Dálkkádat dagaha ekonomalaš roasu

Ruoŧa boazodoalus leamaš ollu goavvejagit ja dát čuohcá garrasit boazodoalu ekonomiijai.

Dan muitala Ran čearu Magnus Andersson. Su mielas ii leat govttolaš ahte boazodoallu ferte okto birget roasuin.
– Dálkkádatrievdadeapmi ii leat min sivva, muhto dat čuohcá midjiide ja mii šaddat ekonomalaččat gillát, muitala Magnus Andersson.

DAGAHA LIIGEBARGGUID

Andersson muitala ahte dálkkádatrievdadeapmi dagaha ollu liigebargguid boazodollui. Earret eará šaddet bohccuid biepmat. Su mielas ii leat riekta ahte boazodoallu galgá ieš birget roasuin, maid dálkkádaga rievdan dagaha. Maŋimuš jagiid lea leamaš heajos ealát masá juo juohke jagi.
– Ii leat birgejupmi das, oaivvilda badjealmmái. – Lea go oba vearage bargat bohccuiguin šat dán áiggi?, jurddašallá son.

Iige leat dušše dálkkádatrievdadeapmi, mii váikkuha boazodollui. Andersson muitala boazodoalu leat veahážiid mielde maiddái massán guohtoneatnamiid ja son navdá dili dakkárin miehtá Sámi.

Ášši joatkašuvvá gova vuolde.

Ran čearu Magnus Andersson lohká váttisin birget dušše boazodoaluin, go dávjjit ja dávjjit šaddet biebmat bohccuid. Biebman dagaha sihke lassibargguid ja liigegoluid boazodollui.

MASSÁN EATNAMIID

Upmi gávpot lea maŋimuš logi jagi viidon ja dan geažil lea Ran čearru massán guohtuneatnamiid. Badjealmmái oaivvilda sivalažžan maiddái eará sisabahkkemiid, nu mo ruvkedoaimmaid ja ođđa áiggi vuovdedoalu, mas njeidet beahce- ja guossavuvddiid ollásit, nu ahte bilidit jeagelšattu.

– Dasto jávket lahppovuovddit, mat leat dehálaččat jos goavvejahki šaddá, muitala Magnus Andersson ja lasihastá vel; – Váikkuhusaid oaidnit mii dál, go guhkit áiggi leat veahážiid mielde massán guohtoneatnamiid.

OHCAN HEAHTEDOARJAGA

Ruoŧa Sámediggi duođašta heajos guohtumiid ja ođđajagimánu loahpas leat 21 Norrbottena ja Västerbottena čearu ohcan heahtedoarjaga Sámedikkis. Golbma dain Västerbottenis, earret eará Ran čearru, gosa Magnus Andersson gullá.

– Dat lea nu lossa dilli sihke psyhkalaččat ja fysalaččat go eat birge liigebargguid geažil ja ekonomalaččat. Olles bearáš šaddá gillát, ii dušše ieš boazodoalli. Dál mis lea hástalussan soabadit gaskaneamet ja geahččalit ovttasráđiid birget, loahpaha Andersson.

DUOĐAŠTIT HEAHTEDILI

Ruoŧa Sámedikki stivrajođiheaddji Per Olof Nutti lohká ahte Sámediggi ádde ahte Magnus Andersson ja eará boazodoallit leat fuolastuvvan ja vuolláneamen dálkkádatrievdadeami geažil.

– Nuppe dáfus lea váttis dahkat dasa maidege, go dilli lea nu go lea ja dan ferte
dohkkehit. Boazodoallit fertejit vuhtii váldit ahte dálkkádahkii ii veaje oktage maidege, ja lea váttis čujuhit gean dat lea ovddasvástádus. Juohkehaš vállje háliida go bargat bohccuiguin vuoi ii, oaivvilda Nutti.

MÁKSET BEALI
Nutti muitala Sámedikki dál máksit 50% goluin, jos lea heahtedilli boazodoalus. Ja dan áigot dahkat ain, go son lohká ahte boazodoallit fertejit ieža máksit oasi goluin. Nutti muitala ahte Sámedikki stivra lea ođasmahttimin doarjaga ja áigot rievdadit dan namahusa.

– Mii rievdadit dan «dálkkádatheivehandoarjjan», go goavvejagit ja heajos ealát leat nu dávjá ahte dat lea dábálaš dillin šaddan. Dalle ii heive gohčodit dan heahtin, go dat han dáhpáhuvvá duollet dálle, loahpaha Sámedikki ságadoalli Per Olof Nutti.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *