Diŋgo donge! 
BIEGGA SAVKALA: Synnøve Persen dáiddačájáhus lihkahii Karen Anne Buljo váibmosuona ja luvvii mojiid.
Árvoštallan: Karen Anne Buljo
Dál Covid-19 áiggi dovddan bealistan dárbbu deaivat olbmuid ja beare diktit iežan vuhtodit dorvvu midjiide.
Musea bealis láidestii Siv-Marit Turi hui čehpet RiddoDuottar Musea doaluid. Prográmmii lei maid biddjon luohti, ja munnje lei ge hui hávski beassat juoigat Máze luđiid doaluin, go orru Synnøve gullame Máze historjái juste fal daningo lea orron gilis.
Synnøve logai divttaid ja ieš vel leaikkastalai ahte lea vuogas go divttat leat guovtti gillii seamma girjjis, dalle ii dárbbat eambbo okta girji go lohká lávddis. Iežas litná jienain logai divttaidis, ja guldaleaddjit dikte Porsáŋggu meahcišuva speallat luonddu konseartta duogážis. Lei hui biegga olgun, mii daguhii midjiide guldaleddjiide hui lunddolaš liekkus beasi musea siste čohkkát ja návddašit dáiddabottoža.
Maŋŋil go divttaid lei lohkan, de láidestii čájáhusa midjiide. Lei áibbas earenoamáš gullat govaid historjjá. Govaid historjá lea maid dáiddára iežas dáiddalaš mátki, ja dat dieđusge buktá dovdduid.
Synnøve muitalii hui lunddolaččat ja rahpasit iešguđet ge dáidaga birra. Dat govva mii munnje eanemusat juoiggai, lei Skábma/Mørketid/The Dark Period 1978. Dien govvii orui maid mus lagas referánsa go lei juste Mázes sárgojuvvon. Go gullen vel ahte lea áibbas jođánit, diibmobealis, dien gova málen dalle, de dovden dáiddagieđa dáidaga dási. Golmmešráidu, Roađđi I-III/Røde landskap/Red Landscapes I-III lea dál vuos biđgosis muitalii dáiddar ieš, dat lea nu ahte okta dáin govain gullá Sámediggái ja guokte eará fas Finnmárkku ja Tromssa fylkkagildii, muhto sávvamis diet golbma gova besset fas bárgidit minstara seamma seainnis fas. Lei hui vuogas ahte juste diet golmmeš lei duogaš lávdái.
Muđui ohppen ahte don dolin doppe Indias geavahedje nelgon gusaid maid bibme duššefal máŋgomuora lasttaiguin,ja de vel vušše daid gusaid gučča oažžun dihte rievttes fiskes ivnni. Dat heite dien vieru, ja dál gal ođđa áiggis ráhkadit industrija málle mielde fiskes ivnni. Govva lea stuoris ja dego dološ silkeliidni rievddada lanja čuovggas ja oidnodit dikkelat doppe silkesuotnjariid siste. Indian Yellow málejuvvui 2009-2010
Ganjaldin go Synnøve muitalii Meahci Šuvva I – V birra. Daid son málii dalle go su nieida rohkki, Charlotte vádjolii. Dien ráiddus oidno ja gullo eadneolbmo moraš ja ráhkisvuohta. Meahci Šuvva ráidu ii leat vuovdemassii. Mun, guhte dovden Charlotte dalle go son mánná lei, dovden ahte son lea eatnis dáidagis ja lei diktán iežas eatni girddašit moraš sojiiguin ja divššodit iežas lossesvuođa.
Govva Gaskaidja / Midnatt / Midnight ii lean stuora govva, muhto dat lei liikká stuorimus, go das lei nu ealas dat ruoksat mu mielas. Dan govas lei ge hui earenoamáš historjá. Govva lei málejuvvon dalle go deaivvai Dag Erland Nyberga, ruoŧŧelačča. Mu mielas lea dat ruoksat dán govas dego fiervvás ruksesgeađgi, mas lea dearastuvvon alit hearvabáddi ja govva diktá mu várdát fávlli vaikko man guhkás. Dát govva bázii maid bures muitui go muitalii dien gova leamaš guhká hildus. Lihkus ii leat šat vealláme hildus diet govva, muhto baicca čiŋaha seainni ja muittuha ráhkisvuođa nanu batti.
Dát čájahus lea leamašan 31.10.20 – 12.03.21. Viimmat bessen mun ge vásihit dán. Mun lean dáiddačehpiid searvvis čuorbi ja dáiddačurbbiid searvvis čeahppi, muhto lean vásihan miela mielde doaluid.
Cavgilan ahte RiddoDuottarMuseas beasat oastit earret eará Synnøve Persena girjjiid, maiddái dán ávvu čájahusa girjji man namma lea Biegga savkala / Vinden hvisker.
