Beassášfestivála devddii 50 jagi– ávvudeapmi šattai earáláganin

Sámi musihkkafestivála leai áigon ebmojit ja stuorrát ávvudit Guovdageainnu beassášfestivála 50-jagi, muhto čavgadis pande-
miija eastadandoaibmabijut unnidedje ja dahke dáhpá-
husaid earáláganin. Liikká mojohalle lágideaddjit duhtavaččat.

Beassášfestivála stivrajođiheaddji Brita Triumf ja buvttadeaddji Ol-Johan Gaup 

Beassášfestivála stivrajođiheaddji Brita Triumf ja buvttadeaddji Ol-Johan Gaup leigga duhtavaččat, go olbmuin leai ovddeš, oahpes beassášmokta, ja go sii nagodedje lágidit goit osiid festiválas beassážiid áigge. Riikkaviidosaš pandemiija eastadannjuolggadusat dahke, ahte eai ožžon leat eambbo go 20 bileahta oastán olbmo guđege konsearttas. 

PANDEMIIJA ČUOZAI  

– Mii leimmet ráhkkanan konseartta 50 olbmui, muhto de bohte rievdadusat eiseválddiin, ja mii šattaimet unnidit. Mii vuohttit goitge, ahte olbmot leat naffán ja njabbán beassážiid, ja beassan muosáhit ovddeš miela ja movtta márkanis ja heargegilvvuin. Eat sáhte eará go leat duhtavaččat, dadjá Ol-Johan Gaup.  Su mielas doaimmai ođđa tekologiija maid hui bures. 

 Beassášillu konsearttas, vaikko dušše 20 besse sisa.

– Go šattaimet gáržžidit doaluid, de lea suohtas ja buorre, go mii lihkostuvaimet konsearttaid ja Sámi Grand Prix rávdnjemiin. Sámi Grand Prix sáddejuvvui maid NRK TV:s, ja dan gehčče 80 000 olbmo. Árvidan ahte NRK maid leai oalle duhtavaš. 

 Sámi Grand Prix juoiganoasi vuittii Máhtte Ánte J. Sara.
 Sámi Grand Prix lávlunoasi vuittiiga Hilda Lánsman ja Lávre Juhán Eira.

– Galgágo dát boahtteáiggis maid dáhpáhuvvat?

 – Doaivvun goit, muhto dál lea vuos beare árrat dadjat das maidege. Mii áigut maid árvvoštallat, galgatgo eambbo dáhpáhusaid rávdnjet boahtte jagi, makkár rávdnjemiin sáhttit bearrat mávssu, muitala Gaup. 

BUOREMUS JA HEAJUMUS DÁHPÁHUS 

Son oktiigeassá dán jagi buoremus ja heajomus dáhpáhusa.

 

 Duo Emil Karlsen ja Lávre Juhán Eira doalaiga minikonseartta stuoralávus beassážiid, gos ledje 20 olbmo.

– Árbevirolaš heargegilvvuid reagain, maidda reahkavuoddjit leat sámi biktasiiguin čiŋadan, mii leat geahččalan lágidit juohke jagi, maŋŋelgo dađistaga heaitásišgohte 90-logus. Danne leai earenoamáš suohtas oaidnit, maid Aslak Sokki ja Sokki Adventure nagodedje dahkat beassášlávvordaga, goas gávttehasat ledje čáppa vuojániiguin čahpalan, ja dat leai gal stuorámus ja suohttaseamos dáhpáhus dán jagi.   

 Stuoralávus leai čájáhus, mas ledje govat maŋimus 50 jagi dáhpáhusain.

Ekonomalaččat ii diehttalasat mannan nu bures, ja sihke mii ja gilli šaddat gillát miljovdnasaš ruhtamanahusa. Mii doaivut almmatge buorebut mannat boahtte jagi. Dát ledje gal earálágan beassážat, dadjá Gaup.

 Sámi musihkkafestivála leai ovttas earret eará Ailo Mátkkiin ceggen guokte stuoralávu, maidda čáhket 224 olbmo, muhto šattaiduhtat 20 olbmui. Mokta gal goit dan dihte šattai.