Johkamohki márkanat

Johkamohki márkanat leat lágiduvvon máŋga čuohte jagi, ja dán jag lei jo 415. geardi!

Jos don it leat ovdal fitnan márkaniin, de gal ávžžuhit ráhkkanit boahtte jagi, danin go dát márkanat leat meaaalgat stuorábat go ovttatge eará márkanat, gos mii leat fitnan!

Čállán: E-skuvlla joatkkastudeanttat Susanne Svonni ja Frid Tellefsen Svineng ovttas oahpaheddjiin, Kirsi Palttoin. 

Juohke jagi Johkamohki márkaniin geigejuvvo Asa Kitok -stipeanda. Diibmá dan oaččui Gunhild Tjikkom, ja son beasai doallat iežas čájáhusa márkaniid áigge ja su duodji lei maiddái márkanprográmma ovdasiiddus.

2. JAGI DUODJEOAHPPIT RAHPE DUODJEČÁJÁHUSA VUOHKKASIT PAULUS UTSI SÁNIIGUIN:

Girjja girjja jurdagiiddát, murrii, čoarvái ja silbii. Bonja, bonja ájahusaidat, suoidnefirrii, sistebáddái Njiskku, njiskku eallingearddát vuoddagiidda, gietkkabáddái Ruvde, ruvde ohcabáttiid iežat áidna ustibažžii Bárgit, bárgit bárggežii iežat unna nieiddažii.

Duodjeoahppit:
Josefin Vasara-Hammare Ina Påve
Tilde-Ristin Kuoljok Amanda Partapuoli Holma Erika Wennberg
Sanne Kansa
Hannes Suopanki Lakso Josef Kuhmunen
Kim Påve
Jan Eivind Johnsen
Ronny Påve

Go vuovdinmárkanat jaskkodit eahkedis, de konseartalávut- ges ealáskit.
Johkamohki stuorra násti, Maxida Märak, lea máhccan fas Johkamohkkái! Su hiphop-lávlagiin leat dávjá lossa ja hásta- leaddji fáttát, ja son maid hástala guldaleddjiid iežas gažaldagaiguin: Gallis dáid nieiddain šaddet illastuvvot go sturrot? Gallis dáin gánddain šaddet illasteaddjin, go sturrot?
Jåhkåmåhkis lea duodjeoahppu Sámij åhpadusguovdásjis. Nuppi jagi duodjestude- anttat dollet čájáhusa márkaniid áigge.
Duodjeohppiid čájáhusrahpan láve leat seammá eahkeda go márkanat rahppojit. Nu ollu olbmuid eat leat oaidnán ovttage čájáhusas ovdal!
Tilde-Risten Kuoljok lei gorron erenoamáš goikkehiid, main leat guhkes ruodjasat, gámasstiebila.
Márkanšuras lei maid govvačájáhus, «Dálvveniego». Máŋ- gasat orro geahčasteamen ahte gurot beale govas lea bihcon glássa, muhto leavssusbuoiddihan dat lea Carl Johan Utsi govven! Nuppi govas fas Fia Kadik lea govven veaddeduojis. Čájáhusa lei lágidan Petra Holmbo.
Johkamohkki lea Sámi duodjemekka. Fiinna dujiid lassin sáhttá maid gávppašit buotlágan duodjeávdnasiid: láđđi, sistti, báttiid, báhkiid… vaikko maid! Ja vuoi daid čáppa buoidatnáhkiid, go ledje litnát!
Nils-Jonas Perssona duodječájáhus gal liggii duojára váim- mu, go duoji beasai váldit olggos vitriidnaskáhpes. “Duoji galgá vásihit buot áiccuiguin”, čaimmihii Nils-Jonas.
Sámi álbmotbeaivi lea šaddan lunddolaš oassin márkaniin, ja lei suohtas gullat mo sámeskuvlla mánát juige lávddis, maŋŋá Sámedikki jođiheaddji Paulus Kuoljok doalai beaktilis sáhkavuoru, ja Su majestehta gonagas Carl XVI Gustav ja dronnet Silvia maid leigga mielde.
Lei miellagiddevaš bláđedit ohppiid bargočilgehusaid, main sii čilgejit mo sii leat jurddašan ja bargan, man ollu ávd- nasat mákse ja man ollu áiggi ledje geavahan. De gal ádde bures manin duojis lea vehá haddi.
Gunhild Tjikkom lei duddjon fiinna seahka gápmasiin.
Sáminuorra lágidii miellačájáhusa Dálvvadis-jávrri alde dálkkádatrievdama vuostá. Guldaleaddjit beanta njuorra- sedje go mánát ja nuorat čuojahedje, lávlo ja muitaledje mo dálkkádaga rievdan váikkuha bohccuide ja sin eallimii.
Elin-Anne Labba almmustahtii márkaniid áigge girjji “Herrarna satte oss hit”, mii muitala bággojohtimiid birra. Girje- jurdda vulggii su soga historjjás, muhto go ii gávdnan nu ollu dieđuid, de lea jearahallan ollugiid, ja lea de bárgidan oktii máŋggaid sogaid historjjáid. Girji almmustuvvá maid sámegillii čakčat, ja dan mii illudit lohkat!
Johkamohki márkaniin lágidit ollu iešguđetlágan logal- dagaid. Lei hui miellagiddevaš guldalit Elina Nygårda, gii muitalii makkár oskumušat iešguđet guovlluin Sámis leat iešguđet lottiide, ja erenoamážit dakkár lottiid, maidda leat positiiva jáhkut. Son lei maid ráhkadan govaid lottiin ja máinnastii omd. manin garjjá lohpádussan gohčodit dakkár lohpádusa, maid ii doala. Garja oainnat borai cubbo, ja logai dan bahčan, iige áigon goassige šat borrat cubbo. Maŋit beaivve dat dattetge fas ribahii njiellalit cubbo…
Sara Skum doalai njealját jagi dáiddačájáhusa márkaniid áigge. Son lea jagis jahkái geahččalan ođđa teknihkaid ja ovddidan iežas ivdnás stiilla. Sara lea Nils Nilsson Skum máttaráddjut ja vuovdá maid máttarádjás govaid čájáhusa oktavuođas.

Čále cealkámuša

Your email address will not be published. Required fields are marked *