Silbbaid buhtistit

Lea leamaš guhkes geassi, ja čakča lea jo čoalkaleamen uksii. Headjakoarttat heaŋgájit miehtá galbmaskáhpa, ja dál lei fáhkka hirbmat headjagoiku. Muhto diibmá, go ledjen fárremin, de in muitán bidjalit silbbaid galmmihanbumbái. Ja dál, dál leat silbbat buot čáhpodan. Mun in olle doalvut silbarávdái vai doppe buhtistit, nu ahte dál šattan mun ieš bargat! In gilleše boaluid váldit eret boahkánis, go lea hirbmat áddjás bargu fas giddet.

Sáhttá leat oalle bargu buhtistit boaluid ja násttiid. Sáhtán ieš dovddastit ahte álkimus lea doalvut silbarávdái vai sii šelggodahttet čiŋaid. Muhto dál ii leat dasa dilli, ja galggašiihan veaháš seastit ruđa maid. Dan dihte mun riŋgejin iežan skihpáriidda, ja jearahin álkimus lági mielde buhtistivččen boaluid, gálggakeahttá boaluid boahkánis. Dál beassabehtet oaidnit álkes vuogi buhtistit boaluid!

Buot govaid govven: Stine Ericsson Anti

Álggus mun ozan asehaš garrabáhpira, sáhtán vaikko asehaš báberkássas čuohppat bihtáid. Daid mun siivvožit deaddilan boaluid/násttiid vuollai. Dan mun dagan vai silbbabuhtistanávnnas ii guoskka ja bilit boagánnáhki. Jus dus ii leat silbbabuhtistanávnnas, de sáhtát lihttebassanávdnasiin bassat silbbaid ja maŋŋá doidit báhkka čáziin. Maiddái dat veahkeha.

Mun leiken silbbabuhtistanávdnasa lohkkái dahje unna lihtážii, ja ozan bummolullu. Sáhtát geavahit bummolullusákkiid (Q-tipsaid) maid, jus leat olu čiegat ja detáljat boaluin/násttiin.

Buonjun bummolullo buhtistanávdnasis, dan mađe ahte njuoská. De mun ruvven ja deaddilan boaluid bures. Ná joatkkán buot boaluiguin dassái go lean bassan buot boaluid.

De mun sihkon boaluid vuđolaččat basaldagain, maid lean finihan čázis.

Go lean buhtistan ja sihkkon buot boaluid, de bijan sihkaldaga ala ja divttán goikat dan botta go buhtistan soljjuid ja suorbmasiid.

Ozan soljjuid, suorbmasiid, beallječiŋaid ja eará unna silbačiŋaid.

De mun leiken silbbabuhtistanávdnasa roggelihttái. Doalan soljju nálu duohken, ja «šluvggán» bures. Muitte moddii geahčestit, vai buot duolvvat jávket.

De mun doiddán ges galbma čázis. Dás ferte jorahit čiŋa krána vuolde, nu ahte doidá buot sajiid: lávggastagaid vulobeale ja bajábeale ja soljju maŋábealde.

Dál mun bidjalan unna soljjožiid, beallječiŋaid ja suorbmasiid silbbabuhtistanávnnaslihttái ja bijan gitta lohkki. De mun siivvožit šluvggán ja lihkahattan lihtti, vai buhtásnuvvet čiŋat.

Silbbabuhtistanávnnas sáhttá boaldit gieđaid, danin mun «oakkun» čiŋaid bajás gáffaliin. Dan maŋŋá doidilan galbma čázis.

De lean geargan. Sihkastan vel boaluid, soljjuid ja čiŋaid sihkaldagain, dahje sáhtán diktit dušše orrut dassái go goiket.

Dál lean gearggus heajastallat ja čiŋadit, muhto in áiddo odne áiggo vuos čiŋadit, easkka čavčča beallái. Bijan de silbbaidan plastihkkasehkkii, mii lea teahtta (mas lea dakkár gummeravda, maid sáhttá deaddilit oktii). Dakkáriid vuvdet dábálaš borramušgávppiin, ja silbarávddis maid.

De mun bijan čiŋaid galmmihanbumbái, amaset čáhpodit ođđasit. Go de áiggun čiŋadit, de mun válddán daid bajás, divttán liegganit ja de ii leat eará go čiŋadit.

Buoridit mánáid ja nuoraid matematihkkagelbbolašvuođa

Vahkus dievai Geasseskuvla, ja Sámi ealáhusgárddi fitnodatráđđeaddi mielas lea somá go dievihii nu jođánit. Dán jagi lágiduvvo Forskerfabrikkena geasseskuvla vuosttaš háve Kárášjogas.

Preassadieđáhusas boahtá ovdán ahte Sámi ealáhusgárddis oidnet dárbbu fágačehpiide boahtte áiggis, ja dan dihte lea sin mielas dehálaš fuomášumi bidjat reálafágaide práksisas. Geasseskuvla soaitá movttiidahttit reálafágaide, ja mas dan diehtá vaikko oassálastit de áiggi mielde šaddet vel sámegielat doavttirin, ekonoman ja inšenevran.

– Dál mii geahččalit prošeavtta vuohčán Kárášjogas, ja jus mii lihkostuvvat de mii lágidit geasseskuvlla eará báikkiin maid Sis-Finnmárkkus, muitala Sámi ealáhusgárddi fitnodatráđđeaddi Mikkel J. Sara preassadieđáhusas.

Mikkel J. Sara. Preassagovva

Dutkat plastihkka

Geasseskuvla lea oaivvilduvvon mánáide, geat álget 5., 6., ja 7. luohkkái čakčat. Geasseskuvllas mánát ohppet luonddufága, kemiija, fysihka ja biologiija birra. Dán jagi sii ohppet plastihka birra: makkár váttisvuođaid dat buktá, ja makkár vejolašvuođat leat mis?

– Mii deaivvadit luondduhástalusaid gelbbolašvuođain ja sáhkkiivuođain, ja geahččat gávdno go čoavddus, muitala Forskerfabrikkena ásaheaddji Hanne S. Finstad preassadieđáhusas.

Eallima beroštumit

Kárášjoga gielda, báikkálaš fitnodagat, Sparebank1 Davvi-Norga ja Tekna Finnmark dorjot Geasseskuvlla, ja go sii leat leamaš nu šiega ja olu dorjon – de eai dárbbašan Geasseskuvlla oassálastit máksit nu stuorra iežasoasi.

– Kárášjohka gielda lea leamaš reálafágagielda sihke 2018:s ja 2019:s, ja dát lea buorre vejolašvuohta rekrutteret ja movttiidahttit nuoraid lohkat reálafágaid ja luonddudieđa, muitala Kárášjoga gieldda Arnulf Soleng preassadieđáhusas.

Hanne S. Finstad muitala ahte olu mánát ožžot ođđa beroštumi reálafágaide Forskerfabrikkena geasseskuvlla maŋŋá.

– Mii geavahit buot áiccuid, ja mis galgá leat somá!

Kursajođiheaddjit leat boahtteáiggi oahpaheaddjit, geain lea stuora beroštupmi dáid fágaide, ja leat čeahpit ovdanbuktit iežaset beroštumi earáide.

– Viđátoassi ovddeš kursaoassálastiin dadjet ahte go sii leat leamaš Forskerfabrikkena Geasseskuvllas nuorran, de dat lea mearkkašan ollu dasa makkár luottaid sii háliidedje duolbmut go sturrot, loahpaha Finstad.Emneord: MagasiidnaOđđasatKultuvra

– Lean ráhkkaneamen čavčča suohkanválgii

GEASSESÁGASTALLAN

Namma: Anders S. Buljo

Ahki: 53 jagi

Eret/orru: Guovdageainnus

Virgi: Boazodoalli ja várresátnejođiheaddji Guovdageainnus

Maid lávet geasset bargat?

De gal láven geasseorohagas, geasseviesus Čohkápmiris, návddašit geasi bearrašiin. Čohkápmir lea Romssa ja Finnmárkku fylkkaráji alde, Romssa bealde

Maid lávet muđui bargat?

Boazobargguid ja muđui váldá politihkka olu áiggi.

Leat go makkárge erenomáš plánat dán jagi?

Plánat gal leat álo olu! Muhto dál lean ráhkkaneamen čavčča suohkanválgii. Dat gal váldá olu áiggi justte dál.

Vállje ovtta diŋgga man haga it birge geasset.

Beaivečalbmeláset

Buoremus geassemuitu?

Go beassá mearariikka návddašit, in jáhke mun dan haga gal birgen.

Favorihtta bivttas geasset?

Shortsat

Buoremus geassetipsa?

Návddašit geasi ja liegga beaivváža

Joatkke cealkaga: Geassi munnje lea …

… beare oanehaš.

Biibbaljorgaleapmi boktá beroštumi

Fargga lágiduvvo biibbalseminára Sámi allaskuvllas. Seminára bistá beannot beaivve ja lágiduvvo 23.-24. beaivve dán mánus. Seminárii lea stuora beroštupmi, go dál eai leat šat ollu sajit báhcán.

Konferánsii leat dušše 30 saji vel masa olbmot sáhttet dieđihit. Biibbalseminára prošeaktajođiheaddji, Lovisa Mienna Sjøberg, lea duhtavaš go oaidná ahte lea ná stuora beroštupmi dasa.

– Ođđa biibbaljorgaleapmi lea juoga mii ii dahkko nu dávjá, soaitá oktii čuođi jagis. Nu ahte dát gal lea stuora dáhpáhus, muitala Lovisa preassadieđáhusas.

Seminárii ráhkkanettiin leat geahččalan hábmet prográmma dainna lágiin ahte galgá boktit beroštumi. Dainna jurdagiin áiggošedje juogadit jorgaleami bargovásáhusaid, ja juogadit dan dutkama, mii lea doaimmahuvvon maŋemuš áiggi guoskevaš fáttáid birra.

– Midjiide lea illun go nu oallugat leat iežaset dieđihan searvat, ja sávvat bures boahtima Diehtosiidii,  Sámi allaskuvlii, muitala Lovisa viidáset preassadieđáhusas.

Miellagiddevaš fáttát

Jorgalanbargu lea bistán 30 jagi. Dál lea biibbal jorgaluvvon njuolga vuođđoteavsttain, nugo hebrea- ja greikkagielas, sámegillii. Preassadieđáhusas muitaluvvo ahte semináras leat olu miellagiddevaš fáttát mat čatnasit stuora jorgalanbargui.

– Semináras beassá gullat go jorgaleaddjit ja dutkit čilgejit giellaválljejumiid ja hástalusaid, mat ledje dán barggus, loahpaha Lovisa.

Eanaš oassi semináras lea davvisámegillii ja dulkojuvvo dulkonrusttegiid bokte dáro- ja suomagillii. Sii geat logaldallet skandináva gielaide, dulkojuvvojit sámegillii.

– Midjiide lea illun go nu oallugat leat iežaset dieđihan searvat, ja sávvat bures boahtima Diehtosiidii, Sámi allaskuvlii. Govven: Sámi allaskuvla

Sámi nuorat ráhkkanit alit ohppui álgit

Dál lahkonišgohtet vuosttaš skuvlabeaivvit. Nuorat leat doama doama ráhkkaneame ođđa hástalusaide, muhtimat ođđa báikkis, muhtimat ođđa skuvlii ja muhtimat ođđa luohkkái.

Eai leat goassege ovdal leamaš ná olu oahpposajit Norgga allaskuvllain ja universitehtain, eai ge leat goassege leamaš ná olu ohccit go dán jagi. Duvle besse nuorat diehtit leat go sii ožžon skuvlasajiid alitoahpuide. Logut čájehit ahte oktiibuot 99 319 ohcci leat ožžon alitoahpposkuvlasaji. Lohku lea stuorát go diibmá ja dan dihte leage ođđa olahus.

Muhto maid jurddašit nuorat, go vulget skuvlii? Muhtimat fárrejit gávpogiidda, muhtimat bissot Sámis. Muhtimat lohket eaŋkil fágaid, muhtimat válljejit álbmotallaskuvlla. Mii leat háleštan sámi nuoraiguin, gullan dihte gosa háliidit ja maid áigot lohkat.

Romssa universitehtii

Okta sis guhte lea álgime universitehtii dán čavčča lea Elen Karen Olesdatter Kaino (21), dahje Ovllá Ole Máhtte Elen Karen. Son lea bajásšaddan Guovdageainnus áhčis luhtte, ja liiko hárjehallat, olbmáiguin suohtastallat ja lea dávjá barggus dearvvašvuođaguovddážis.

Elen Karen lea fárremin Romsa gávpogii studeret. Go geargá golmma jagi oahpuin, de beassá gohčodit iežas buohccidivššárin. Muhto dál ii leat vuohčán orrumin Romssas – son muitala ahte son lea doppe ovdal orron ja dalle lea loaktán bures gávpogis.

– Mun illudan, muhto lean veaháš balus maid. Muhto munnje ii leat dat gal váttisvuohta fárret, go dan mun ferten dahkat go háliidan dan oahpu maid háliidan, muitala Elen Karen.

Son lihkká muitala ahte álggus gal šaddá ártet okto orrut. Sáhttá leat lossat hárjánit ođđa skuvlii ja lohkanmearrái, muhto jáhkká dan mannat bures.

– Sávan ahte oahpásnuvan olu ođđa olbmuiguin! Leat dieđus vuordámušat, ja sáhttá behtohallat jus ii šatta nu mo ledjet sávvan, muitala Elen Karen.

Nuorra nieiddas leat jo čielga plánat: Go geargá oahpuin, son áigu unnimusat guokte jagi bargat ovdal go fas čohkkeda skuvlabeŋkii, lassioahpu váldit.

– Mus lea niehku bargat oljodulbosis buohccidivššárin, čilge son.

Elen Karen muitala ahte son ii dieđe máhccá go ruovttoluotta Sápmái maŋŋel oahpu, go su ruovttubáikkis eai leat nu olu bargovejolašvuođat go stuorát báikkiin.

– Mun han háliidivččen buohcciviesus bargat, muhto ii dan dieđe maid mun fuobmán go šattan boarráset, loahpaha Ovllá Ole Máhtte Elen Karen mojiin.

Ovllá Ole Máhtte Elen Karen. Priváhta govva

Álbmotallaskuvlii Fredrikstadas

Anne Majjen Buljo (19), dahje Iskkon Mikku Niillasa Makreda Anne Majjen, lei dolkan skuvlii go gearggai guovtti jagi fitnodatfágain joatkkaskuvllas. Anne Majjen lea Guovdageainnus eret, ja lea maŋemuš mánuid bargan Ávviris. Dál son dattetge lea ráhkkaneame fárret Fredrikstadii, musihkkaoahpu gazzat. Son lohká ahte ii háliidan vuos joatkit joatkkaskuvllain, vaikke livččii dušše jahki vel. Son háliida buriid árvosániid, muhto daid oažžun eaktudan ahte lea miella skuvlla vázzit. Dan dihte de válljii baicce ohcat álbmotallaskuvlii.

– Dát jurdda lei hui fáhkka. Mun ohcen fáhkka dán skuvlii, ja dál mun lean doama doama ráhkkaneame fárret, čaibmá Anne Majjen.

Son lea válljen musihkkaoahpu dan dihte go son liiko musihkkii ja liiko lávlut. Son lea dávjá lávddis leamaš, sihke UKM oktavuođas, muhto lea maid lávlon earret eará heajain ja miessemánu 17. beaivve doaluid oktavuođas. Son jáhkká ahte álbmotallaskuvla šaddá ođđa vásáhus, ja ahte son lea gievrrat go de geargá skuvllain.

Anne Majjen sávvá oahppat skuvllas mo ráhkada musihka ja mo buoremusat lávlu. Buot eanemusat son dattetge sávvá oahppat gierdevašvuođa eambbo.

Anne Majjen lea gullan hui olu buriid ságaid álbmotallaskuvllaid birra, ja ahte daidda dábálaččat liikojit. Maiddái sii geat leat dolkan skuvllas.

– Mun lean gullan ahte álbmotallaskuvla lea somás vásáhus. Ahte dat lea vásáhus, maid buriin mielain muittaša olles eallima, Anne Majjen čilgesta.

Anne Majjen muitala ahte son lea veaháš balus go dál guođđá oadjebas Sámi ja ruovttu. Son jáhkká vuosttáš vahkuid šaddat hui issorassan. Muhto vaikke lea balus, de sakka illuda.

– Illudan oahpásnuvvat ođđa olbmuiguin, oaidnit ođđa báikkiid ja guovlluid, moddjesta Anne Majjen.

Nuorra nieida háliida beassat veaháš eret, šaddat iešbirgejeaddjin, loktet iežas iešgova. Anne Majjen muitala ahte son diehtá jo mii dáppe Sámis lea, ja šaddá gelddolaš geahččalit ođđa eallima lulde.

– Ja jus mun in loavtte doppe, de lea beare fárret ruoktot fas, deattuha son.

Anne Majjen lea veaháš eahpesihkar maid son bargá go geargá skuvllas. Jus ii loavtte de son boahtá fas Sápmái, muhto jus loaktá de orru ain doppe.

– Jus in loavtte, de mun fárren fas ruoktot ja barggan veaháš seastin dihte ruđa. Ja de fas fárren, loahpaha Iskkon Mikku Niillasa Makreda Anne Majjen.

Iskkon Mikku Niillasa Makreda Anne Majjen. Priváhta govva

Álttá universitehtii

Erika Niittyvuopio (30), dahje Janssa Máret Mary-Laila Ann-Karoline Erika, áigu ollesáiggis lohkat mánáidgárdeoahpaheaddjin Álttá universitehtas. Son lea dattetge válljen lohkat oahpu, mas leat čoahkkaneamit, dan dihte go sus leat golbma máná ja háliida de sámi guovllus orrut.

– Mus lea nu lihkku ahte eadni lea veahkkin. Son lea mánáiguin ruovttus daid vahkuid go mun lean Álttás skuvllas. Mis leat čoahkkaneamit vissa vahkku juohke mánus, čilgesta Erika ja joatká:

– Go eadni gille veahkehit mu, de lea mus maid vejolašvuohta oahpu gazzat, mii lea buorre fas mu mánáide!

Sus lei hállu Sámi allaskuvlii álgit, Guovdageidnui, muhto go gulai ahte bargohárjehallamis šaddá vuolgit Romsii dahje Ruŧŧii, de fertii eará láhkai jurddašit. Son háliidii fárret Guovdageidnui sámegiela dihte, muhto lea dohkkehan ahte ferte Áltái.

– Ii hal Áltái leat gal nu guhkki, moddjesta Erika.

Erika jáhkká sáhttá šaddat lossadin álgit skuvlii, go jurddaša ahte sus lea bargu, guokte máná skuvllas, okta mánáidgárdemánná ja bearašeallin. Son muitala dattege ahte illuda, vaikke lea veaháš balus!

– Mun logan beivviid dassá go skuvla álgá, čaibmá Erika.

Sutnje lea lossat jurddašit ahte galgá mánáid guođđit dan botta go ieš lea skuvllas, muhto diehtá ahte sis lea hearrá dilli áhkuset luhtte daid vahkuid go ieš šaddá Áltái bijadit.

Son lea álo bargan olbmuiguin, sihke mánáiguin ja boarrásiiguin. Dainna lágiin son fuobmái ahte dát lea suorgi masa háliida, ja jáhkká šaddat buorrin sutnje go dál oažžu báhpira, mii duođašta su máhtu.

Erika ii dieđe vuos gosa son vuolgá maŋŋel go geargá skuvllain, fárreš go vai oroš go Kárášjogas.

– Mun ja mánát han loaktit Kárášjogas, muhto mii loaktit Guovdageainnus maid. Ferte oaidnit maid mii fuobmát, go gearggan skuvllas vuos, loahpaha Janssa Máret Mary-Laila Ann-Karoline Erika.

Janssa Máret Mary-Laila Ann-Karoline Erika. Govven: Stine Ericsson Anti 

Geahččit ja lágideaddji duhtavačča Gorso-festiválain.

Ledje veaháš váttisvuođat Bearjadaga, muhto dat ii bissehan olbmuid suohtastallamis. Lágideaddji lea hirpmástuvvan ja duhtavaš og ledje nu olusat geat ledje boahtán, ja og lea oaidnán man bures manai vuosttaš Gorso-festiválain.

Guhkes ráidu Bonnie Tyler konsertii

Dan bottas go ráidu njuozai ovddasguvlui, dego guhkes gearpmaš, de SÁMi ođasmagasiinna oinnii dan vejolašvuođa háleštit olbmuiguin olggobeale konseartaduovdda. Sii geat ledje vuovdaleame njalgga borramušaid eai asttan háleštit, muhto mii hálešteimme baicce Ellen Bongo Eiran ja Johan Andersen Eiran, geat vuvde sámi dujiid.

Eira guovttos sáhttiba muitalit ahte muhttimat leat oastán dujiid, muhto ahte eatnašat leat festiválaguovddážis eai ge leat nu gallis dieppe gos buvddat.

Johan Andersen Eira ja Ellen Bongo Eira leigga boahtán gitta Guovdageainnus vuovdalit sámi duoji. 

Allpakkaullot

Nuppi gii lei vuovdaleame dávviriid, lei Jonny Garcia. Son vuvddii iešguđetge gálvvuid, alpakkaullos ráhkaduvvon.

– In leat vuovdán nu olu dáppe go dahken Midnattsrockenis. Doppe lei dieđus čoaskkis, ja dan dihte vuvden varra eambbo. Muhto dáppe gal lea leamaš nu fiinna dálki, ja lea leamaš hui fiinnis dáppe, sáhttá Garcia muitalit.

Go mii jearrat doaivu go son ahte bohtet eambbo olbmot go Bonnie Tyler lávkula lávdái, de ferte Garcia googlet nama.

– ŠOŠ! 68 jagi boaris ja áigu dáppe čuojahit, na sus gal fertejit buorit lávlagat, muitala Garcia.

Jonny Garcias lei fiinna dilli festiválas, vaikke lei báhkka ja ii vuovdán nu olu iežas gálvvuin dan geažil. 

Stil going strong Bonnie

Gos konseartat ledje, ledje dievva olbmot. Ledje vissa duháhiid mielde boahtán, sihke nuorat ja boarráset ledje vuordime Bonnie! Gieđaid spežžejit álmmi vuostá, ja olbmot nu huiket go Bonnie boahtá lávdái.

Mun, Nils Egil, sáhtán miehtat dasa ahte konsearta lei mearehis buorre ja vaikke orro nu ahte Bonnie lea juhkan whiskey ja borgalan 100 sigareahta, de son máhtii gal doallat albma showa.

Bottus logai Bonnie ná:

– Mun lean gal leamaš máŋgga sajis Norggas, ja máŋgga sajis máilmmis. Muhto dát ferte okta dain fiidnámus guovlluin gos lean goassege fitnan! Geahččit biškadit ja doškkot gieđaid go gulle dán.

Nubbi máilmminástti, Rednex, oaččui olbmuid lávlut obbačoddagiin go čuojahišgođii «Captein Jo» šuoŋa.

Ráhkaduvvon festiválaide

Festiválaguovlu mii lea justa olggobeale Storsletta, gos nu čáppa luondu miehtá, Caravanguovlu ja tealtáguovlu, lea ráhkaduvvon justa fal dása- festiválaide. Gehččiin lei somá ja orro liikome festiválii, vaikke leat buoridanvejolašvuođat boahtte jahkái.

Dát festivála boahtá eallit máŋggaid jagiid ovddos, jus jotket dainna buori bargguin.

Lágideaddji ožžon rámi gehččiin

Festiválajođiheaddji Jørn Cato Angell sáhttá muitalit ahte ledje sullii 3000 olbmo festiválas, juohke beaivve. Ja son lea hirpmástuvvan go ledje birrasii 6000 geat ledje festiválas olles vahkkoloahpa.

– Sii geat leat čuojahan ledje duhtavačča, maŋŋel konsearttaid. Go jo vel DDE lávlu Bjarne Brønbo nuolastii báiddi, de čájehuvvo ahte lea mannan bures, muitala Angell.

Son sáhttá muitalit ahte bohte olu olbmot, miehtá Finnmárkkus ledje boahtán festiválii. Angell doaivu ahte go sis ledje buori idjadanvejolašvuođat dáppe, ahte dat geasuhii olbmuid.

– Boahtte jahkái áigut duppalastit Caravansajiid, vai čáhkkehit eambbosiid. Mis galgá «vázzingáhta», mas beassá oastit borramušaid, ja áigut mánáide ja nuoraide lágidit nuoraidkonsearttaid.

Angel muitala ahte sii leat jo bidjan olggos bileahtaid boahtte jahkái, ja leat vuovdán olu dain jo.

– Dán jagi lei buorre, muhto boahtte jahkái šaddá vel buoret, loahpaha Jan Cato Angell.

Liidneriessan

Liinniin leat iešguđet ivnnit ja hearvvat. Mii riessat maid liinniid iešguđetge láhkai. Muhtimat liikojit fierbmut buori láhkai, earát ges liikojit guođđit eanet gaskka čuolmmaid gaskii. Mun lean fitnan liidneriessu luhtte oahppamin mo sáhttá riessat liinni!

Álggus don ozat liinni, maid háliidat riessat, ja geahčadat duodjekássas leat go dus riessunárpput liidnái. Jus eai leat, de finat oastimin. Váldde fal liinni mielde duodjegávpái, de lea álkit gávdnat rivttes ivnniid justa du liidnái.

Muhtin liinnit sáhttet hui šlincasat, ja de don sáhtát liktet viseliinna liinni duohkái.

Go leat likten viseliinna, de don čuohpat eret viseliinna mii lea badjel ravddaid šaddan. Likte vel ođđasit olles liinni, vai njuolgá. Dát liidni lea Tyrihansliidni, man it dárbbaš dietnut.

De lea liidni liktejuvvon.

De don dárbbašat juoidá man birra giesat árppu. Buot buoremus lea geavahit juoidá mii lea garas, ovdamearka dihte báberkássas dahje boares pearpmas čuohppat bihtá, mii lea 20-25 cm guhku. Jus áiggut fierbmut buori láhkái, de čuohpat veaháš guhkit bihtá. Jus it áiggo eará go oktii čuolbmadit, de it dárbbaš nu stuora bihtá.

Bija riesaldatrullaid lihttái, vai eai jođe miehtá dálu. De álggát giessat. Dán liidnái bidjat 21 árppu ovtta čulbmii.

Giessan manná jođáneappot jus dus leat máŋga rulla, main giesat oktanaga. Dás lea duojár geavahan golbma riesaldatrulla, ja giessá garrabáhpára birra dassá go šaddet 21 árppu ovtta áhtii. Jus geavahat dušše ovtta rulla, de ádjánat ollu guhkit giessat.

Giesat moadde riesaldaga juohke ivnnis, vai sáhtát álgit riessat.

De don sággalat liinni liktenbeavdái gitta náluiguin, ja bijat moadde lossa girjji vel deaddun vai liidni ii jođe. De don dárbbašat nálu mas lea stuorra šalbmi. Šalmmas dasa riesaldagaid ovdal go sággalat liidnái gitta.

Sággal vuosttaš riesaldagaid gitta. Lea álkimus álgit geažis.

De don mihtidat leat go buot árpput ovtta guhkit.

Go buot árpput leat sullii seamma guhkit, de don čuolbmadat. «Jorat» čuolmma suorpmaiguin, dassá go leat duhtavaš dainna. Várut fal ahte ii šatta čoaltun du čuolbma!

De lea vuosttaš čuolbma gárvvis.

Go leat čuolbmadan moadde čuolmma, de lea oaidnit sullii ná. Ále heađástuva jus čuolmmat eai leat čábbát! Muhtin riesaldagat illá bissot čuolmmas.

De don liibmet čuolmmaid, ovdal álggát fierbmut.

Dás oainnát vuosttaš čuolmma fierpmis.

Sáhttá leat álkit bidjat eret moadde riesaldaga, vai oainnát buorebut.

Dás ges oainnát mo lea go leat čuolbmadan buot ivnniid mat liidnái galget. Lahka čiega fertet bidjat lahkalaga čuolmmaid, vai ii šatta «guoros čiehka». Gaskka sáhttá mihtidit iešguđet láhkai. Muhtimat geavahit mihttobátti, muhtimat linjála, muhtimat ges legobihtá, dađi mielde man stuora gaskka háliidit čuolmmaid gaskii.

Ná šaddá čiehka, go leat goappaš bealde bidjan čuolmmaid. De lea beare joatkit, gitta geahčái! Muitte fal riessat seamma vuogi mielde, olles liinni. Seamma ivnniid čuolbmadat seamma ivnniiguin, ja bijat rivttes ivnniid vuolábeallai ja rivttes ivnniid bajábeallai.

– Mun in birgeše koaffara haga

GEASSESÁGASTALLAN

Namma: Ingá Márjá Sarre

Ahki: Neaktinahki lea 26-41. Metabolalaš ahki lea 25 gorutanalysa mašiinnas. Mus lei aiddo jorbabeaivi maid áiggošin ávvudit fargga.

Eret/orru: Kárášjogas ja Guovdageainnus

Virgi: Neavttár, iežas fitnodagas persovnnalaš hárjeheaddji, neavttárcoacha, juoigi ja jietnaneavttár.

Maid lávet geasset bargat?

Láven mátkkoštit, hárjehallat, návddašit beaivváža go lea liekkas. Lean dušše leamaš ovtta festiválas dán jagi, BeskánLuossaRockas.

Maid lávet muđui bargat?

Muđui lean ovtta beaivve lubmen ovdal go mannen Barcelonai.

Leat go makkárge erenomáš plánat dán jagi?

Dán čavčča galggan Kultuvrralaš skuvlaseahka olis mátkái Beaivváš Sámi Nationála Teáhteriin, Finnmárkkus johtit moadde vahkku. Ja golggotmánus neavttašan máilmmi stuorámus girjemeassuin Frankfurtas. Dasa lassin barggan hárjeheaddjin.

Vállje man haga it birge geasset:

Mun in birgeše koaffara haga.

Buoremus geassemuitu?

Dán jagi go? Dat gal lea dalle go moai leimme mánáin gálašeamen Guovdageainnu Beachas! Gálašeimme nuppi beallái joga go lei nu coagis johka. Buoremus mánnávuođa geassemuitu lea go lávejin stoahkat Tarzana vuovddis iežan oarpmeliiguin.

Buoremus bivttas geasset?

Juste dál gal lea mu fersken (persihkka) ivnnat čuvla, sandálat ja mu vilges Fila-skuovat.

Buoremus geassecavgileapmi?

Jus áiggut mátkkoštit de gánnáha plánet buori áiggis, dalle sáhttá gávdnat buori ja hálbbes airbnb ásodaga dahje hoteallaid. Muđui liikon váldit gulul geasset ja návddašit áiggi olbmáiguin ja bearrašiin.

Joatkke cealkaga: Geassi munnje lea …

… gaskaija beaivváš, čuoikkat ja sáttogáddi.

Vihtta riikka, guovtti vahkkus

Ida Charlotte Kemi ja Stina Marie Rollstad leaba ráhkkaneame mátkkoštit máilmmi guokte vahku. Áiguba fitnat iešguđetge riikkain, ja Norggas mátkkoštit ovdal geassi nohkká.

Stina Marie (26) orru Kárášjogas ja bargá buohccidivššárin. Son liiko lohkat girjjiid, mátkkoštit, suohtastallat ja leat olbmuiguin. Ida Charlotte (24) maid orru Kárášjogas muhto mátkkošta gaskkal Kárášjoga ja Romssa studerema dihte. Ida liiko vuoiŋŋastit barttas, mátkkoštit ja lohkat girjjiid.

Nuorra nieidda guovttos leigga jo mearridan ahte áiguba P!NK konsertii Osloi, ja áiguba maiddái fitnat Findings festiválas seamma báikkis. Muhto go dán guovtti dáhpáhusa gaskkas lei guokte vahkku friddjaáigi, de eaba háliidan ruoktot vuolgit ja fas ođđasit vuolgit Osloi.

– Moai álggos veaháš stoagaime dainna jurdagiin ahte áigo veaháš gosge fitnat Eurohpás, ja ovtta beaivve moai de čohkkedeimme ja diŋguime bileahtaid, muitala Stina.

Ida leage leamaš olu mátkkošteame maŋemuš áiggiid.

– Moai geahččaleimme bidjat mátkki sullii seamma guovlluide gos mun lean ovdal leamaš. Ja dan dihte moai fuobmáime ahte lea buoremus dušše diŋgot mátki, lasiha Ida.

Ida Charlotte Kemi. Priváhta govva

Liikuba mátkkoštit

Ida ja Stina leaba diibmá jo olu mátkkoštan fárrolaga, ja sudno mielas lea somá vásihit ođđa guovlluid ovttas. Dál soai jávkaba guokte vahku, ja leaba válljen orrut hoteallas juohke báikkis.

Soai áiguba fitnat Ungáras (Budapest), Čeahkas (Praha), Slovakias (Bratislava), Nuortariikkas (Wien) ja Oslos. Go mun jearan mo soai leaba juogadan beivviid, de soai vástideaba ahte háliideaba eanemus áiggi geavahit Ungáras, Budapestas.

– Budapest lea dat guovlu gosa moai háliideimme. Daid eará riikkaid moai ledne «summál» válljen. Moai letne geahččalan nu juogadit ahte moai letne moadde ija juohke gávpogis, ovdal go fas jorgaletne Norgii ja Osloi.

Nieidda guovttos eaba leat vuos mearridan maid soai áiguba bargat daid iešguđet gávpogiin, muhto muitaleaba ahte háliideaba leat turisttat.

– Moai háliidetne geahččat gávpoga, vázzit gáhtain, borrat njálgga borramušaid, «shoppet» ja oahpásnuvvat guovlluin. Moai letne ožžon buriid rávvagiid olbmuin, geat leat leamaš dáid riikkain ovdal, gos gánnáha boradit, buoremus olgobáiki ja nu ain, muitaleaba Stina ja Ida mojunjálmmiid.

Muhto ovdal go vuolgiba olgoriikii, de soai áiguba konsearttas fitnat, Oslos.

Stina Marie Rollstad. Priváhta govva

P!NK ja Findings

Stina lohká iežas illudit P!NK konsertii ja Findings-festiválii. Stina lea mánnávuođa rájis jo liikon P!NKii, ja lohká šaddá somá go viimmat beassá oaidnit su lávddis.

Idas eai leat seamma jurdagat P!NK ektui go Stinas, muhto lohká ahte son lea gullan earáin ahte P!NK lea čeahpes artista live, ja son dovdá P!NK beakkáneamos lávlagiid bures. Muhto Ida liiko konsearttaide, ja muitala ahte ii leat eahpádus ge ahte áiggui P!NK konsertii go gulai su boahtit Norgii, sus lei bággu vuolgit!

Go Ida ja Stina máhccaba olgoriikkas, de lea ges Findings-festivála Oslos.

– Mun ledjen Findings-festiválas vuohčán diibmá, dalle moai leimme Idain doppe. Ja mu mielas lei nu issoras somá ahte mun mearridin dalle jo, ahte vuolggán nuppes!, muitala Stina mojiin.

– Mun illudan eambbo Findings-festiválii go P!NK konsertii. Dát lea mu goalmmát jahki festiválas, ja dat jo muitala man buorre festivála lea, moddjesta Ida.

Ferte leat várrugas

Nieidda guovttos muitaleaba ahte dávjá leaba jođus, ja ahte goappašagat liikoba mátkkoštit. Stina finai earret eará Liverpoolas, Stockholmmas, Oslos ja Bergenis diibmá. Ida ges finai Englánddas, ja muitala ahte son sáhttá fitnat sihke guktii ja golbmii Oslos jagis.

Idas ja Stinas leat moadde «njuolggadusa» go leaba mátkkošteame guovttá. Ovdamearka dihte soai eaba mana okto olggos, ihkku.

– Munnos lea plána eanaš áigge jođus beaivet dahje árrat eahkes, muitala Stina.

Ida lea dávjá leamaš okto mátkkis, ja son lohká iežas čuovvut daid seammá njuolggadusaid dál ge, go dalle.

– Jus moai áigo gosage, de moai manne fárrolaga. Ferte čuovvut gamu ja geavahit oaivvi. Mun lean máŋgii eará láhkai bargan, go lean bisánan jurddašit guktii dahje golbmii ovdal go lean mearridan juoidá.

Stina ja Ida Budapestas. Priváhta govva

Bargat, seastit, diŋgot!

Ja vaikke nieidda guovttos leaba vuolgimin guhkes mátkái, de eaba loga jurddašan ge bušeahta birra.  

Stina čaibmá ja jearrá mus: – Mii bat bušeahtta lea? Mun in leat gal bidjan makkárge bušeahta.

Ida lea ovtta oaivilis. Soai eaba leat bidjan makkárge bušeahta, muhto Ida muitala ahte son geahččala ruovttus váldit mielde muhtin ráje diŋggaid, vai ii dárbbaš doppe álgit oastit ođđa.

– Girjji, oaivebávččastableahtaid ja beaivevuoidasa in gille oastit ođđa, čilge Ida.

Go mun jearan makkár rávvagat sudnos leat earáide, geat háliidit vásihit máilmmi, de eaba ádján vástidit.

Stina muitala ahte ferte olu bargat. Go bargá olu de beassá olu seastit maid. Ja go de lea gártan dan mađe ruhta, de doamat diŋgot bileahtaid.

– Eallit garraláibbiin ja hávvarrievdnesuohkadiin moadde vahku maŋŋel mátkki gal ferte, čaibmá Stina.

Ida ges bargá nuppe láhkai. Son bargá garrasit ja olu, manná mátkkoštit, boahtá ruoktot fas bargat garrasit ja olu ovdal fas vuolgá.

– Mun in stađa gal ruovttus čohkkát nu guhká. Ja mun lean nuorra! Doamihan vásihit máilmmi dan botta go sáhtán, loahpaha Ida.

Ánne ja Ánne Biret sávvaba ahte SÁMi ođasmagasiidna oažžu preassadoarjaga

Ánne Rasmus lea dál válljen guođđit redaktevravirggi ja álgá baicce čábbudahttit sápmelaččaid. Ánne ii loga ballat guođđimis SÁMi ođasmagasiinna, go diehtá ahte Ánne Biret Anti lea rivttes olmmoš redaktevrra virgái. Goappašagat sávvaba ahte SÁMi ođasmagasiidna oažžu preassadoarjaga, vai fálaldat beassá ovdánit.

Ánne lea moadde mánu jo čábbudahttán sámi nissonolbmuid, son tatuere gulbmeguolggaid olbmuide, ja ieš lohká dan orrut rivttes geaidnun alccesis. Son muitala ahte lei hui issoras cealkit eret fásta barggu ja buori bálkká, muhto ii leat gáhtan go vuos nagodii mearridit maid son háliida.

– Lei hui issoras njuiket diekkárii, masa ii leat nu sihkar vuos, iige dieđe man olu lea bálká. Mu bálká lea dan duohken man olu lea bargu, čaibmá Ánne ovdal go muitala viidáseappot ahte son ii sáhttán šat vuordit.

– Mun ledjen vuordime dan rivttes áiggi, muhto ii dat rivttes áigi goassege boahtán! Mun šadden beare njuiket dása, ja lea leamaš hui somá, son čilge.

Olu jurddašan

Ovdal go Ánne duođas duosttai cealkit eret redaktevravirggi ja álggahit iežas fitnodaga, de son lea olu jurddašan ja vihkkedallan juohke guvlui.

– Dát ii leat juoidá maid mun lean ikte fuobmán, in ge jo ovddit beaivve ge. Dát lea juoidá maid mun lean jurddašallan máŋga jagi, muitala Ánne.

Golle máŋga jagi ovdalgo gávnnahii maid son duođas háliidii. Ánne lea máŋggaid jagiid bargan journalistan, sus lea vuoktačuohppioahppu ja lea heasttaiguin maid bargan. Son diđii ahte háliidii bargat čábbudahttinsuorggis, muhto ii lean vuos sihkar masa álgit.

– Mun lean vuoktačuohppin bargan ovdal, ja mun váillahin beaivválaš ruovttoluottadieđuid. Barggan go mun buori barggu vai in? Dien lean váillahan gullat, čilge Ánne.

Ádjánii dattetge moanaid jagiid ovdalgo Ánne duosttai váldit dán lávkki. Iešguđet áššit eallimis dahke dan vejolažžan, ja dál de mearridii ahte áigi lea boahtán, dál son heaitá fásta barggus ja álggaha iežas fitnodaga.

– Dál mun dagan dan. Ja jus ii doaimma, de mun goit lean geahččalan, čaibmá Ánne.

Ánne ii dattetge duostta dáhkidit ahte son ii šat goassege máhca journalistihkkii, ja muitala ahte son ii gidde journalistihkkauvssa áibbas.

– Journalistihkka lea suorgi maid mun dán rádjai lean hálddašan hui bures, ja leat leamaš áigodagat goas mun lean duođas liikon dan bargui, muitala son.

Ánne Rasmus lea dál válljen guođđit redaktevravirggi ja álgá baicce čábbudahttit sápmelaččaid. Govven: Priváhta govva

SÁMi ođasmagasiidna

Ánne guođđá redaktevravirggi ja SÁMi ođasmagasiinna oadjebas mielain. Son lea oaidnán ahte go ieš ii leat barggus, de goitge birgejit su haga.

– Ánne Biret lea bargan issoras buori barggu dan rájes go mun vuos vulgen eadnevirgelohpái.

Go Ánne oinnii ahte Ánne Biret birgii nu bures dan botta go ieš lei eadnevirgelobis, de fuobmái ahte ii leat nu váralaš jus son háliida geahččalit juoidá eará. 

– Dat govdu dat fanas mu haga, dat manná ovddas guvlui vaikke mun in leat doppe, moddjesta Ánne.

Ánne Biret Anti oaidná ahte Sápmi dárbbaša SÁMi ođasmagasiinna. Áviisa ilbmá oktii vahkkui, ja leat čállosat sihke davvi- ja máttasámegillii ja dárogilli. SÁMi ođasmagasiidna lea earálágan áviisa go earát, das journalista beassá čiekŋut áššiide.

– Mii ráhkadit veaháš earálágan reportášaid, ja mii ráhkadit veaháš earálágan ođasáššiid maidda mii čiekŋut albma láhkái, muitala Ánne Biret ja joatká:

– Ja mii ráhkadit reportášaid sámi árbevirolaš bargguid birra. Álbmot beassá lohkat ja oahppat earret eará mo biđđe, mo sálte luosaid, mo ráhkada dihpiid ja nu ain viidáset. Seammás beassá journalista maid oahppat, čaibmá Ánne Biret.

Erohusat ja rievdadusat

Journalistihkka ja čábbodatsuorgi leat guokte iešguđetge lágan barggu. Ánne Rasmus muitala ahte go son barggai journalistan, de lei hui somá, son lea beassan olu somás ja buriid áššiid čállit iežas karriearas.

– Muhto lei maid dieđus nu ahte muhtin beivviid mun ledjen nu váiban. Go bohten ruoktot, de jurddašin ain barggu birra. Nu ii leat dál. Go gearggan tatueremis gulbmeguolggaid, de lean mun geargan dan beaivái, čilge son.

Dál Ánne beassá ráfis jurddašallat ruovttus, son beassá geahččaladdat mo sutnje orru buoremusat bargat vai ovdánahttá iežas ja mo son sáhttá bálvalit iežas kundariid.

– Mo mun áiggun ovdánahttit iežan fitnodaga boahtteáiggis? Diekkár jurdagat mus leat dál beaivválaččat, muitala Ánne.

Go mun jearan makkár ovttaláganvuođat redaktevrras ja čábbodatfitnodagas leat, de ribaha Ánne čaibmat ovdal vástida: – Na mun gal in fuobmá ovttage ovttalágánvuođa! Leat guokte iešguđetlágan suorggi, iige sáhte daid oba buohtastahttit ge.

Ovddideapmi SÁMi ođasmagasiinnas lea olu preassadoarjaga duohken. Dálá redaktevra, Ánne Biret Anti, oaidná čuvges boahtteáiggi jus dál ožžot positiiva dieđu ja ožžot doarjaga. Sutnje lea dehálaš ahte olbmuin galgá leat miella lohkat áviissa.

– Mu ambišuvdna lea ahte magasiidna galgá leat nu buorre ahte don vuorddát magasiinna juohke vahkku, ahte olmmoš viehkala poastakássa lusa dahje geahččá neahtas, muitala Ánne Biret.

Ánne Biret Anti oaidná ahte Sápmi dárbbaša SÁMi ođasmagasiinna. Govven: Vuorkagovva

Preassadoarjja

Dál lea Ánne Biret redaktevran SÁMi ođasmagasiinnas, gos son lea bargan dan maŋemuš jagi. Ánne Rasmus čaibmá ja lohká son ii máhte gal einnostit, muhto son diehtá ahte manná bures áviissain goitge.

Go Ánne Biret álggii bargui de ii lean mihttu ahte son galggai bargat justa nu mo Ánne lei bargan. Son beasai ieš ovddidit áviissa, nu mo ieš háliidii ja ieš máhttá. Ánne sávašii ahte SÁMi ođasmagasiidna oažžu preassadoarjja vai lea vejolaš virgádit journalistta ja vai lea vejolaš vel eambbo ovddidit ja nannet áviissa.

– Mun háliidan ahte SÁMi ođasmagasiidna bissu julggiid alde, sávvá Ánne.

SÁMi ođasmagasiidna lea bures jo sajáiduvvan sámi servodahkii, ja leat olu lohkkit unna áviissažis. Sihke Ánne ja Ánne Biret sávvaba ahte áviisa oažžu preassadoarjaga, vai lea vejolaš viiddidit fálaldaga.

– Preassadoarjja lea stuora ja dehálaš veahkki doalahit, nanosmahttit ja kvalitehtasihkkarastit SÁMi ođasmagasiinna, vai šaddá buorebun ja beassá viidut. Jus oažžut doarjaga, de sáhttit virgádit eanet olbmuid, sávašii Ánne.

Ánne Biret fas muitala ahte jus dál ožžot preassadoarjaga, de eai áiggo badjelmeare gal rievdadit áviissa. Son čilge ahte áviisa ilbmá ain oktii vahkkui, muhto ahte áviisa nanosmuvvá, šaddet eambbo reportášat ja eambbo áššit. 

– Na de mis sávvamis lea ráđđi virgádit nuppi journalistta, vai ieš in dárbbat okto deavdit áviissa, čaibmá Ánne Biret.

Dan ii dárbbaš gal čiegadit ahte deavdit ovtta olles áviissa okto lea hušša ja lossa bargu. Ja dan dihte sávvá ge redaktevra ahte sii dán jagi ožžot preassadoarjaga. Ánne Biret oaidná olu vejolašvuođaid, muhto lea vuordime positiiva dieđu vuos.

– Mii leat gal birgen oalle bures daid doarjagiiguin, maid mii leat ožžon sámedikkis ja iešguđetge fylkkain. Daid doarjagiid haga mii eat livčče birgen, ja lean hui giitevaš go daid leat ožžon, muitala Ánne Biret.

Ánne vuolgá ja Ánne Biret joatká

Vaikke Ánne lea gaskaboddosaččat váldán bottu journalistihkas ja SÁMi ođasmagasiinnas, de ii čiegat ahte váillaha journalistihka.

– Mus leat dál maid muhtin beaivvit ahte mun váillahan journalistihka. Go mun jurddašan buot daid buriid áššiid maid lean čállán, de dovddan váillaheami, muitala Ánne.

Ánne muitala viidáset ahte daid áššiid maidda son liikui eanemusat ledje dat áššit go čálii gründeriid birra. Mo sii leat álggahan, duostan ja nu ain. Soaitá ge justa fal dan dihte ahte Ánne ieš lea maid duostan dien guvlui lávkulit.

Ánne Biret ges joatká iežas barggu luomu maŋŋá, ja lohká iežas illudit. Leat stuora plánat áviisii. Ánne fas muitala ahte sus ii leat eahpádus ge ahte Ánne Biret birge ain bures.

– Ánne Biret lea čeahpes olmmoš, sus lea stuora fierpmádat ja mun sávan ahte son joatká iežas buori barggu, rámida Ánne.

Ánne maŋemuš rávvagat Ánne Birehii lea: Keep up the good work! Joatkke fal iežat buori barggu, de olahat guhkás. Son sávvá ahte Ánne Biret joatká ja lea mielde huksemin viidáseabbon ođasmagasiinna.

– Loahpas mun háliidan giitit Ánne Bireha buori ovttasbarggu ovddas. Munnos leat leamaš olu buorit ságastallamat, ja ean leat álo gal leamaš ovtta oaivilis juohke diŋggain. Sávan lihkku viidáseappot, loahpaha SÁMi ođasmagasiinna ovddeš redaktevra Ánne Rasmus.

Ovddeš- ja ođđa redaktevra leaba hui ovtta oaivilis ahte olu lea dan duohken, oažžu go SÁMi ođasmagasiidna preassadoarjaga vai ii, ovdalgo sáhttá plánegoahtit makkárin áviisa ovdána boahtteáiggis.

Ánne Biret čilge ahte sus ja Ánnes lea guovttelágán bargovuohki, ja de lea maid lunddolaš ahte áviisa veaháš rievdá. Ánne Biret lohká ahte son liiko eambbo ođasáššiide čiekŋut, ja árvvoštallá ahte Ánne ges liiko eambbo reportášaid čállit. Ánne Biret jáhkká ahte áviisa soaitá veaháš rievdan justa dien dáfus, ahte áviisii leat ihttán eambbo ođasáššit eai ge leat šat nu olu reportášat.

– Áviisa gal rievdá juohke vahkku, ja lea olu dan duohken gii dan stivre. SÁMi ođasmagasiidna lea rievdan olbmo mielde, muitala Ánne Biret.

Šaddá árvvoštallat

Jus dál šaddá nu ahte SÁMi ođasmagasiidna ii oaččo preassadoarjja, de árvvoštallet dalle mo galgá viidáset bargat.

– De ferte árvvoštallat galgá go heaittihit áviissa, vai galgágo ražastit vel jagi jus dette oažžu boahtte jagi dan preassadoarjaga, muitala Ánne Biret.

Dán ii sáhte Ánne Biret ieš mearridit, go justa dat gal lea eaiggádiid duohken.

Okta dehálaš bargguin, maid SÁMi ođasmagasiidna bargá, lea čállit áššiid máttasámegillii. Buot sámegielat leat áitojuvvon gielat, muhto unnit sámegielat leat vearrát dilis go ovdamearka dihte davvisámegiella.

Maŋimuš áiggiid leat maid geahččaladdan mii doaibmá ja mii ii doaimma SÁMi ođasmagasiinnas. Dál leat ovdamearka dihte geahččaladdan mo “Sámi árbevierut” -ráidu doaibmá.

– Dat ráidu lea várra mu váibmoášši. Muhto ii leat leamaš vejolaš juohke nummarii oažžut dakkár reportáša. Áiggi mielde livččii dieđus vuogas ahte livččii diekkár reportáša juohke nummarii, mojohallá Ánne Biret.

Nubbi mii Ánne Birehii lea dehálaš lea čiekŋut sámepolitihkkii ja loktet dan riikadássái. Dan dihte SÁMi ođasmagasiidna dávjá jearahallá maiddái Norgga eiseválddiid, stuorradikki ja ráđđehusa olbmuid.

– Mii leat veaháš ČSV-magasiidna, ja dakkárin mii dáhttut bissut, loahpaha Ánne Biret mojiin.