Gahperčeahppi Erkke-Rávdná

Gahperduojár sávvá ahte dál leat doarvái gahpergoarrut boahtteáigái, nu olu kurssaid go son lea doallan 40 jagis.

Vaikko Erkke Rávnná nuorravuođa goarrunmášen vuojuhuvvui ge jávrebodnái Váljoga bajábeallái, de Rávdná easka leage goarrugoahtán dan rájes.

80-jahkásaš Erkke Rávdná, Ravna Rasmus lea áŋgir goarrut. Go riŋgestan sutnje, de lohká iežas justa goarrumin.

– Juohke guvlui goarun, máttás ja Supmii. Jonssohiidda galget gahpirat gárvásat, konfirmánttain leat diŋgojumit goabbat beale Deanuleagi.

– Deanus bihko olbmot ahte doppe eai leat šat gahpergoarrut, nu han mun dollen gahpirkurssaid ja gáktekurssaid. Nu ahte dál leat 11 gahpergoarru Deanus, ja jus dat ii leat doarvai, de in šat dieđe mun, bohkosa Rávdná.

Vaikko muhtumat fuomášedje ahte dát lei gal áddjás bargu eaige gille gahpiriid gal duddjot vuovdima várás, de sávvá Rávdná ahte muhtumat gal joŧket su ámmáha gahpergoarrun.

– Mii han eallilan duojárat nohkat ja heaitit.

Samimag 14-2020 Trykk.pdf
NAMAHUSAT: Dá lea Erkke-Rávnná duddjon gahpir, ja dá Namahusat sámenissongahpiris:

Mii lea deháleamos maid galgá oahppat nissonolbmo gahpirgoarrumis?

– Guobaldagaid oahppat goarrut! vástida Rávdná. Olmmoš galgá olu goarrut vai oahppá, lea son iešge vásihan. Son rávve ahte galgá ieš fas kurssa maŋŋá hárjehallat goarrut dassáigo šaddá dakkár gahpir numo ieš de hálida.

– Nie mun ge álgen. Divvon ja divvon dan gahpira dassái go ohppen. Duojár galgá leat gillil ja gierdevaš, dassái go “boađát sisa” gahpirduodjái, gahperčeahppi rávve.

Manin don leat šaddan justa gahperčeahppin?

Rávdná oahpai álggus dološ vuollegis gahpiriid duddjot. Dán áigge galget alibuš gahpirat. Iige son jáhke gáktegahpira hámi šat rievdat olus.

– In dieđe. Ammal danin go orun dáppe doaresbealde, ja ruovttus jorren dás birra ahte birra dassáigo fuobmájin álgit duddjot ja kurssaid doallat, muitala duojár.

Son orru Deanuleagis, Barttas, guhtta miilla Kárášjoga vulobealde, moadde miilla iežas mánnávuođaruovttu, Váljoga, vulobealde. Son lea agibeaivve bargan dujiin, iige leat leamaš dábálaš bálkábarggus. Rávdná lea mánnávuođaruovttus oahppan eatnistis, Ovlla Ásllat Márehis, goarrut sihke gápmagiid ja čuoldit.

– Mis lei šibitdoallu ruovttus, ja mun gorron ja dollen dálu eadnái ja áhččái, dassáigo naitalin Bartii, čilge Rávdná, gean dán áigge eatnašat dovdet Bartta-Rávdnan. Sudnos isit rohkiin, Bartta-Ovlláin, Ole Rasmusiin leat 3 máná ovttas, ja Rávnnás vel nieida. Váhkargánda leage váldán návetdoalu badjelasas ja Rávdná ain duddjo ruovttus ja bargá šibitdoalus, numo mánnán ge.

Rávdná váccii nuorran jagi Sámi álbmotallaskuvlla Kárášjogas (DSF:a) 1957-58. Doppe son oahpai Ámmon Birehis (Johnskareng) duddjot gahpiriid.

Dan maŋŋá, 1974-75, son váccii ieš ge gahpergoarrunkurssaid Kárášjoga čeahpimus gahperduojáriid, Káre Márjá Balto ja Biret Ánne Trettskog, luhtte.

OAHPAHA: Rávdná veahjeshastá dá ođđa gahperduojáriid goarrumis ravdabátti. Govven: Anbjørg H. Varsi

– Dalle mun ohppen bures ieš, ja fuomášin ahte munge sáhtán oahpahit earáide gahpiriid goarrut, dadjá Rávdná. 1980-logu rájes son leage duodjekurssaid doallan, 40 jagi jo!

Rávnnás ii leat olus mihkkege dahkamušaid Duodjeinstituhtain Kárášjogas. Ii son dieđe dasa vástidit manin ii leat ovttasbargu.

– Olbmot lávejit mus maid jearrat manin in boađe duodjemárkaniidda. Na go in geargga goarrut oba sidjiide, geat leat diŋgon, go mun vuoruhan sidjiide vuos gahpiriid, čilge Rávdná.

– Ii oktage gullo goit rievdadit áigut. 

Mun ge in šat rievdat. Goarun seamma hámis numo lean gorron. Vaikko guđelágan ivnniiguin. Dán áigge gorrot lassin vliseliinna siskkobeallái, vai gahpir bissu čábbát. Ovdal eai geavahan dan, go dalle ledje assás láđđit fidnemis.

Iige dološ máttáráhkuid čoarvelágan ládjogahpira son gal áiggo oahppat goarrut, guhkkin eret coggat badjelii. Vaikko son bovdejuvvui gal searvat dan kursii ge. 

Dán áigge nuorat dáhttot ahte ravddat galget silban čuovgat, eaige fuola árvevirolaš, dábálaš bummolravddaid, rukses ivnnagiid, rásiid. Eaige dál fuola dološ muođobirasbáttiid, dál galget silbabáttit, vai “mátše” silba gahperravdii. 

Rávdná lea bálton, iige son gárve gahpira ollásit ovdalgo gahpereaiggát lea ieš válljen báttiid.

– Dál lean dolkan, go jus ii “mátše” de lea boastut. Iige leat olbmo botta rahtat. Dál goarun beare ravdda rádjai, besset ieža buktit mielamiel báttiid, go mus eai leat gal dakkár ođđaáigge báttit.


OAHPAHA: Rávdná veahjeshastá dá ođđa gahperduojáriid goarrumis ravdabátti. Govven: Anbjørg H. Varsi

Seammás son stelle vel speallevearkkaid. Daidda fas lea váttis fidnet rievttes seakka árppu. Iige Rávdná gille ieš gal heahkkalastit speallevearkkaid. Daid son gal diŋgo duojáriin, geat leat vántaseabbot daid duddjot.

Rávdná rávve mo gahpira galgá coggat. Dan ii leat beare deaškalit oaivái, lea coggamis gitta. Gahpir galgá njuolga bissut oaivvis, iige leat reakčil guovttebealde.

– Muhtumat bilidit gahpira go menddo manjos bidjet ja gaikkehit vel menddo sakka gahpirbáttiid gitta bealjebilttuid duohkái. De reakčana gahpirvuođđu bajil.

– Láve váivi oaidnit, inge duostta jienádit geasage ahte mun dat lean gorron, vaikko coggamis lea boastut. Rávnná fuolkemánát muitalit, ahte sii eai fuola eará go siesáset goarrun gahpiriid. Go muhtumiid gahpirat leat beare steažžasat dahje menddo alladat, iige heive sin oaivehápmái. Rávdná goarru gahpiriid oaivvi ja olbmo hámi mielde, sii muitalit.

Rávnna viellja, Erkke Ásllat, muittaša mo su oabbá lávii nuorran jo leat goarrulas.

DUODJEMOKTA: Gahpirduojáris ii váilo gal duodjemokta, sus leat valjis gahpirat duodjelanjas ruovttus Barttas Deanuleagis.
Govven: Åsa Márgget Anti

– Roverbacken goarronmašiinnain lávii Rávdná dolin jo suoli goarrut ruovttus. Lei giehta veivenmášin masa hirbmat hárve fidnii náluid, ja sin eadni lávii riidit danin dan mašiinna.

– Vahágis muhtumin Rávdná ribahii doadjit nálu, de šattai hirbmat vahát. “Ortnet áddjá” ‑nammasaš mášendivvu orui Anárjot siste, sus lei Joksa goargu. Sii šadde gitta dohko reaisánit daid náluid dihte, jus ii fidnen dalá Einar buvddas, Kárášjoga márkanis, muittaša Ásllat.

– Lei hirbmat rikkeara go gorro, olles viessu sparadii, fiellorobi sálvvuin ravggadedje vel smáhkut, muittaša viellja, mo oabbá lávii suoli goarrut lovttas. Sii ledje loahpas fuobmán goanstta, bidje ránu mášen vuollái vai eadniset ii gula. Su vátna náluid doadjimis oainnat hirbmadit garahalle, bohkosa Ásllat.

BEAKKÁN GAHPERDUOJÁR: Dá lea Erkke-Rávnná goarrun gahpir, ja dás lea 1990- logu dovdomearkkat rukses dahje alit muođobiras báttiin ja vilges árppuin heahkkalas-

Dalle go Singer-goarronmášena áigi bođii, de sin áhčči, Erkke Biret Erke, álggii čorgestallat. Loahpas buohkat imaštedje gosa bat dat šattai dat boares goarronmášen. De áddjá lei dan vuojuhan Stuorrajávrái, numo buot eará šlámboriid ge, čaimmada Ásllat sin fearániin. Go sin áhčči logai visot mii ii šat anihan, lei Stuorrajár gálvu.

Jávri lea 30 mehter čieŋal ja soađi áigge duiskánat maid vuojuhedje rusttegiid jávrái. Jávrebotnis lea mohti nu čieŋal, eaige dat oidno šat doppe, muitala Ásllat gii lea viggan geahčadit sin dološ dávviriid jávrebotnis.

Muhto gahpira goarodettiin ii dárbbaš mašiinnain olus goarrut. Lea giehtaduodji ja olu stellemuš. Ja čuohteneare prievnnu ferte sággat, go guobaldagaid stelle.

– Dat lea dárkilis bargu. Galgá leat dárkil ja gillil. Valjis prievdnonálut galget daid guobaldagaide birra gahpira. Rávdná bohkosa go jearan galle nálu:

– In leat vuoiga lohkan daid!

Rávdná lea fulkkiid ge oahpahan goarrut gávttiid, muhto ii oktage dáidde su gahpergoarrun ámmáha vuos joaŧkit. Rávnná áhkkut gal lea árben áhkus duodjemovtta, ja duddjo vuovdemassii sihke árbevirolaš ja ođđaáigge dujiid iežas fitnodagas “Maria’s syrom”, Álttás.

Rávdná duddjo eanemusat dálvet, ja geassái gal rádjala dujiid eret. Son lea olu gorron, iige leat ba lohku ge galle gahpira lea fidnen áigái.

– Ovtta jagi čálii mu isit rohkki bajás buot mu gahperdujiid, ieš in leat gal lohkan. Mii sáhttit dušše govahallat man olu son lea 40 jagis háhppehan čiŋahit sámenissoniid gában.

Gahpersánit:

ravda – hearvabáddi

vuođđu – gahpira bajit oassi

muođobiras – láđđi muođuid birra

bealljebilttut – vuolimus oassi, mas gahperbáttit leat gitta

speallavearka – seakka árppuin heahkkalastojuvvon hearva

Čále cealkámuša

Your email address will not be published. Required fields are marked *