Áidna guossit koronaáigge

Ofelaš-nammasaš turistafitnodaga áidna guossit aiddo dál leat ollu ealggat, mat suoli borret heasttaid biepmu.
Mátkeealáhusat leat ollu gillán korona-njoammudávdda geažil, muhto Davvi-Ruoŧa Ofelaš-fitnodagas lea vel nubbi hástalus: ealggat! Fitnodateaiggát guovttos Kerstin Nilsson ja Mats Blind-Berg eaba goittot oro dainna nu jierásmuvvamin ja biebmaba buriin mielain iežaska áidna gussiid.

Namma: Kerstin Nilsson
Ahki/Alder: 53
Guovlu/Bosted: Buolža, Giron
Ámmát/Yrke: Riidenoahpaheaddji
Duogáš/Bakgrunn: Duodjeoahpaheaddji

Goappašagat boahtiba badjedilis, muhto eaba bargga bohccuiguin. Kerstin gullá Leaváš čerrui ja Mats Blind-Berg gulláges Girjás čerrui, gos son maiddái lea ságadoalli.  

Mats Blind-Berg gulláges Girjás čerrui. Govven: Priváhta

MUOHTAVALLJI

Guohtunroassu lea leamaš stuorra hástalus davvin, ja lea dagahan ollu hástalusaid boazodollui ja maiddái eará elliide. Fitnodateaiggát guovttos eaba loga goassige ovdal vásihan ná ollu muohttaga. Muohta leage buktán sudnuide liigegussiid, go ealggat bohtet dohko gos lea álkimus oažžut biepmu, namalassii heasttaid áiddiid siste.

– Ealggat lávejit boahtit muhtin dálvviid ja go eai gávnna biepmu, de bohtet suoládit suinniid. Dán jagi guossit boahtigohte jo skábmamánus. Eanemus dás šiljus leat hávil leamaš oktiibuot 80 ealgga, soitet eamboge. Dál leat beaivválaččat 20-30 ealgga dás orrumin ja borret ovttas heasttaiguin.

STUORRA LIIGEGOLLU

Guossit dagahit stuorra liigegoluid, go borret ollu suinniid. Dat leat maiddái šaddan nu lojit ahte leat bahkkegoahtán stállii. Kerstin láve dávjá bidjat oanehaš filmmažiid ja maiddái govaid fitnodaga Facebook-siidui, čájehan dihte sudno lojes gussiid.

– Dat manná bures ja ealggat soabadit heasttaiguin bures. Moai letne daidda nu hárjánan, čilge son.

IEŠGUĐET FÁLALDAGAT

Ofelaš-fitnodat doaibmá Gironis, Davvi-Ruoŧas. Sis leat 27 islánddaheastta, mat vurdet riidejeddjiid. Fitnodaga váldofálaldahkan leatge riidentuvrrat čába davvi luonddus birra jagi. Dasa lassin fállet sámi árbevirolaš málesteami ja borasbiriid luottaid guorrama. Galledeaddjit bohtet miehtá máilmmi.

Kerstin Nilsson lea riidenoahpaheaddji, ja muitala sin eanemusta lágidit riidentuvrraid, sihke oanehis ja guhkes tuvrraid. Dán rádjai ii leat koronaáigi dagahan vuos nu stuorra ruđalaš roasu, muhto jus dat bistá ain de lea goittot stuorámus fuolla, ahte besset go guossit boahtit geassit, vuoi goazadago pandemiija ain mátkeealáhusa. Jus geasseguossit maid báhcet boađekeahttá, de šaddagoahtá Ofelaččas maid eahpesihkkaris dilli.

– Doaivumis bohtet ruoŧŧelaččat, go in jáhke ahte olgoriikkalaččat besset riikarájáid rastá vuos, navdá son.

Goas don šaddet grúndárin/fitnodateaiggádin ja manin?

– Moai álggaheimme Ofelaš-fitnodaga 1997. Munnos ledje moadde heastta ja mu irgi barggai dákkár sullasaš fitnodagas. Go dat fitnodat heittii, oaččuime fálaldaga oastit dan, muhto háliideimme baicce álggahit iežame fitnodaga. Munnos leat golbma birrajagibargi ja moadde oasseáigebargi dálvet ja geasset.

Mii lea du stuorámus niehku ja leatgo čuovvulan dan?

– Mu niehku lei oažžut gussiid miehtá máilmmi ja dan gal lean čuvvon. Ja maiddái beassat oahpahit riidema.

Mii lea leamaš stuorámus hástalus dan rájes go álget?

– Hástalusat leat leamaš máŋga dan rájes go letne álgán. Álo go álggaha fitnodaga de lea hástalussan ruhta ja ollu bargu. Maiddái orrut davvin heasttain lea hástalus. Dasa lassin gávdnat ja oažžut gussiid. Munnos leat ollu ageanttat, geat vuvdet munno fálaldagaid, muđui ean livčče birgen.

Leatgo ožžon makkárge veahki dahje ruđalaš doarjaga?

– Jua, diehttelasat letne ožžon veahki, erenomážit álggus. Dasa lassin letne ožžon veahki stálla huksemii, dasa oaččuime veahá ruđalaš doarjaga.

Birgetgo iežat fitnodagain?

– Dat manná birra.

Mo rávvešit eará álggaheaddji grúndáriid?

– Ferte rehkenastit ahte bargu ádjána ja ahte lea ollu bargu. Turistafitnodat ádjána oba guhká gávdnat gussiid. Dus sáhttet leat vaikko man buorit fálaldagat, muhto dus fertejit maiddái leat guossit. Nu ahte ferte leat čeahppi márkanfievrridit. Jus dan it leat, de fertet dasa gávdnat veahki.

Gos oainnat iežat viđa jagi geahčen?

– Váttes gažaldat ná koronaáigge. Sávan ahte letne ain jođiheamen dán fitnodaga ja ahte guossit ain bohtet.

Čále cealkámuša

Your email address will not be published. Required fields are marked *