Sihkkelsuollagat jođus

Soffá Pier-Jovnna Jovnna háliida juogadit muhtin máidnasiid Sámi magasiinna bokte. Namat muitalusas leat rievdaduvvon.

Dát muitalus lea golmma gándda birra, geat áiggošedje ruoktot vahkkolohppii Anárjohkii, muhto ii leat fievru. Dábálaččat lávejit golmmas sihkkelastit ovttain sihkkeliin gitta Basevuovdái.

Mii leimmet internáhtamánát ja vácciimet nuoraidskuvllas. Mii leat golbma anárjohkalačča, Ánde, Jovsset ja mun. Mis livčče nu hállu ruoktot beassat basiin, muhto ii leat fievru. Ánddes livčče sihkkel, muhto das ledje nu heajos juvllat ja gummet. De mii gal fuobmáimet ahte mii vuolgit ohcat márkanis. De mii oaidnit ahte Biret lea guođđán iežas sihkkela justa olggobeallai áiddi, dás gos mun dál orun. Na mii dan fuomášeimmet ja gálggaimet das juvllaid ja dat heivejit justa Ándde sihkkelii. 

Eatge dieđe ahte mii dat geavai, muhto mii gávnnahalaimet dainna. Hearrá sivdnit dan skihkahisvuođa, mii buollái dalle ja mii šattaimet bolesiid gažadeapmái. Mis internáhtamánáin láve oainnat leavssuid lohkan juohke eahkeda ja bolesat bohte min doppe viežžat ja dutkat. Iihal sis livčče oba lohpige dan dahkat, muhto dan áigge dal eai gávdnon dakkár lágat mat min livčče suddjen. Muhto eathal miige gal duostan muitalit váhnemiidda dan birra, go de gal leimmet varra oažžut rissiid bahtii ges. Sii vižže sihkkela, iige dat lean billašuvvan ja Biret fidnii iežas sihkkela ruovttoluotta oktan juvllain.

Mii sáhkohalaimet dainna vearredaguin ja min golbmasis gesse buohkain olles mánu stipeandda, mii dan áigge lei 600-700 kruvnnu. Vaikko ođđa sihkkel dan áigge mávssii dušše 300 kruvnnu. Ja mii leat maŋŋel jurddašan máŋgii ahte gosa šadde diet ruđat. Jus váhnemat livčče lean dies, de gal varra eai livčče dahkat dan. Ii mis lean ovttasge váhnen das, nu ahte sii barge justa nu mo ieža háliidedje.

Na mii gávnnaheimmet goittot ahte miihan leat máksán daid sihkkeliid ja dathan gullet midjiide. Dalle Jovsset ja Ánde vázzileigga hui duođas dohko gos Biret orru. Su eadni, gii lea boares áhkku, lea olggobealde čuollamin muoraid. Gándda guovttos bođiiga šilljui ja áhku jearrá ahte gean dát leat čáppa gánddat. Na ja soai muitaleigga geat leigga ja ahte siihan dat ledje suoládan dan sihkkela, maid dál leigga vuolgán viežžat go lei mákson. Dat áhkku viehkalahtii dan gándda guoktá ákšuin ja de gal lei fárta sudnos čađa áidde. Ii menestuvvan viežžat daid sihkkeliid, reašká son.

Ja dat muitalus ain joatkašuvvá. Dál mii gal leat jo ollesolbmot ja leat feasttas servodatviesus. Moai Ánddiin letne válddestan veahá ja letne dies čohkohallamin. Ja de boahtá Jovsset, inge máša. Mun huikkádan ahte sihkkelsuolahan die boahtá. Son jorggihii, iige duostan boahtit. Ja Ánde lea velledan láhttái čaibmat. Na nie dal de lei diet fearan, loahpaha Soffá Pier-Jovnna Jovnna. 

Čále cealkámuša

Your email address will not be published. Required fields are marked *