Grand Prix – generála ráhkadahttán iežas prosecco

Per Sundnes lea sihke musihkka- ja mohtaáššedovdi ja su dovdat buoremusat Grand Prix -generálan. Dalle dáidá ge leat áibbas lunddolaš ahte son lea ráhkadahttán iežas prosecco.

– Buohkain han lea miella iežaset Prosecco dahje juo champagne ráhkadahttit juoga man nu imašlaš siva geažil, muhto ii han olmmoš goassege jáhke ahte dat šattašii duohtan. Dasto dáhpáhuvai nu ahte Morten Abel, gii maid lea Bådådjos orron mánnán ja gii lea artista, jearai mus veahki bivttaskollekšuvnna “stylet” ja logai sáddet munnje ovtta kássa viinna veahki ovddas. Imaštin manne son lea iežas viinna ráhkadahttán, ja manne mus ii leat iežan prosecco, lohká Per Sundnes.

Badjel jagi áigi de Morten Abel veahkehišgođii Sundnesa gávdnat prosecco-buvttadeaddji. 

– Livččen dieđusge sáhttán champagne ráhkadahttit, muhto mun ráhkistan Itália, italialaš musihka, opera, biktasiid ja biepmu. Ráhkistan pizza ja pasta ja lean sihkar ahte lean ássan Itálias ovdalaš eallimiin. Itália lea prosecco-riika, nu dasto šattai áibbas lunddolaš ahte dan mun háliidan buvttadit, čilge son.

SÁMi ođasmagasiidna deaivvada Per Sundnesain Álttás, Du Verden -boradanbáikkis. Dohko son lea diŋgon gussiid guđa lágan borramuša máistit. Biebmu boahtá lagas guovlluin ja jugusin lea dieđusge Per Sundnesa ođđa prosecco, “Bobler Over”.

Jagis ráhkadahtii iežas prosecco

Ii mannange guhká ovdal son de njuikii girdái Itáliai. Doppe son galledii gilvvagárddiid, gos prosecco-murjjiid gilvet. 

– In leat mihkkege viidna- inge proseccočehpiid, muhto doppe bessen máistit ja mearridit makkár prosecco áiggošin. Sii han leat áššedovdit, nu ahte mun dal čilgejin masa mun liikon ja masa in liiko. Háliidin smávva bulljarasaid, in fal dakkár stuora bulljarasaid, mat dagahit ahte prosecco dego dulde njálmmis. In maid háliidan dakkára, mainna oččošii oaivebákčasa. Háliidin dakkár prosecco man lea álki juhkat, man sáhtán máisttašit eahketbotta váttisvuođa haga. Iige galgan nu goikkis, eaige nu olu sohkkarat ja ivdni galggai šealgat ja bohtal čađačuovgi. Nammagilkor galggai hearvái ja muitalit ahte dán bohttalis leat bulljarasat ja ahte dáinna de beasat duoldat bulljarassan, čaimmiha prosecco dahkki ja beakkálmas Per Sundnes. 

Nu de šattai Per Sundnesa “Bobler over” (Bulljarastá badjel)-prosecco duohtavuohtan. Namma čilge maid Sundnes oaivvilda min galgat dahkat. Olmmoš galgá leat ealás dego bulljarasat, eaige goassege leat doarvái bulljarasat. Olles proseassa lea Sundnes čađahan jagis ja son ráhkadahtii 6000 “Bobler over” -proseccobohttala. 

–  Manai viehka jođánit ráhkadahttit iežan prosecco. Buvttadeaddjit maid veahkehedje mu ráhkadit nammagilkora. Doppe barge nu olu nuorra, čaffadis olbmot. Sidjiide ii lean gal váttis hábmestit dan gilkora, rábmo Sundnes, go čájeha bohttala. 

44 bohttala 38 guossái

SÁMi ođasmagasiidna deaivvada Per Sundnesain Álttás, Du Verden -boradanbáikkis. Dohko son lea diŋgon gussiid guđa lágan borramuša máistit. Biebmu boahtá lagas guovlluin ja jugusin lea dieđusge Per Sundnesa ođđa prosecco, “Bobler Over”. 

– Mii leimmet oktiibuot 38:s restauránttas ja mun guossohin 44 bohttala. Dat han šaddá badjelaš bohtal juohkehažžii. Dat han ieš alddis muitala man álki dan lea juhkat. Lei nu jalla somás eahket mis ja lohpidin buohkaide ahte nuppe beaivvi eai galgga gillát oaivebákčasiin, čaimmiha son.  

Alkohola ii leat lohpi márkanastit Norggas ja danne son johtáge proseccoinis dáhpáhusaide, gos lea lunddolaš guossohit veahá juhkosa. Son lea bures gal olahan olbmuid ja lea nagodan juo vuovdit oalle olu dál. Odne lea su prosecco vuvdet 14 viidnagávppis. Dan maid ii leat vel vuovdán vurkkoda son Italia buvttadeaddji luhtte. 

Per Sundnes ii loga ulbmilin goassige leamaš riggut.

– In dal áigguge nu riggut dáinna, muhto lea oba somá go mus lea iežan prosecco ja nu čevllohalan dainna go lea nu njálggat ge. Lean beassan johtit Itálias ja lean gullan guovllu historjjá, mii lea oalle erenoamáš. Ii han doppe leat lohpi ovdamearkka dihte čáhccet viidnagilvvagárddiid iige geavahit teknologiija gárddiin. Dat galget lunddolaččat ieža šaddat. Lea sin kultuvra ja viinna ráhkadeapmi lea nu suddjejuvvon ahte dan sáhtášii gáktebolesiin buohtastahttit, čilge son. 

Háhkan gávtti

Per Sundnes lea ollesolmmožin gávdnan iežas sámi ruohttasiid. Dássážii lea hui eahpesihkar leamaš makkár gávtti sáhttá geavahit, muhto go juo diehtá alddis fulkkiid Guovdageainnus, de lea válljen Guovdageainnu gávtti háhkat. – Gákti lea mu čábbámus bivttas, lohká son. GOVVEN: Priváhta

Son lea johtán Álttás 11 jagi. Ii loga sáhttit gollat beare guhkes áiggi ovdalgo fas ferte Áltái. Son nu liiko guovllu olbmuide, kultuvrii, historjái, bibmui ja lundui. 

– Ledjen vuohččan dáppe Grand Prix oktavuođas 11 jagi áigi. Nu liikostin Áltái ahte finan dáppe juohke jagi dál, ja dál veahkehan velá Sámi Music Awards. Lea miellagiddevaš iskat movt mu fierpmádat máddin boahtá ávkin deike Sápmái ja nuppe láhkai

Son lea álo dovdan iežas sápmelažžan, muhto easkka ollesolmmožin gávnnai sámi ruohttasiiddis, Lofuohtas. Dattege ii loga áibbas diehtit vel makkár gávtti galggašii geavahit, muhto diehtá sus ain juo leat fuolkkit ovdamearkka dihte Guovdageainnus. 

– Lean álo dego dovdan ja diehtán ahte lean sápmelaš, muhto easkka ollesolmmožin beroštišgohten gávdnat iežan identitehta. Mii gávnnaheimmet ahte leat Lofuohtas vuolgán, muhto in leat vel gávnnahan makkár gávtti geavahivččen. Dassái go dan dieđán, de lean háhkan alccesan Guovdageainnu gávtti, go dat lea nu fiinnis. Gákti lea mu fiidnámus bivttas. Geavahin dan vuosttaš geardde miessemánu 17. beaivvi ávvudeami oktavuođas. Masá šadden gal vuoiga botket ávvudeami ja vuolgit ruoktut, go ledje nu mearehis ollugat geat bissehedje mu ja háliidedje govvet. Eaige sii áigon gal govvet mu danne go lean olu tv:s, muhto danne go gákti lei nu čáppat. Ledjen oainnát flossaháhta ja náhkkebuvssaid vel coggan, nu ahte olbmuid mielas lei dat nu čáppat, rábmosta Sundnes.

Čále cealkámuša

Your email address will not be published. Required fields are marked *