Fertii bálkáhit eambo olbmuid

Isan-fitnodat Guovdageainnus fertii bálkáhit golbma ođđa olbmo, go barggut lassánedje Covid-19 geažil. Beaivválaš jođiheaddji John Isak Sara dadjá ahte livččii sáhttán válljet giddet uvssaid, muhto fertii váldit servodatovddasvástádusa ja doallat fitnodaga rabas iežas kundariidda.

BARGIT: Gurut bealde, John Isak Sara (Isan), Oksana Baziv, Ailo Kemi, Linda Amundsen, Tor Ante Seppola ja Stian. Nils Jovnna Hætta ja Nils Kristian Hætta leaba maiddái Isana bargit, muhto eaba leat govas.

John Isak Sara, gean eatnašat dovdet Isánin, ja gean fitnodagas lea maid seammá namma, lea iežas eallinbarggu huksen 34 jagi áigge. Dán áigge sus leat eambo bargit go goassige ovdal.

VIRGÁDII EAMBOSIID

Dan botta go olu eará fitnodagat šadde bidjat eret bargiid ja maiddái giddet uvssaid oalát, de lea Isan virgádan eambo bargiid, aiddo fal korona geažil.

– Min bargoveahka lea sturron golmmain bargiin ja leat oktiibuot ovccis dál oktan bassiin. Mii válddiimet servodatovddasvástádusa ja balaimet cuiggohallat kundariidda ja eiseválddiide, jus geahpedat doaimmaid ja giddet buvdda virusa geažil. Máŋga skohterfitnodaga válljejedje giddet dan áigodagas. Muhto mii leimmet guovdu guohtunroasu go ledje hirbmat heajos guohtumat mannan dálvvi, nu ahte olbmot šadde vuojihišgoahtit bohccuide fuođđariid meahccái ja dat lovttii vuojániid erenomáš ollu. Dat fertejedje divuhuvvot ja fuolahuvvot ollu dávjjit dan áigodagas. 

– Mii balaimet de ahte jus unnidit bargoveaga ja giddet, de lei dat sáhttit dagahit boazojápmima duoddaris. Dalle livččiimet gártan dakkár dillái ahte kundarat ja eiseválddit eai livčče leamaš nu duhtavaččat. Vearrámus dilis livčče min vel sivahallan jus bohccot livčče jápmán. Mii gávnnaheimmet ahte mii beare gierddahallat, go mis lei doarvái bargu dan sivas go divvunbarggut lassánišgohte fuođđarvuodjima geažil. Dan geažil fertiimet virgádit guokte mekanihkkára ja ovtta bargi hálddahussii.

Dis lea stuorra márkanoassi Guovdageainnus, man stuoris?

– Maŋimuš rehketstuhka mielde juovlamánus čájehii ahte mis lei 81% ja leamaš gaskal 70-80% mánga jagi jo.

VIIDDIDA JA OĐASMAHTTÁ: Vaikko John Isak Sara lahkona ealáhatagi, de lea son jurddašan viiddidit ja ođasmahttit fitnodaga.

Go nie ollu bargit leat, de fertejit bálkágolut oalle badjin?

– Jua, mis lea gaskal 200-300 duhát dušše mánnosaš bálkágolut ja lea čielggas ahte fertejit doarvái doaimmat doalahit dietnasa ja sisaboađu maid. 

Dis lea boahtte jagi 35 jagi ávvudeapmi, maid jurddašat dan birra?

– Lea muhtin lágan olahus dat. Deavddan ieš 67 jagi ođđajagi gávccát beaivvi, nu ahte ávvudeapmi gilvala mu ealáhatagiin, mii maiddái lahkona, dadjá son mojunjálmmiid.

Na maid de áiggot bargat, go joavddat ealáhatahkái?

– Áiggun joatkit dáinna, go in leat bargat mainnage earáin ja balan geahpedit, go don dieđát mo lea vuorraset olbmuin, sáhttet boarásmuvvat ja muittohuvvat. Lea hui fiinna hárjehallan vuoigŋašiidda jođihit fitnodaga. In dattetge bargga šat seamma ollu go ovdal, go háliidan vuoruhit eambo iežan astoáiggi. Liikon bohccuiguin bargat, bivdit ealggaid ja guolástit duottarjávrriin.

34 jagi lea guhkes áigi, mo dat álggii?

– Álggahin Suzuki ja Arctic Cat -mearkkain 1986, go mii oruimet Báktehárjjis ja mis lei várreoassevuorká olgovisttis. Divohat lei áittis ja bálkáheimmet mekanihkkáriid, mun ja Anni Sara, geainna ledjen náitalan. Dalle vuvddiime daid vuosttaš njealjejuvllagiid mat jovde Norgii, Suzuki 250 ja ieš guđet Arctic Cataid. Nie hommáimet beannot jagi ovdal go fárriimet Shell visttái, doppe gos Pit Stop dál lea, ja divuimet doppe birrasii jagi ovdal go láigoheimmet Essos.

ÁVVISAÁŠŠI: John Isak čájeha vuosttaš ođasášši áviissas iežas skohterfitnodaga birra. 

– 1990 huksiimet ealáhusvistti mii mis lea dán áigge ja 1991 rájes álggiimet maiddái vuovdit Lynx-mearkka. 2000 vuođđalogus álggiimet vuovdit Ski-doo, BRP mii šattai bivnnut olles máilmmis. Dat lei nu bivnnut ahte dan botta go vuvddiimet 100 BRP, de vuvddiimet dušše moadde Arctic Cat. De gávnnaheimmet ahte lei seamma buorre heaitit nuppiin ja beare vuoruhit BRP, muitala John Isak.

– Vuosttaš jagiid mus lei oahpaheaddjevirgi Guovdageainnu skuvllas, muhto 1990 rájes bargagohten ollásit iežan fitnodagain, muitala Isan, geas lea allaskuvlaoahppu ja lea čohkkán 19 jagi skuvlastuolus.

Leago dus plánat viiddidit?

– Jua, boahtteáiggis jus oaččun nuorat searaid mielde, de gal fertet viiddidit ja ođasmahttit maiddái vistti, go dat álgá 30 jagi maŋŋel leat gearggus ođasmahttimii.

Ii go leat ártet viiddidišgoahtit ja ođasmahttit vistti go lahkonat ealáhatagi?

 – Ii mu mielas gal, go lea mu eallinbargu, inge leat nu beroštuvvan agis. Mun rehkenasttán ahte bohtet ođđa návccat mu maŋŋel, geat háliidit váldit badjelasaset doaimma ja joatkit dainna.

– Ja olmmošhan oahppá juoidá ođđa juohke beaivvi. Mu ovttasássi Oksana Baziv, gii bargá márkanfievrridemiin, berošta das ahte mii bargat birasustitlaččat ja danin geavahit mii beare dan mii lea dárbbašlaš, go lea sáhka báberbargguin. Mii geahččalit bargat luondduustitlaš jurddašanmálliin fitnodagas, gokko beare lea vejolaš, čilge Isan loahpas. 

Čále cealkámuša

Your email address will not be published. Required fields are marked *