Eambbosat ožžon duođaštusa: Ávvir lea dohkkehuvvon

Gaskabeaivve áigge mannan duorastaga vuostáválddii sámegielat áviisa Ávvir diploma mii duođašta ahte áviisa viimmat lea dohkke-
huvvon birasčuovgadoardnan. Lei Guovdageainnu suohkana sátnejođiheaddji Hans Isak Olsen guhte buvttii illusága ja geigii duođaštusa.

GEIGII DUOĐAŠTUSA: Sátnejođiheaddji Hans Isak Olsen geigii gaskabeaivve áigge almmolaš duođaštusa sámegiela áviisii Ávvirii, mii lea áidna dohkkehuvvon birasčuovgadoardna suohkanis.

FÁKTÁ:

Birasčuovgadoartna lea birasjođihanvuogádat almmolaš ja priváhta fitnodagaide mat 

sávvet dokumenterejuvvot iežaset birasgáhttendoaimmaid. 

Fitnodagat ja doaimmat mat devdet dihto gáibádusaid, sáhttet oažžut dohkkeheami 

šaddat birasčuovgadoardnan.

Mannan duorastaga ožžo golbma áviissa dohkkejumi Birasčuovga¬doardnan, 

Altaposten, Ruijan Kaiku ja Ávvir.

Dát lea okta lađas barggus maid beaivválaš jođiheaddji Tor Sara álggahii soames áviisii maŋŋel go Framtid i Nord áviisa hástaluvvui mielde 3net fitnodagas Ráissas, nu ahte maiddái Ruijan Kaiku ja Altaposten dohkkehuvvuiga. Dát mearkkaša ollu sátnejođiheaddjái Hans Isak Olsenii.

– Dát lea hui dehálaš, go dat lea mielde smávva lávkkiiguin dahkamin máilmmi ruotnaset báikin eallit.

OLLU BARGU

– Mii leat ferten heivehallat buot osiid iežamet fitnodagas vuoi leat birasustitlaččat ja gáibádusaid mat čuvvot, čavges njuolggadusaid vuhtiiváldimis. Lea buorre ahte Framtid i Nord álggahii dán, dat movttiidahtii maiddái min maid birasgáhttemis, maiddái min bargosajis, muitala Ávvira váldodoaimmaheaddji Kari Lisbeth Hermansen.

Son oaivvilda ahte sii eai lean nu dihtomielalaččat dainna ovdal.

– Mii eat lea dan, muhto dán barggu olis leat šaddan dan, ja dál leat maiddái geatnegahtton dán dohkkejumi olis. Lea buorre ahte mii 

beroštit birrasis.

OAIDNÁ VIIDÁSET BIRRASA

– Lea suodjalusáittardeaddji Roy Arthur Olsen gii lea jođihan barggu báikkálaččat, ja vaikko ollu lea dahkkon, de oaidná son eambo barggu ain. 

– Jua. Mii lea šaddan biras-

ustitlaččat, ja olmmoš sáhttá álggahit smávvát ja joatkit. Dál mii deavdit gáibádusaid, muhto oainnán ahte maid mii sáhttit vel 

bargat boahtteáiggis.

– Mii oaidnit ahte buoret hálddašeapmi čuovggain ja sis lieggasiin, dovddaniid ja buoriduvvon automatihkka vehkkii, ja dáppe lea ain buoridanmunni.

– Mii jurddašallat maiddái birasgáhttema birra bassama ja mašiinnaid oktavuođas, dáid geavahit dušše oktii beaivvis, dan sadjái go šurahit daid máŋgii beaivvis, lasiha Hermansen.

HÁSTALA EARÁID

Dál sávvá Hermansen oaidnit ahte earát báikkálaččat maid čuovvulit sin.

– Mii sávvat hástalit eará smávva ja gaskastuorrá fitnodagaid smiehtat birrasa birra. Ii leat dušše stuorra fitnodagain gos sáhttá seastit birrasa, nu ahte mii sávvat bidjat gáibádusaid min ovttasbargoguimmiide, birasgáhttema buorrin, mojohallá son ja lasiha vel; – Otná beaivve rájes leat mii geatnegahtton ja dihtomielalaččat birasgáhttejeaddjit ja lundui livčče buorre jus livččiimet eambosat.

Sátnejođiheaddji lea rámis iežaset ođđa birasčuovgadoartnain.

– Lean hui rámis. In leat áibbas sihkar dán áššis, muhto jus min hotealla ii leat nagodan deavdit gáibádusaid maŋŋel dohkkehuvvojedje, de lea mu dieđu mielde Ávvir áidna dákkár dohkkehuvvomin min suohkanis, nu ahte lea buorre ágga leat rámis.

Nabai suohkan?

– Mii leat geahčadan dán ovdal, ja mielddisbuktá ollu barggu oažžut dákkár dohkkejumi, muhto jurdda ii leat amas, jus sáhttá nu dadjat, loahpaha Olsen.