Čohkke Oslo sámiid

Oslo Sámiid Searvi ávvudii 70 jagi 2018:s ja lea Norgga stuorámus sámesearvi. Ulbmilin lea čohkket Oslo sámiid.

Kárášjohkalaš Tor Gunnar Nystad lea maŋimuš 20 jagi orron Oslos, ja lea jođihan searvvi 2014 rájes. Searvi gullá Norgga sámiid riikkasearvvi (NSR) vuollái. Nystad lea maiddái leamaš NSR sámediggeáirras 2013 rájes.

Tor Gunnar muitala, ahte searvvi vuođđudedje álggos sosiálalaš beali geažil.

– Dakka maŋŋel soađi ledje ollu sámi nuorat, geat fárrejedje Osloi ja sii háliidedje deaivvadit ja beassat sámástit. Dasa lassin barge sii maiddái politihkalaš bargguid. Earet eará áŋgirušše skuvlaáššiid bealis. Maŋŋá go Sámediggi ásahuvvui, de organiserejuvvojedje politihkalaš barggut eará láhkai. Otnábeaivvi ovddiduvvo politihkka Sámedikki áirasiid bokte ja dálá áigodagas leat min searvvis golmmas Sámedikkis.

– Searvi lea dál eambo dakkár čoahkkananbáiki ja mii lágidit kurssaid ja kultuvrralaš doaluid Oslo Sámeviesus, muitala Nystad.

Ášši joatkašuvvá gova vuolde.

GÁKTEGOARRUNKURSA: Dát govva lea gáktegoarrunkurssas. Searvvi govva

IEŠGUĐET DOALUT JA KURSSAT

Searvvi lohka Nystad buohkaid várás, muhto eaktuda NSR miellahttuvuođa, jus háliida searvat miellahttun. Ii goittot dárbbaš leat miellahttu jus háliida searvat searvvi kurssaide dahje doaluide.

– Mis eai leat makkárge gáibádusat miellahttuvuhtii. Dáppe beassá oahpásnuvvat olbmuide ja leat mielde iešguđet lágidemiin.

Searvi lágida jahkásaččat duodjekurssaid ja dasa lassin lágidit duodjemárkaniid guktii jagis, giđđat ja ovdal juovllaid. 

– Duodjemárkanat leat hui bivnnuhat ja bohtet hui ollu olbmot. Mii leat lágidan filbmaeahkediid, gos mii čájehit earet eará sámi dokumentáraid ja oanehisfilmmaid. Mii leat muhtimin bovden maiddái rešissevrraid boahtit muitalit ja háleštit filmmaid birra. Dasa lassin lávet juohke geasi lágidit grillen-beaivvi Langøya nammasaš báikkis, mii lea hui bivnnut bearašolbmuide. 

Ášši joatkašuvvá gova vuolde.

VEASKOGOARRUNKURSA: Searvi lágida duddjonkurssaid. Dát govva lea veaskogoarrunkurssas, mii lágiduvvui giellavahkku oktavuođas 2019. Searvvi govva

OAIDNÁ DEHÁLAŽŽAN

Searvi oaidná maiddái duodjekurssaid dehálažžan, earet eará sámegiela dihtii. Sii leat lágidan gáktegoarrunkurssaid, veaskogoarrunkurssaid ja vuottačuoldinkurssaid.

– Mis lea dušše vejolašvuohta lágidit kurssaid dipmaduojis, go mis ii leat vuos báiki gos sáhtášeimmet duddjot garraduoji. Muhto mii oaidnit ahte dát lea báiki gos mii beassat sámástit ja kurssaid oahpaheaddjit geavahit duddjondoahpagiid ja ráhkadit sátnelisttuid. Oahpahus lea maiddái heivehuvvon dárogillii.

GIELLAKURSSAT

Jođiheaddji muitala searvvi maiddái ovdal lágidan sámegielkurssaid, mat ledje maiddái hui bivnnuhat. Muhto Sámeviessu galgá váldit badjelasas dán oahpahusa.

– Sámeviessu lea huksemin giellaguovddáža ja sii leat váldán badjelasaset sámegielkurssaid. Kurssat gáibidit hui ollu návccaid vuoi šaddet buorit. De lea buoret ahte ámmátsearvvit jotket dainna, čilge son.

Ášši joatkašuvvá gova vuolde.

SPEALLANEAHKEDAT: Searvi láve maiddái lágidit speallaneahkediid. Govva lea váldon sáhkko speallaneahkeda oktavuođas. Searvvi govva

OKTASAŠ ARENA

Vaikko searvvi barggut leat astoáiggedoaimmat, de lohká Nystad iežaset álo illudit doaluid lágideapmái. Dalle lea searvi ovttas ja beassá ásahit oktasaš arenaid.

– Mii leat organiserejuvvon nu ahte mis lea stivra, mii dal kohkke olles searvvi. Ja de lea sierra kulturlávdegoddi, mii pláne ja lágida doaluid.

VÁILLAHIT NÁVCCAID

Mannan čavčča vásihii goittot searvi stuorra hástalusaid giellavahkku oktavuođas, go ollu doaluid lágidedje smávva olmmošlaš návccaiguin.

– Mii lágideimmet nuppelohkái iešguđet doaluid ovtta vahkkus. Vaikko lea hui somá astoáiggis lágidit ovttas dakkár stuorra doaluid ja ásahit juoga mii lea mávssolaš sámiide, de ledjen sávvat eambbosiid oasálastit eaktodáhtolaš bargguide. Mii dárbbašat dákkár servviid, mat leat oassin buori loaktima, dovddasta son.

Ášši joatkašuvvá gova vuolde.

KULTURLÁVDEGODDI: Kulturlávdegoddi ja searvvi stivrajođiheaddji Tor Gunnar Nystad. Earát govas: Camilla Falle, Elle Johnsen, Piera Heaika Muotka, Rauni West, Raisa Porsanger, Irena Dahl, Anne Marakatt, Hege Marie Endregård. Searvvi govva

POLITIHKKII ČADNON

Searvvi jođiheaddji čilge maid mearkkaša go sii leat NSR vuolde, mas leat ollu báikkálaš searvvit miehtá riikka. Nystad oaivvilda dehálažžan doalahit dakkár servviid, ležžet dal politihkalaččat sorjjasmeahttumat dahje eai.

– Mun láven máŋgii digaštallat justa dien birra olbmuiguin, go máŋgasat oaivvildit ahte mis galggašii searvi mii ii leat čadnon politihkkii. Mun láven lohkat ahte in jáhke dakkár servviid ceavzit. Ja vaikko mii gullat NSR:i, de leat buot min doalut rahpasat earáide maid. Ja kurssaide sáhttá searvat vaikko ii leat miellahttu, loahpaha son.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *