Buffy Sainte-Marie boahtá Riddu Riđđui

Ii leat eahpádus ge. Dán jagi geasuhit ISÁK ja Buffy Sainte-Marie olbmuid Riddu Riđđui. Muđui lea Riddu Riđus nu viiddis prográmma ja olu fálaldagat ahte geasuhit vaikko gean.

Juo duorastaga beassat deaivvadit Buffy Sainte-Mariein. Buffy biografiija almmuhuvvui diibmá ja das mii oahpasnuvvat su siskkimus jurdagiidda ja aktivistaeallimii. Buffy almmuhii jo 1964:s iežas vuosttaš skearru ja lea leamaš artista juo 60 jagi. Son lea nappo sajáiduvvon artista ja lea iežas politihkalaš aktivismma geažil sihke rámiduvvon, bálkkašuvvon ja velá šiggohallan guovtti USA presidentii. 

– Vásáhus mii gal ii vajálduva

Lávvardaga son guoimmuha Riddu Riđu váldolávddis. Dan eahkeda Buffy Sainte-Marie, Tanya Tagaqa ja Maxida Märak fállet áibbas erenoamáš diŋgojuvvon buktaga.

Kanadalaš inuihtta Tanya Tagaq lea bálkkašuvvon čottalávlu ja geahččaladdá ođđamállet ja árbevirolaš musihkkahámiid. Johkamohkilaš Maxida Märaka mii dovdat sámi aktivistaartistan, gii dáistala earret eará ruvkedoaimmaid vuostá Sámis.

– Diŋgojuvvon buvtta galgá fátmmastit eamiálbmogiid dáistaleami eksisterenrievtti ovddas ja historjámet dohkkeheami ovddas. Šaddá vásáhus mii gal ii vajálduva, lohpida festiválajođiheaddji Sandra Márjá West. 

Lávvardaga guoimmuhit maiddái kanadalaš Jeremy Dutcher, afrihkalaš Wiyaala ja Slincraze.

Preassagovva

ISÁK bearjadaga

Bearjadaga váldoartista lea ges ISÁK ja Ella Marie Hætta Isaksen. Lávddis vásihit maid kanadalaš Silla and Rise, mii seaguha inuihtaid árbevirolaš čottalávluma elektronihkain. Beassat maid oahpásmuvvat Risten Aninein, gii lea Kvernmo/Guovageainnu nuorra sámi dáiddár ja juoigi. 

Duorastaga guoimmuhit Maxida Märak, Alash ja Tanya Tagaq. Juohke ija leat maid konsearttažat ja DJ Club lávus. 

Olu dáhpáhusat

Konsearttaid lassin Riddu Riđus dáhpáhuvvá vaikko mii:

Mánát leat festivála váimmus ja sidjiide lea sierra festivála masa čáhket 120 máná. Mánáidfestivála álgá gaskavahku ja bistá bearjadahkii.

Maiddái nuoraide leat sierra doaimmat ja kurssat gaskavahkus lávvardahkii. Nuorat besset deaivvadit eará eamiálbmotnuoraiguin, oahppat inuihtaid čottalávluma ja searvat bargobádjái man fáddán lea politihkalaš váikkuheapmi ja aktivisma. Oassálastima leat máksán go bileahta oasttát. Biebmu ja orrun skuvllas lea nuvttá. Riddu Riđđu gokčá maid oasi mátkegoluin. 

Filmmat ja seminárat

Riddus sáhtát maid filmmaid geahččat. Beasat maid vásihit dán jagi ja diimmá nuorra artistta ja girjeságastallama Inga Ravna Eirain.

Konferánssat ge leat máŋga. Riddus digaštallet earet eará gii ja mo sáhttá ovdanbuktit sámi musihka ja luođi, ja Nussirášši, guollebiepmanváttisvuođaid ja eará sisabahkkemiid. Øyvind Ravna, gii lea UiT Norgga árktalaš universitehta riektediehtaga professor, muitala girjjis “From Little Bighorn to Standing Rock”. 

Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnnas ge bohtet Riddu Riđđui muitalit kommišuvnna barggus ja háleštit vel álbmogiin. 

Riddu Siida

Riddu Siiddas dáhpáhuvvá juoga mii nu čađa gaskka ja doppe deaivvadat eará guovlluid eamiálbmogiiguin. Gallet ekologalaš ruonas- ja urttasgilvvagárddi, oahpa dahkat álkes dávviriid maid guovllu mearrasápmelaččat leat atnán árbevirolaš bargguin, čakŋal drop in sámegiel minikurssaide ja oaččo teknologálaš veahki Divvun.no joavkkus . Eamiálbmotleairras leat beaivválaččat teadjaseremoniijat, rumbodánsunkurssat, čottalávlunkurssat ja olu earáge.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *