakkán dálvegilvobáiki, lahka Frankriikka alimus vári. 

Biret Iŋgá finai Frankriikkas fas nuppes jagis 1974 vel moadde vahku, oappáinis, Máret Elliin, Marit Ellen Sarain. Sudnos lea govva go vuojašeaba skohteriin Frankriikkas.

Mihkkal ges muitá ahte son lei doppe maŋimus geardde 1973 dálvvi, go dan maŋŋá son ii šat astan vuolgit, go náitalii ja áhččin šattai. Nuba gárte fas ođđa olbmuid oažžut doaimmaide.

Sudno vilbbat fitne maid doppe, Máhte Ásllat Máhte bártnit, Nils Peder Sara ja Ásllat Ánde, Aslak Anders Mathisen Sara, ja maiddái su eamit Per Sara Káre Máret, Karen Marit Persdatter Sara Sara. Maiddái sudno vilba finai doppe, Máhte Ásllat Mihkkala Biera Lásse, Per Lars Sara.

Biret Iŋgá čohkkeda skohtera ala ja muittaša mo soai oappáinis Máret Elliin láviiga Frankriikkas maid dolin vuojašit skohteriin.

Manin mátki gárttai dohko, jearan sudnos.

– Na dat lei turistema várás ja čájehit ráiddostallama ja sámi kultuvrra. Ulbmilin lei oahpahit daid hearggástallat, soai muitaleaba. Frankriikka kulturministtar lei bovden sin dohko ja Pierre Marc válddii sin vuostá kulturministara ovddas. Sii dat oste Sievjju herggiid dohko ja visot sámi biergasiid. Pierre Marcas lei maid rámbuvra ja kafea, gosa olbmot čoagganedje valjis leahkái, man gohčodišgohte Boazoleahkin, “Vallée des Rennes”.

Mihkkal muittaša ahte álggos go rahppojedje dat sin hearggástallan vuojut doppe de lei hirbmat olu olmmoš. – Bussiid dievva ja duháhiid mielde, ja dainna doapmamiin dohko de máŋggat biillat beaškkehedje vel oktii, son čaimmastallá daid fearániid sis.

Ránskalaččat ledje ovddalgihtii TV:s jo oaidnán hearggástallamiid, go Pierre Marc lei leamašan Sámis, Nuortageaš Sievjjus, filbmemin giđđajohtima 1960-logus. Filmmas oidnui sihke ráiddostallan ja ealu vuojaheapmi Várggonuori rastá sullui. Ledje maiddái filbmen Mihkkala, gii vilbbainis girddihii skohteriin badjel duoddariid. Dan dat ránskalaččat bohte valvin geahččat.

– Somá lei gal Fránkriikkas, áigi golai bures ja lei suohtas, vaikko eat gulahallan gal, čilge Biret Iŋgá, gii maid šattai mielde mánáidfilbmii doppe. Dá son 20-jahkásažžan hearggástallamin Fránskkas. Govva: Priváhta.

Pierre Marca dovde olu sámit Guovdageainno bealde, ja su gohčodišgohte ge “Fránskka Bieran”. Son oahpai vel muhtun muddui bás sámegiela vel. Son čuvodii sievján Máškkuid siidda olles jagi 1960-logus. Son gohčodii eadnin ja áhččin siidaeamida ja siidaisida, Máhte Áslaga Máhte, Mathis Aslaksen Sara ja eamida Máhtos Máreha, Marit Sjursen Sara. Soaige maid beasaiga maŋŋá fitnat vahku Frankriikkas, gosa Biera lei sudno bovden erenoamáš guossin.

– Son oaččui vel iežas luođi vel man oahpai juoigat. Lávii ieš álo dan rohttestit go deaivvai oahppásiid, čájehan dihte ahte son gal muitá iežas luođi, muittaša Mihkkal, gii ain muitá dološ verdde luođi ja rohttesta dan: “Fránskka riggáseamos sápmelaš leiooloo..”

Luođi lea sudno eanu, Áslaga Máhtte, bidjan ja luohti lea maid fránskkagiel luohtegirjjis “Chants Lapons”.

Biret Iŋgá vulggii Frankriikii hearggástallat skihpárin iežas eará vilbarohkkái, Máhte Mihkkala Máhte Ásllagii, Aslak Mathisen Sarai. Olusat eará sutno vilbbain maid fitne doppe sámevuođa čájeheamen fránskalaččaide.

Sámit ledje máŋga giđđadálvve Frankriikkas ja hearggástalle juohke beaivve. Dan maŋŋá ránskalaččat ieža ohppe hearggástallat ja nu válde badjelasas doaimma.

– Fránskka reaŋgagánda nu oahpai leŋget vel garra herggiid ge, muitiba soai.

Sii ledje Italia ja Šveicca rájá lahka, nu ahte geassit dat válde geasseorohahkan Šveicca gáissáid, ja dohko johte 100 heakkain. Go mii maŋŋá iskkaimet ášši, de bođii ovdán ahte doppe šadde heaitit boazodoaluin turistemiin, go eai ožžon eiseválddiin skohtervuodjenlobiid gáissáide. Šattai beare lossat fievrát fuođđariid almmá skohteriid. Sievjju bohccuid vuvde de viidásat Skotlándii, gosa leat maid viežžan bohccuid Sámis.

Iŋgá muitá, ahte bohccuin lei buorre dilli doppe, go nulppagedje áigá jo varrásat, ja ledje liige čoarvábut go dáppe.

– Buot bohccot gal dovde ahte sii leat nuppe beal máilmmi, čilge Iŋgá. Son oinnii mo muhtun heargi láittastuvai, iige gárron šat borrat. Vuortnuha ja bahodallá, iige bora, ja Iŋgá galggai leat dan luhtte go guohtu. Nu ruovgá ja measta čirro ja bahkke áidde badjel, go Iŋgá vuolgigođii ruoktot.

– Dat stoalján gal nealgudii iežas ja jámii, logai dáppe ii leat gal orohahtti, árvala Iŋgá.

– Ránskkalaččat dadje, ahte dat lei jallas boazu, muhto mu mielas lei baicce jierbmái, dadjá Iŋgá, gii gal iešge ii livčče báhcán dohko gal.

Fránska Biera, Piera Marc oaččui máškkuiguin maid iežas luođi, mii dá lea čállon fránskalaš luohtegirjái Chants lapons.

Doppe ledje maid alla gáissát ja njuolga vulos “gáđohussii”, ja máŋga bártti gevve sis herggiid dámadettiin. Nuppe vuoro ges gearbmašat ledje snelkon bohccojulggiid.

– Buoskaheasttat ja hearggit galge seamma bánas vuodjit, nu lei ge muhtun heargi oahppan mo galgá šleŋget reaga ja gomihit olbmuid eret, soai čaimmadeaba. Seakka nissonat galge dievva ovdalgo reahka dievvá, muhto ádját gal eai čáhkan go guokte!

– Eaige olbmot dáppe dalle vissa diehtán ge, gos mii leat johtán. Earret muhtun mearraverddet ledje áviissas lohkan. Easkka máŋga jagi maŋŋá olbmot jearahallagohte dán min olgoriika hearggástallanmátkkis ja nu lei muitalit feara mas sidjiide mo máilbmi lei, soai muitiba.

Iŋgá muitá mo Frankriikkas lei nu amas biebmu ja vuosttát juohkeláganat, ja juhkat galggai viinna juohke borramii.

– Inge gárron borrat go gullen kaniinna dat ledje bassán. De álge loahpas munnje gielistit makkár biergu lei, vai lusttuhan oba borrat ge.

– Easka maŋŋá gulai ahte lei han son riippu maid borran, ja de son gal nu suhtai, lasiha Mihkkal. Iŋgá ieš fas boagusta go mearradivrriid ge lea šaddan borrat.

– Somá lei gal muđui, áigi golai bures ja lei suohtas, vaikko eat gulahallan, čilge Iŋgá, gii maid šattai mielde mánáidfilbmii doppe.

– Gal mii ávvudeimmet go vulggiimet fas ruoktot davás. Skeaŋkkaid vel oste midjiide, munge fidnejin čuojanasa. Ja bálká lei buorre, jo, mieđiha Iŋgá. Sii vuvde buot daid gálvvuid mat ledje, diehppebáttiid, leaŋggaid. Avohasat leat muhtun museas doppe dál.

Pierre Marc (gurot) čuvodii boazosámiid Sievjjus jagis 1961-62 ja lea sihke filbmen ja čállán sámiid birra. Dá su ovttasbargoguimmiin leaba ásahan Polárguovllu musea Frankriikkas. Wikipedias sáhtat lohkat eanet su buvttademiid birra.

Muhto son gal nirvvada go muitá daid amas dearvvahanvieruid Frankriikkas. Fránskka Biera vikkai oahpahit sidjiide fránskka olmmošvieru, muhto dasa sii eai gal dábilduvvan.

– In mun goit suovvan daid boares ruksesviidnenjunát ádjáid mu gal cummát, go ledje fasttit dego juovlastálut čurges skávžžáiguin. Sii ledje juohke boradeami maŋŋá fáktemin jo feaskáris. Vuoi man váivi dat gal lávii, muittaša Iŋgá nieidavuođa áigge.

Mihkkal vilba ges čaimmada oarpmealis bárttiid, dassái go Iŋgá ges muittuha mo sii gánddat ges bártidedje.

– Dii fas balaidet daid boares áhkuin. Go ii beare oktii cummástit, na juohke oaidnaleamis ja beaivvi miehtá, beanta bahtarussii gal fertii sis, soai čaimmadeaba ránskalaččaid dábiid, mat eai dáidde soahpat vel otná dan beaivái sámiide.

– Buot vierut eai leat doppe mange veara, dovddaha Iŋgá gii lohká iežas loaktit Sámis buoremusat.

– In vuolggáše olggobeallái Norgga rájá, in oba luomostallat ge, deattuha nannosit.

Iige loga iežas gal fuollat alcces ii fránskka guoimmi ge, go doppe jođii máilmmis.

– Háhá, ii hal dainna lean ba gulahallatge, son vástida, gii dán áigge ásada okto leaskan.

Mihkkal gal liikui go beasai máilmmi oaidnit jo dalle dan áigge.

– Jus livččen vel báhcit, ledjen oahppat fránskkagiela, son árvala ja measta gáhtá go máhcai fas Sápmái nu hoahpus.

– Vare olmmoš nuorra ja searra, de olmmoš fas doppe, áibbaša Mihkkal. Jearahallama maŋŋá son njuike biilii ja dolle Romsii muhtun sullui, gos sus bárdni bargá bohccuiguin. De son fas lea veahkkin hearggástallamin.

Dá sievjánat vuojahit ealu Várggonuori rastá Sievjju sullui jagis 1961-62. Dán lea Fránska Biera / Pierre Marc filbmen. Govva lea coahkkaluvvon su filmmas sámiid birra, man valjis fránskalaččat leat beassan oaidnit olu prográmmain TVas.

Galego hearggástalaidet go bođiidet fas Frankriikkas Sápmái?

– Justa nohkagođii dan áigge heargeáigi. Dalle álge skohteriin ealu jođihit. Heargeráidoolmmožin mii gal vel giđđajohtimis geaseheimmet nisttiid, gávnniid ja muoraid. Nu ahte čuigen mun gal vel dás badjel duoddara gitta Várggonuorrái sullo duohkái, muittaša Biret Iŋgá, gii geasset dálostallá Fálesnuori ovddeš gielddas. Doppe son ges beassá Sievjju sullo gáissáide geasi várdát, gos lea nuorran heargeáigge gesiid guođohan ealu, vel jiehkis ge.

Dán giđđagease son finadii iežas dološ geasseorohagas Nuortageaš Sievjjus geahčadeamen dološ eatnamiid. Dalle sutnje bohciidedje fas fránskka hearggástallanmuittut, go beasai fas herggiid oaidnit ja daid biebmat láibbiin, numo dolin ge.

– Moatte háve finai vel Fránskka Biera dáppe Sámis beassážiid ja geassit vel dáppe Sievjju sullos, muittaša Biret Iŋgá vel loahpas. Sis ii leat oktavuohta šat dán áigge, muhto Fránskka Bieras leat guokte máná, Fredrik ja Olivia. Gii dan diehtá, jus fas muhtumat váldet singuin oktavuođa ja besset oaidnalit.

Fránskalaččat ohppe loahpas ieža hearggástallat sámiin ja nu válde badjelasas doaimmas. -Fránska reangagánda nu oahpai lenget vel garra herggiid ge, muitá Biret Iŋgá. Govva lea coahkkaluvvon Pierre Marc filmmas.

Pierre Marc lea girječálli ja dokumentarista ja lea ráhkadan filmma, mas sievjjuhasat oidnojit. Son lea maid čállán girjjiid sámiid birra, ja 2012 ilmmai su girji “Le defi des rennes” (sámegillii Boazohástalus), mas muitala viiddis Sámi eatnamiin ja uhkádusain ja mo sámit čuožžilit fas. Girji lea fikšuvdna, man duogážin leat dalá áigge duohta áigeguovdilis sámeáššit.

Čále cealkámuša

Your email address will not be published. Required fields are marked *