Dološ sámi beassášmeassut

“Beassášmeassut leat stuorámus meassut ja dalle bohtet ollu olbmot márkanii, sihke náitaleaddjit, mánáid risttašeaddjit, biebmogávppašeaddjit, sárdneolbmát ja váhnemat skuvlamánáid vižže ruoktot go dálveskuvla nogai. Meassuide bohte olbmot vuoji sihke herggiiguin ja heasttaiguin, skillan skállan sihke golkkaiguin ja divggaiguin.“

Nu muittaša Jorddamor Sárá rohkki dološ beassážiid girjiistis “Árbedieđut, muittut ja vásáhusat”. Meassuide galge leat albma vuojánat, sihke lojit, falit ja rievttat. Dat galge čábbát čiŋahuvvon hearvaleaŋggain, hearva-ávohasain ja bonjislávžžiin fas bákkohan. 

Vuoján galggai leat vuonjis, muhto datge sáhtii sillot ja doarostit jus beare haga dainna gilvalii. Hearggis eai galgan leaŋgasajit, iige guorban. Iige galgan nubbi stivrenlávži, galggai leat gilgon, dušše dollet lávžži gilgii, de heargi jeagada vuoddji gosa beare. 

Čáppa ođđa duojit galge leat oidnosis reagas, numo hearva ođđa niesteseahkka, mas čuoldda seahkkabáddi, ja hearva ođđa gáffeseahkka. Ođđa mearrarátnu ja hearva stuorra duollji maid galggai reagas, gámaseahkka ja vel liige čikŋaseahkka. Etniin sáhtii vel gieŧkkamánná ge vuodjenreagas. Sabehat galge álo fárus, go sáhtii guhkki leat márkanii. De šattai čuoigat herggiid doalvut dieváide guohtut, go ijastalai gos nu beallemáŧkkis. 

Márkanolbmot vurde iežaset gussiid boahtit, jogo fulkkiid, oahppásiid dahje boazoverddiid. Buot viesut divve olbmuiguin ja lei hávski. Gáfe ja biepmu gal gusso orrundálus, muhto fertii iežas gáfegivnniin gáfe vuoššat. Báđi, ruittu gal oaččui luoikkas go verdde áiggui málestit. Niestin márkanii galggai leat málejun gáfet gáfeseahkas, maiddái goikebiergu ja málesbiergu. Ruhta ii lean biepmu oastit, go galggai rásket eará ge oastit numo čiŋaid, rámburbiepmu, gáfiid, sohkkariid ja sálttiid.

Guossit ledje duđavaččat go láhtis besse oađđit, go ii lean seaŋga. Jus olggos áigo, de fertii lávkut nuppiid badjel. Birgejedje goit, ii lean heahti. Bálddalágaid dieđusge ođđe ja juohkehaččas ledje alddis gávnnit. Go ledje dufistan vahkkobeivviid de vulge ruovttuidasaset. Guossit eai máksán orrumis maidege, baicce adde gámasgottura, málesbierggu dahje juoidá eará. 

Dálu ja boazosámi nuorat čiŋadedje ovtta láhkai. Čiŋadeaddji galggai gárvodit meassuide ođđa biktasiiguin, oaivečohkas gámanjunnái. Galge garjámuzet gálssohat ja gabba nuvttohat ođđa vuoddagiiguin. Gabba hervejun gisttát, dállastuvvon njálggahái`suinniiguin. Ođđa gákti dahje ođđa borgedorka galggai muzet beaskka vuolde. 

Headjačikŋan lei gabbabeaska, mii maid galggai ovdalgaskabeaivve čikŋagirkus ja muzetbeaska lei fas eahketčikŋa. Nu sii hervvohalle miesáža náhkiiguin. Silba ii lean dolin nu ollu, iige hálbi, danin atne soalddátboaluid sihke vuottačoddagis, boahkánis ja gistáin, mas maid sáhtte atnit čoarveboalu dahje sistebátti vai bisso gittalagaid.  

Ii lean beare beassat vuolgit meassuide, lei garra mearri ja málle. Eai ožžon messostallat go oktii jagis, go galge bargat oahppat ruovttus. Jus guktii oidnui meassuin, de son gal beavkkastahttá, lei geahppadetbeallái. Muhtumin nieiddat šadde golbma seahka dievva gápmasiid neaskit, olles 40 gottura, mii dahká 160 gápmasa. Šadde neaskit birra jándora, ovdal besse meassuide. Eaige lean olbmuin viesut dan áigge, lávus sii duddjojedje buot, gos beatnagat vel ledje ovddas. 

Nieiddain galge silkeliinnit, ulloliidni ja muhtun unna 6-lávggastat riskkoš, solju. Helmmot, bearralat maid, geas dat ledje. Dávle- dahje čuolddaboagán vel. 

Bártniin galggai silkeliidni čadnon olggobeale beaskačeabeha ja boalloboagán. Gieđas galge girjefáhcat (ávžži fáhcat) dahje sealbufáhcat. Gisttát eai adnon eambbo dalle go vuodjá. Niibi ii galgan boahkánvuolde meassobáikkiin. 

Muhtumin čiŋadedje gávttiiguin. Eai lean dámpen gávttiid, eaige lean olus hearvvat, sii čulde gákteholbbi máŋggaivnnat láiggiiguin. Eaige gevlen holbbi nu olu, dušše dan mađe vai ii skoalbmá meddo sakka. Gákti berrii leat oavlái, iige goruda mielde, galge olu gáiddát vai ledje galjit. Muhtun nieiddat atne olles golbma gávtti badjálága vai šadde geamppat. Dievdogákti ii dárbbaš geampa, go sis lea boagán vuollin. Gávttevuollái galge čáhkat suojit vai bivvá, numo buser, ullobáidi dahje dorka. 

Nissoniid vuodjinbiktasat ledje ullo- dahje silkeliidni oaivve birra, sámegahpira alde. Sis lei ođđa silkeliidni beaskka alde, ulloliidni ja boagán. Ođđa Kárášjotniibi boahkánis, mii lei jogo dávleboagán dahje čuolddaboagán. Bártniin lei hervejun luhkka, mas eaiggáda namma rattis. Muzet dahje čuoivvat beaska vuodjinbivttasin ja leairaboagán, mas ođđa niibi boagán vuolde.

Meassuin sáhtte máŋga máná risttas oktanaga ja máŋga náittosbára. Fáddarat sáhtte leat 6:s dahje olles 30. Heajastallan lei numo dán áigge ge, čálihanbárra vuodjá viesus vissui bovdemin gussiid, dahje jo ledje bovdenveahkit. Olbmuide lei hui rápmi jus heajaide bovdejuvvojedje. Jos báras lei mánná ovdalis, de lohke čulkobárran, ja jus nuppis lei mánná ovdalis, de lei lápmeloddi, nu ledje dalle iežaset lágaš dajaldagat.

Bárra čiŋahuvvui numo dálge, ruvdnamoarsis sáhtii leat raddeliidni ja ullo giehtaliidni riskkuiguin. Irggis fas vilges šoalkaliidni numo dán áigge ge, ja son galggai leat čoalččas ja geallu. Bivššit dat galggai nieida vai lea hámálaš, iige galgga nu seaggi. Oaččui leat ebmos fárda, ja oažžu veahá ittis. Nieiddat galge iddásat, ii lean čáppat jus lei beare ruoinnas.

Jus ledje moattit heajat de olbmot vudje headjaviessogaskka herggiiguin ja heasttaiguin. Headjamálisin lei numo dán áigge ge, biđus, ja gáffegáhkut fas herskon. Ja viidni vel. Headjaskeaŋkkat eai lean, muhto bohccot ja ruđat. Bohccuid sáhtiiga oažžut valjit, gitta 50 rádjai. Nieiddat gohkkejedje veahkkin ja bártnit vuojástalle márkanis gussiiguin, sin earániid gálgat. 

Nuorat gihpostedje luotta alde eahketbotta gitta idjii, ja juige. Muhtun guossit ledje nu čeavlát, ahte fertii gaikut sisa headjavissui. Muhtumin fertii headjadoalli mannat olggos ja gohččut sin sisa boahtet boradit. Nuorat fas eai beroštan, manne beara sisa vaikko eai leačča bovdejuvvon ge, ja siige ožžo borrat.

Gulaheaddji vierru nogai jagis 1953. Sus lei gieđas liidni ruđaiguin, man skoalkkohalai beavdái vai olbmot gullet ja oidnet. Gii skeaŋkka buvttii, son oaččui jugástaga ja gulaheaddji čuorvvui maid son attii ja gii son lei. Bárra giitalii gieđain. Muhtumat adde skeaŋkka moddii vai ožžo lasi jugástaga. Kluŋka ii lean dan áigge, veahá lei gotogeitto, eanaš lei viidni. Eahkedii oaivváhuvve ja juoigagohte bára luođi ja rápmogohte sudno. 

Gárrenbártnit bohte juoigga, rábmojit ja láhttejit, muhtumat fas hárdet guđetguimmiideaset ja snihpodit veaháš. Jus diggojit ja doarostuvvet, de áhkut manne gaskii šnjirggu ja bealkki. Jus ráikudit, de gudde olggos šilljui. Daddjui ahte viidni lea váibmodulka, dalle buktá ovdan maid váimmus jurddaša. Muhtumin áhkut ge gárihuvve, njuikkodedje ja juige, ii gahpirge oaivvis, jallošedje. Irgi gal ii váldán drámma vuosttaš beaivve, veahá easka nuppe beaivve, go galggai fiinnohallat vai sus beaggá buorre namma ja gudni.

Eahkes bártnit láidejedje nieiddaid, muhtumat ribadedje ja gaiko guovtte guvlui nu ahte boahkánat gaikánit. Muhto nieiddat nu movttegat go sii ledje nu bivnnuhat. Muhtumat ledje Suomas ja Ruoŧas boahtán ohcat alcces beallelačča, muhtumat gávdne ráhkkása ja muhtumat fas eai. Muhtumat olgun ođđe ja fieradedje vaikko gos. Muhtun nu lihkkoš lei nieidda bálddas beassan idjadit. Áhkut fas gehččet ija miehtá vai fas lea sis ságat maŋŋil. Eai lean áviissat ja TV man birra sága doalai dan áigge. 

Muhto mii ávkkiid, go meassut nohket de earránadde, eaige šat oaidnalan fas ovdal nuppi jagi. Muhtumat čálle reivviid ja nu gulahalle deaivvadit fas. Eai lean goit beare oahppásat go náitaledje. Muhtun bártnit soite suorbmasa gihládan niidii, ja nieiddat geat ožžo máŋggaid suorbmasiid, máhcahedje daid go de náitališgohte. Silbasuorpmas ii dohkken gihlin, galggai gollesuorpmas. Iige goarrunmášiidna, vaikko Máze nieiddat nu lávlot. 

Girkus manne buohkat buot allameassuide ja girku nu dievva, ii čohkkánsadji ge. Sihke nuorat ja boarrásat manne maid eahkeslohkamiidda. Nuoraide lei dehálaš čájehit váhnemiidda ahte sii leat finadan girkus ja lohkamiin. Lohkamiin ledje lihkahusat, olbmot njuikkodedje ja giitaledje Ipmila, ja ánodalle ándagassii. Dan áigge ledje čeahpit lávlut sálmmaid, sugadedje dušše stuoluin. 

Dát lea buot nohkan dán áigge, olbmot eai oro nu vuoiŋŋalaččat, eaige ipmilbalolaččat go ovdal. Bassebeivviid atne ovdalis hui bassin ja gutnis, eaige bargan eaige vánddardan nu olu. Guhkesbearjadaga eai vuolgán máŧkái ovdal maŋŋágaskabeaivve.  

Bártniid bargu lei herggiid áimmahuššat márkanis, sihke luoitit ja viežžat daid fas, go meassárat ruoktot vulge. Ii lean buorre gávdnat rievttes herggiid go ledje stuorra heargečorragat márkanis. Meassuin ledje luovosvuoddjit ollu fárrolágaid ja nuorat vudje muohtasuovvan. Sii gilvaladde herggiiguin, geas lei buoremus heargi ja gii leai čeahpimus herggiin meannudit. Sihke nieiddat ja bártnit. 

Åsa Márgget Anti čállán dološ beassášmeassuid birra Sara H. Hætta girjji vuođul “Árbedieđut, muittut ja vásáhusat”, siidu 215-229, čállon 2010 (Davvi Girji lágádus).

Čále cealkámuša

Your email address will not be published. Required fields are marked *