«Tidskapsel» – Davvi filbmamuitalusat koronaáigges

Jurddaš ahte muhtin 200 jagi geažes gávdná áigekapsela, gos leat filmmat koronaáiggis, áiggis man birra leat dušše gulastan? Dat lea jo vejolaš, go dál dokumenterejit Davvi-Norgga filbmadahkkit iežaset muitalusaid dán erenomaš áiggis, maid dál vásihit.

– «Tidskapsel» (áigekapsel) -prošeavtta leat mii bidjan johtui go dat movttiidahttá filbmadahkkiid, dat addá inspirašuvnna ja doaivaga, seammás go čájeha suorggi máŋggabealatvuođa. Dat mearkkaša maiddái smávva ruhtadoarjaga váttes áiggis, muitala Tor Vadseth, Davvi-Norgga filbmaguovddáža jođiheaddji.

Dál leat prošektii boahtán 21 filmma, ja bohtet čađat eanet. Filmmaid fáttát fátmmastit viidát.

– Leat dramatiserejuvvon fáttát, jearahallamat, miellaláhkeraporttat, poehtalaš barggut ja musihkkabarggut. Dáppe leat ollu šáŋŋerat, muhto buot filmmaide lea oktasaš ahte dat gaskkustit iežas ja earáid muitalusaid filbmagiela bokte.

– Mun jáhkán ahte doppe lea juohkehažžii juoga masa liikojit. Ja lea nuvttá buohkaide geahččat filmmaid čujuhusas tidskapsel.film.com, muitala son.

«Sann poesi» ja «Polardegos»

– Davvi-Norggas leat mis filbmadahkkit Brønnøysudnas máddin gitta Honnesveahkái davvin – ja muhtimat leat eará báikkiin riikkas justa dál, muitala Tor Vadseth.

Guro Saniola Bjerk, gii lea eret Deanus, lea okta sis gii lea sádden guokte barggu.

– «Sann poesi» gieđahallá oktonasvuođa maid mii šaddat vásihit koronadili geažil. Dat dovdu lea juoga maid máŋgasat leat dovdán guhká ovdal go korona bođii. Mu jurdda lea ahte midjiide buohkaide lea buorre dovdat dán oktonasvuođa.

– Muhtumat soitet dál dovdat veahá das maid mun dovddan, dadjá filmma váldoolmmoš. Son lea okta jienain, mat eai nu dávjá gullo, okta sis geat leat dovdan oktonasvuođa guhká ovdal koronaáiggi.

«Polardegos» lea nuppi filmma bajilčála, maid Guro lea sádden Áigekapsel-prošektii.

– Dat muitalages min čaffadis Báhcavuona sátnejođiheaddji birra. Sus leat čielga dieđut, lea čielggas máttaolbmuid errema birra, lea čeahppi sániiguin ja fuolaha iežas álbmogis. Filmmas čájehit makkár hástalusat smávva servodagain leat.

Guro rámida issorasat Áigekapsel-prošeavtta. Su mielas dat lea hui gelddolaš.

– Mun lean hui sáhkkii oaidnit maid eará filbmadahkkit leat ráhkadan ja illudan dasa mo šaddá go buot áigekapsel-áššit šaddet oktan filbman, mii čájehuvvo TIFF-filbmafestiválas, dadjá son.

Son lea ilus go searvvai prošektii, vaikko lea dovdan eahpesihkarvuođa dan hárrái leatgo filmmat doarvái buorit. Go mun oainnan maid mii leat čohkken Áigekapsel-prošeavttas, de njuorrasan dan ektui ahte leat eret Davvi-Norggas, loahpaha son.

«Så lenge det varer»

Edvart Falch Alsos lea searvan filmmain «Så lenge det varer» (Nu guhká go bistá). Dat lea muitalus olbmuin, geaidda njoammudávdda leavvan čuohcá su gilis, Laukvikas, Lofuohtas. Filmmas leat portreahtat bearrašiin ja eaŋkilolbmuin, geat leat erremis koronapandemiija geažil.

– Mun lean geahččalan ráhkadit ráfálaš miellalági filbmii, čatnat oktii iešguđet olbmuid jienaid, geat leat iešguđet sajiin eallimis. Guovttis leaba vásihan soađi, okta lea ealáhahkii báhcán 90-jahkásaš buohccidivššár, gii nu mielas veahkehivččii koronadilis ja guokte mánnábearraša mat čájehit mo sii ellet errema suoivanis.

Alsos háliida čalmmustahtit mo olbmot gártet guhkkálagaid, eai sáhte ovttastallat ja mo dat čuohcá olbmuide.

– Mu mielas «Tidskapsel» lea buorre doaibma, mii dokumentere dán ártegis áiggi, maid eallit dál. Dat addá seammás veahá ruđa geafes filbmadahkkiide. Soaittán ráhkadan eambo filmmaid, loahpaha son.

«Tidskapsel» – davvinorgalaš eaktodáhtolaš bargu

Prošeakta álggii čoahkkimis, masa Filmfond Nord searvvai, ja mas árvvoštalle doaimmaid, maid sáhtášedje bidjat johtui filbmasuorggis.

Gjermund Gisvold dat evttohii «Tidskapsel»-prošeavtta, muitala Tor Vadseth.

­– Filmfond Nord ja Davvi-Norgga filbmaguovddáš de bargagohte viidáseappot jurdagiin ja hábmejedje prošeavtta dakkárin go dat lea dál. Samfunnsløftet SNN, Innovasjon Norge ja TIFF leat buohkat mielde ovttasbargoguoibmin.

Prošeakta juohkása áigodahkan, ja vuosttaš áigemearri lei cuoŋománu 17. beaivvi. Boahtte áigemearri lea vuossárgga miessemánu 4. beaivvi. Buohkat filbmasuorggis sáhtet sáddet ovtta filmma juohke áigodagas.

– Mii leat álgovuorus bidjan golbma áigemeari, muhto jus lea stuorra beroštupmi de mii árvvoštallat viiddidit, muitala Vadseth ja loahpaha vel;

– Mihttun lea ráhkadit čoahkkaigesson festiválaveršuvnna, mii oažžu vuosttaščájáhusa TIFF filbmafestiválas 2021. Mo veršuvdna galgá buvttaduvvot, mearriduvvo go mii oaidnit materiála viidodaga.

Čále cealkámuša

Your email address will not be published. Required fields are marked *