Boazu doalaha verddevuođa

Verddevuohta lea leamaš dehálaš sámiide. Bajonis leat sihke dáluverddet ja mearraverddet. Geasset leat meronat verdden ja dálvet fas dálonat, dahje johkasámit.

Mo mii dasto dán áigge doalahat ja bisuhat verddevuođa? Vai iigo leat šat nu dárbu dasa?

Verddevuohta gal lea dán áigge maiddái dehálaš, vaikko olbmuin ii leat šat nu dárbu nubbi nubbái numo dolin, dallego sámit lonuhallamiin birgejedje. Dán áigge eatnašat baicce ruđain ostet sihke bálvalusaid ja gálvvuid, maid ain dárbbašit. Buresbirgejumi dihte sáhttá dadjat olbmuid oktavuođaid gáidat.

Verddiin ii lean goassege ruđas iige bálkkás sáhka. Ii verdde geahča bálkká. Verddevuohta lei dat stuorámus riggodat. Numo juohkehaččas lea iežas oaiveverdde hirbmat divrras.

Bohcco dihte bajon gártá johtit mearrariikka ja duoddariid gaskka. Nu doalaha verddestallama go bajonis leat verddet sihke mearragáttis ja siseatnamis. Hárve gullo ahte dálonis lea mearraverdde, dahje ahte meronis lea dáluverdde, ii goit dološ áigge lean dábálaš. Bajon gal čatná oktavuođaid olbmuide, go johtá bohcco manjis. Boazu dat doalaha verddevuođaid viidát sámiid gaskka vel dán áiggege.

Ášši joatkašuvvá gova vuolde.

GEAHČUS DÁLVVIID: Mearrasámiid geahčus ledje dološ bajoniin oamit badjel dálvve. Dá sávzadoalli mearrasápmelaš Emma Johannesen Sievjju sullos. Priváhta govva

Vaikko verddestallan lea dán áigge váidon doloža ektui, de liikká ain verddestallet, goit muhtun guovlluin ja sogain.

Meronat dahje dálonat sáhtte leat bajoniin gáidan fuolkkit ge, jus dološ máttut ledje náitaladdan bajoniiguin. Bajonat sáhtte maid leat meronluvvan dahje dáluiduvvan, jus ledje nohkkon bohccuin duon dán siva geažil. Dávjá sii eai máhttán heasttaiguin, dolle baicce herggiid boazosámi fulkkiid geahčus. Buolvvaid čađa lea verddevuohta čuvvon sogaid, eai lonuhan verddiid eará sogain.

Ovdal dolle nannosat oktavuođaid, go dálostalle fárrolagaid gaskkohagaid jagis. Meronat ja dálonat dollet viessouvssaid rabasin go dihte ahte bajon sáhtii ihkku skuvihit idjaguossái guođohettiin. Mearraverddiid lusa lei dego ruoktot boahtit, dološ boazosámit muitalit. Go giđđajohtimis dahje čakčajohtimis gerge, de lávii buorre čáŋadit verdde guossis viesus maŋŋá go ledje lávostallan guhkes giđa.

Dán áigge bajonat fas eai dárbbaš šat orostallat mearraverddiid eai ge dálonverddiid luhtte, go sis leat iežaset guođohanbarttat sihke geasse- ja dálveorohagain.

Mearraverdde ja dáluverdde lea bajonii hui ávkkálaš leamaš doložis jo, go sis ledje oamit. Sávzzain, gáiccain ja gusain oažžu valljivuođa, sihke bivuid ja biepmu. Lonuhangálvun lei ullu, sihke ulloránut, ullobiktasat ja ulloláiggit, čuoldima ja gođđima várás. Lábbánáhkis gorrui roavgu ja dorka, njuorjjonáhkis čázehat. Heargelávžžiide ja leaŋggaide fas adnui nana náhkki. Biebmun fas njattiidii mielki, lákca ja vuostá. Mearraverddes ja dálonis ledje maid buđehat ja návrašat. Biebmogávpi illá dárbbašuvvui, iige ba lean olámuttosge dalá áigge.

Mearraverddes fidnii jáffuid, nu ahte beasai láibut láibbiid go guhkes dálvvi lei borran hillagáhkuid, sámeláibbiid, maid lea bassán árrangáttis bánnos dahje ráktogeđggiid alde. Meronis lassin oaččui mearraguliid, goikeguliid, guolevuoja ja guolevuoivasiid. Na jus ii ieš lean bivdán, dahje jus ii alddis lean fanas.

Ášši joatkašuvvá gova vuolde.

MÁVSSOLAŠ VERDDE: Skohterdivodeamis lea bajonii dáluverdde hui mávssolaš dán áigge. Priváhta govva

Dálonis fas fidnii bihka reagaide, gerresiidda ja sabehiidda. Sis maid fidnii jeagelčoalttuid herggiide. Dáluverddet ledje viššalat maid sirddašit verdde herggiid go bajonat bohte márkanii. Dán áigge go lea skohteráigi, de ii leat dasa šat dárbu.

Dán áigge dáluverdde lea sakka ávkin, sus lea dállu ovttahat sajis ja dávjá maid garáša, biilastálla, de beassá fitnat vuojániid divvumin, dahje divuheamen numo skohtera ja njealjejuvllat vuojána, dahje biilla čuoggut.

Mearraverdde fas veahkehallá mearramohtora ja mearrafatnasa divodit, jus dakkár lei bajonis. Ja dálvet geahččá bearrái jus bajonis lea mearrafanas ja geassedállu. Meron rávve gosa bajonis gánneha suhkat guollebivddus buori guollebáikkiide. Badjesámi mánát ja nuorat lávejit fas guliid heaŋgut jiellái veahkkin meroniidda.

Bajon lea giđđat oggon veahá rávddu, man sálte ja suovasta. Dálonis leat valjis juohkelágan sálteguolit, dávjá juoŋasguoli sus ožžo. Meronis fas goikeguolli dahje boahkkedorski ožžo, jus ieža eai lean vel geargan boahkkudit, go áiddo ollen geasseorohahkii. Dálonis maid leat rievssahat, čáhcelottit, ja duodjeávdnasat numo gusanáhkit sihke lávžžiid, leaŋggaid ja čázehiid várás.

Boazoverddes fas fidnii meron ja dálon bohccobierggu, goikebierggu, bohccobuiddiid, duljiid, sisttiid, bohccoguolggaid bolstarii ja guottáide ja suonaid. Gámasuoinnit ledje maid buorit lonuhallangálvvut čázetáigge.

Jus meronis sávzzat, de sii lonuhallet ealločohkken ságaid, sihke sávzzaid ja bohccuid birra, gos oidnon goas, vai dihtet gos fas čohkket. Mo lea čoahkkanan, gos ja goas fitnan, ja bagadallaba daid báikkiid. Ja de lea beare mannat viežžat čorraga dahje maid váillahat. Lonuheaba maid ságaid leago massán bohccuid dahje sávzzaid riđuide dahje boranávddiide.

Dálvet fas meron veahkeha bajona dálveorohat bohccuid geahččat, jus leat bohccot báhcan dálvái geasseorohahkii. Nie leaba ávkin goabbat guoibmáseaskka bajon ja meron maid dán áigge.

Maŋŋá go heite bahčimis bohccuid, bajonat dolle mielkki várás gáiccaid, mat ledje meroniid geahčus dálvvi badjel. Dán áigge eai leat bajonis šat geahččooamit. Muhtumin hárve ledje meroniin maid geahččobohccot. Hui searas meron sáhtii oažžut geahččobohccuid, mii nanne verddestallama vel dán áigge ge.

Dálonis gal ledje ovdalis geahččobohccot bajona geahčus, sihke bierggu ja duodjeávdnasiid várás. Dán áigge sáhttá dálon vuolgit vaikko njuovvan- dahje ráŧkkareaŋgan. Verddestallan bajoniin dán áigge lea ávkin meronii ja dálonii, go de sáhttá reaŋganamain vuodjit skohteriin gos háliida bajonverdde fárus, iige dárbbaš beare guoradit merkejuvvon máđijaid.

Nissonat ges duddjojedje, mánástalle ja málestedje fárrolagaid, geasset mearraverddiiguin dahje dálvet dáluverddiiguin. Dán áigge maid soitet ain nissonat duddjot fárrolagaid, ja lonuhallat sihke biergguid ja duodjeávdnasiid.

Dolin dálonat dápme herggiid veahkkin bajoniidda, geat luike uđámagiid suoidne- ja muorrageaseheapmái, rievssatgárddiid oahppamiidda. Jus ii lean heasta, de herggiin beasai johtui ja vuojástallat. Boazoverddii máhcahuvvui fas dat luoikkasheargi go lei vuodjenheargin šaddan, ja nu bajon fas buvttii ođđa uđámagiid dápmanláhkai dáluverddii.

Jávrebivddus meronat ja bajonat firbmo ja sáimmastalle jávrriid ovttas geasset. Mearrabivddus gal sáhtte bajonat dávjá ieža vuoššanguoli bivdit, seammás go rasttádalle vuonain ja nuriid. Lea erohus suolohas ja nanihas johttiin, geat eai dárbbaš nu olu meara alde go suolohas.

Meronat bohte veahkkin bajoniidda vuojahit ealu rastá nuori, sii suhke ja suvde bajoniid rastá nannámis sulluide.

Mearraverdde dadjá ii leat giđđa ja geassi ovdalgo bajon lea siiddain ollen mearragáddái, ja dáluverdde ges vuordá goas badjeverdde olle skábman duoddarii.

Verddestallan lea dehálaš árbemáhttu, máhttit verddestallat guhtet guimmiideasetguin birgejumi várás ja verddevuohta manná árbbis árbái. Buresbirgejumi dihte dán áigge ii leat šat nu nana verddestallan go ovdal, muhto dávjá sii leat váillahan guhtet guimmiideaset ja illudit fas oaidnalit numo árbevierrun lea jahkásaččat leamaš jo don doložis!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *