Diŋgo donge! 
Marj Inger -viesus Olmmáivákkis, Gáivuonas, lea ođđa doaibma dál maŋŋel go lea divoduvvon, ja adno mearrasámi dáidaga ja historjjá gaskkusteapmái.
Ráfáidahttojuvvon sámi visttit leat dehálaš oassi sámi kulturárbbis. Birrasii 900 ráfáidahttojuvvon sámi vistti leat dássážii registrerejuvvon viiddis geográfalaš guovllus, Rørosa rájes Várjjagii. Visttit duođaštit sámi ássama ja eallima, ealáhusaid ja giehtaduodjeteknihkaid. Go visttiid eaiggádat leat áimmahuššan visttiideaset áiggiid čađa, de gávdnojit ain odne olu iešguđetlágan sámi visttit. Dás oainnat ovdamearkkaid das man stuora erohusa Sámedikki doarjagiin sáhttá dahkat vistái man ferte divodit.
Sámediggi hálddašaneiseváldin juohká jahkásaččat ohcanvuđot doarjjaortnega bokte doarjagiid ráfáidahttojuvvon sámi visttiide maid priváhta olbmot eaiggáduššet. Jagi 2021 juolludii birrasii gávcci miljovnna ruvnno dán ulbmilii. Ruhta lea juhkkojuvvon oktiibuot 31 iešguđet prošektii Nordlánddas, Romssas ja Finnmárkkus.
– Boarráset visttiid fuolaheapmi lea maiddái birrasa dáfus dehálaš. Lea čielggas ahte birasperspektiivvas lea visti mii juo lea ceaggut buoret go gaikkodit ja hukset ođđasa. Sihke oanehit ja guhkit áigái addá boares visttiid geavaheapmi ja divodeapmi árvoháhkama, mii maiddái guorrasa ON guoddevašvuođa mihttomearrái ahte unnidit dálkkádatgássaid luoitima, dadjá Eira
Dát ruhtadoarjagat leat veahkehan visteeaiggádiid divodit visttiid antikváralaš prinsihpaid vuođul ja sihkkarastit ahte dat eai billahuva. Lea maid dehálaš ahte visttiid eaiggádat fidnejit divodanbargui duojáriid geat dovdet árbevirolaš teknihkaid.
– Sámediggi háliida nannet vistegáhttema ja doarjut ráfáidahttojuvvon visttiid eaiggádiid. Danin mii sávvat oažžut olu ođđa ohcamiid jahkái 2022, dadjá Eira.