Ellos Ella – artista ja aktivista

DUHTAVAŠ: Ella Marie lea duhtavaš go sii leat ožžon deike Álttá akšuvnna lávu. 

Su mii oaidnit Márgohpis livžumin sihke gussiid vuostáiváldimin, gáfe vuoššamin dolas, lihttebassin giedderavddas ja gaskkohagaid olbmuiguin astá háleštit ruvkedoaimmaid ja vuostálastima birra. Son lea sihke Luonddu ja Nuoraid searvvi beales, artistan ja eaktodáhtolaš sámi aktivistan Nussira vuostá miela čájeheamen. Son lea iežas geargan maid čatnat gitta ruvkeboltun mašiinnaide láhkkiiguin.

– Ferten mieđihit ahte mun lean leamaš šieđđaluvvan, váiban, iige vuoibmi joatkit muhtumin. Muhto de ain jorggiha diet mokta lihkus. Eandalit go lei festivála dáppe ja go ledje hui olu olbmot, badjel 160, dovddasta Ella Marie Hætta Isaksen, gean mii maid dovdat ISÁK joavkkus lávlujeaddjin.

– Go luohti gullui, dat lei fámolaš vásáhus. Dat buvttii vuoimmi ja moktaga. Dál mun gal lean hui hui movtta, illuda Ella fas maŋŋá ruvkevuosttildan festivála, mii dollui borgemánu gaskkamuttus Riehpovuonas. Sis lei korona ráddjema geažil rádji 200 olbmui, mii gal dollui.

Ja erenoamážit go lei ráidovázzin doarjja miellačájáhus Oslos ruvkedoaimmaid vuostá, maid seamma áigge, de Ella illudii doppe oaidnit govaid ja doarjaga olbmuin sin rahčamuššii.

BÁIKKÁLÁŠ OLBMUID DOARJJA

Son lei álggos hui čearggus oaidnit das galle báikkálaš olbmo fitnet dán sin lávvosajis.

– Olbmot soitet ballat čájeheames vuostehágu. Go lea uhca servodat ja go eai leat buohkat áibbas ovtta oaivilis Nussir ruvkedoaimmaide, de sáhttá leat unohas čájehit maid sii oaivvildit.

Muhto nu ii leat.

Ella lohká iežas ovdal gáddán ahte dáppe eai leat olu báikkálaš olbmot geat vuosttildit ieš dan ruvkki.

– Muhto de lean fuomášan dán 7-8 vahku maŋŋá ahte dáppe leat mearehis olusat geat vuosttildit. Geaid mii eat leat goassege deaivan ja geat dál dustet boahttet deike guossái ja čájehit sin doarjaga midjiide. Dat lea hui mávssolaš. Ja sii muitalit ahte sii gal dihtet ahte eanaš olbmot dáppe dán vuona birra leat ruvkkiid vuostá ja minguin ovtta oaivilis.

– Danin lean hui duhtavaš ahte mii leat leamaš dáppe ja ahte mii leat válljen dán strategiija ahte leat dáppe hui guhká, de mis lea leamaš vejolašvuohta oahpásmuvvat singuin sin leavttu mielde. Ahte mii leat olu eambbosat dán alianssas go dan maid gádden, dovddaha Ella iluin.

BOHTE MUITTAŠIT

Maiddái vuoras olbmot bohtet Márgohppái muittašit dološ Álttá akšuvnna, mo sii nuorran vuostálaste. Dát muitalusat addet vuoimmi Ellai.

Eanaš leat Luonddu ja Nuorat searvvi aktivisttat Riehpovutnii čoagganan, go searvi lea 7-8 jagi bargan Nussir ruvkeáššiin. Dasto leat politihkalaš njunnošat leamaš dáppe, numo riikkaviidosaš ruonábellodat MDG Miljøpartiet De Grønne, ja Rukses bellodat Rødt. Maiddái NSR Norgga Sámi Riikkasearvvi beales ja sámi nuoraidsearvi Noereh.

– Muhto maiddái earát, geat eai gula guđege servviide, čilge Ella.

LUOMUSTALLAMIN

Su eadni lea maid boahtán luomustallat Nussir miellačájáhusa lávvensadjái, Britt Elin 

Hætta Isaksen, gii beaivválaččat bargá politiijabálván Deanu leansmánnekantuvrras. Son ii gal astta beare luomustallat, muhto searvá šilljobargguide, ráhput suinniid ja divvut loavi robi vai ii arvo sin gievkkan.

Ellas leat maid iežas nieidaskihpárat boahtán Deanus, ja soai leaba ráhkadan maid miellačájáhus plakáhta mas čállo julevsámegillii “Min leap hain dánne”, mii leat ain dás.

Muhto muhtun badjeolbmot oidnojedje FBas nimmordeamen ahte unnán doarjja lea eará boazodoalo orohagain go daidda geaidda ruvkedoaibma njuolga guoská.

– Midjiide gal lea leamaš dehálaš ahte dát Fiettar orohaga boazosámit, geaid mii viggat várjalit ja bealuštit, ahte sii bohtet.

– Go lean konsearttaid doallan eará sajiin, de leat olbmot boahtán giitalit go doarjjun boazodoalu. Vaikko dán Nussira olis mii doarjut Fieddara ja Fála orohagaid, de mun sávan ahte boazosámit miehtá Sámi dovdet ahte mii leat sin rivttiid viggamin čalmmustahttit, sávvá Ella Marie Hætta Isaksen.

RÁHKKANAN ADVOKÁHTAIN

Nussir ruvkki ásaheaddji Øystein Rushfeldt lea medias beaggán sáhkuhit miellačájeheaddjiid, mo dan lehpet jurddašan čoavdit?

– Lea hui dábálaš ahte fitnodagat áigot sáhkuhit, ja muhtumin maid dahket dan. Mis leat advokáhtat ja juristtat mat čuvvot dan ášši. Ja sii dadjet ahte sáhkohallis ii leat miige buori áššiid, go son ii leat dáhtton politiijaid boahttet veahkkin vel. Iige Rushfeldta šattašii nu bivnnut jus sáhkohahtášii ge eaŋkilolbmuid ja nuoraid geat vigget gádjut eatnama.

Guhká dii áigubehtet lávvet dás Márgohpis miellačájáhusain?

– Vuosttaš mihttun lea dáppe leat gitta válggaide, čakčamánu 13. beaivvi rádjai. Jus ođđa ráđđehus boahtá, de lea vejolaš ahte gesset daid lobiid ruovttoluotta maid leat addán. Muhto jáhkkimis mii leat dáppe veahá guhkit, Ella árvvoštallá.

Manne jáhkkibehtet ahte Rushfeldta ii leat velá váidán politiijaide din vuostálastima?

– Mun jáhkán son sávai ahte mii leimmet vuollánan dassážii, go son bijai daid roggan mašiinnaid dasa 3 vahku áigi, ja jáhkii ahte miellačájáhus ii bistte dáppe guhkit go golbma vahku. Son dieđus ii hálit medias šaddá rikkeren su ruvkedoaimmain, iige hálit ahte galgá šaddat politiija akšuvdna. Muhto mun jáhkkán son veardidii veahá boastut, navdá Ella.

HÁRJEHALLET

Nussir ruvkevuostálastiin lea juohke vahku miellačájáhus hárjehallan. 

– Go galgat iežamet goallostit oktii ruvddiiguin, de sáhttá geavvat váralaš dilálašvuohta jus buohkat eai leat ráhkkanan. Galgat máhttit váldit gulul ja váruhit ahte eat sorbme nuppiid, eat iežamet, eat earáid eatge ovttage earáid. 

Konsearttaid ja festivála maŋŋá lea dovdu ja doaivva buorre, duođašta Ella.

– Mii dárbbašat olbmuid lasi, go lea lossat dáppe leat guhkit áigge badjel. Olu praktihkalaš bargu galgá čađahuvvot. Juohke iđida dollet guhkes čoahkkimiid čielggadit gii bargá maid ja ovttas mearredit.

BUKTET BIEPMU

Dis lea olu olmmoš ja málesteamoš, mo doalahehpet biepmu?

– Mii ieža oastit, muhto olbmot leat buktán olu biebmu ja erenoamážit ruoššaluosa. Mii leat viggan gurret dan vuona, boagusta Ella njálgát.

Maid guovlu ieš muitala, dovddatgo dan vuoiŋŋalaš beali eatnamis. Leatgo erenoamáš nieguid niegadan?

– In leat niegadan nu beare haga. Muhto mun lean šaddan eanet vuoiŋŋalaš olmmoš maŋimuš jagiid, dovddaha Ella rahpasit.

– Go mii lávostallat de mii leat váruhan ahte mii árbevirolaččat lávostallat, numo jearran lobi. Ja mii leat ožžon maiddái lobi. Dat dovdo ahte mii leat dáppe ja galgat leat dáppe. Numo dálkki ektui dáppe rittus, de leat sii vásihan garra dálkkiid, muhto juste dalle go sii dárbbašit čáppa dálkki de dálki maid lea sin bealde.

– Justa dá go lei festivála, de go maŋimuš artista gearggai lávlumis, sekundda maŋŋá arvváskii. De dat dovdo ahte sii leat fárus min mielde, čilge Ella.

ORDNE JA LIVŽU

Son ain njuike gáfe leiket gussiide, biebmu ordnet ja livžu das birra. Seammás sus lea lupmas fákten telefovdna, dat čuodjá jus rogganmašiinnat álget vuojašit Márgoh’njárggas. Sis lea sierra lávvu doppe vuollelis rogganbáikki lahkosis, gos guovttis ja guovttis leat vuorus vákšámin ja dieđu addimin lávvenbáikái, gos buot miellačájeheaddjit dálludit muhtun báikkálaš olbmo priváhta giettis.

Muhto eai leat dušše olbmot geat vákšájit veahkkin, leat eallit maid.

– Bohccot ge ieža fitnet ain dás njárgageažis geahččamin, muitala Ella, geas justa odne lei váktavuorru.

Mo sáhttet olbmot veahkehit din?

– Mun jáhkán lea dehálažžan čalmmustahttit mii geavvá sosiála mediain, cavgilit áviissaide ja čállit lohkkiidreivviid. Mii galgat muitit dál leat válggat, de atnit muittus ja mielas guđe bellodat doarju min dáid áššiin. Dasa lassin mis lea «spleisa» ja «vippsa» ruhtaskeŋkema várás. Ja lea dieđus searvat ja boahttet deike, ávžžuha Ella Márjá.

OVTTA OAIVILIS

Na manin ii galgga leat dat Nussir ruvki, dat han galgá leat eatnanvuole ruvki ja ruvkebázahusat meara bodnái?

– Mearradutkaninstituhtta mii lea Norgga fágaásahus vuostálastá hirbmadit dán ruvkki. Ja mii leat ovtta oaivilis das ahte 40 miljon tonna mirkko ruvkebázahusat galget bálkestuvvot merrii. Dat diehttelasat váikkuha ekovuogádahkii ja guollái mii lea dáppe.

– Ja nubbi sivva lea fas ahte dáppe leat jo dat orohagat doarvái áitojuvvon, Skáiddis bartaguovllut, dáppe galget huksejuvvot 420 kW elfápmolinját orohaga čađa, oktan daid geainnuiguin juohke guvlui. Dasa lassin ruvkedoaibma. Vaikko vel lea eananvuloš bávkaleamit, de lea sihkkar ahte boazu muitá, ja go dovdá dan go doarggista eana vel. De han gal boazu hilgu dan guovllu, iige áiggo ruovttoluotta.

– Dasa lassin dá lea vel boazodoalu johtinguovlu Fála orohahkii ja vel dehálaš guottetbáiki Fiettar orohahkii.

– Jus dát ruvki ásahuvvo, de báhcá dušše 30% Fiettar orohagas gos eai leat sisabahkkemat. Ja de báhcet dušše ráššaguovllut ja alimus čogat mat eai váikkuhuvvo sisabahkkemiidda. Ja mii diehtit ahte boazu ii birge beare ráššaguovlluin, go doppe lea nu garra dálkkit ja miesit duššet. Ahte sis šaddá hui váttis dilli.

– Nu leage maid Protect Sápmi váikkuhusguorahallan árvalan ahte máŋga bearraša šaddet de heaitit, jus dát ruvki šaddá, lasiha Ella Nussira ruvkedoaimmaid birra.

GUOKTE VAHKKU 

LÁVOSTALLAN

Artista ja aktivista Ella Márjá lea guokte vahku jo fargga leamaš lávostallamin ja fáktemin Riehpovuonas Nussir ruvkedoaimmaid. Jearan leago sus dál riegádan ođđa dáiddalaš jurdagat dahje lávllateavsttat? Muhto dan gal ii loga eisege.

– Mun lean dál beare váiban. Muhto soitet boahttet go de gávnnan ráfi fas.

Dán maŋŋá Ella johtui vuolgá fas ođđa hástalusaide. Vuos finiha máddin gos lea oastán ásodaga, gos viežžala su biergasiid ovdal fas boahtá davás. Muhto su virggi gal guođđá máttás.

Go dál čakčat sus álget ođđa doaimmat Álttás. Son han lea válljejuvvon neavttárin «La elva leve» (ellos eatnu) ođđa filbmii, mii muitala Álttá akšuvnnaid birra 40 jagi dassái. Dát bargu heive sutnje bures fáddán, maŋŋá go lea nu nannosit ovddidan dán otná áigge ođđa Sámi ja Álttá dulvadeami vuosttaldeami ja miellačájáhusa mii lei álgo 1980-logus.