Silbbaid buhtistit

Lea leamaš guhkes geassi, ja čakča lea jo čoalkaleamen uksii. Headjakoarttat heaŋgájit miehtá galbmaskáhpa, ja dál lei fáhkka hirbmat headjagoiku. Muhto diibmá, go ledjen fárremin, de in muitán bidjalit silbbaid galmmihanbumbái. Ja dál, dál leat silbbat buot čáhpodan. Mun in olle doalvut silbarávdái vai doppe buhtistit, nu ahte dál šattan mun ieš bargat! In gilleše boaluid váldit eret boahkánis, go lea hirbmat áddjás bargu fas giddet.

Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši.

Jus juo leat diŋgojeaddji, deaddil dákko vai sáhtát logget sisa.
Muđui fertet oastit jahkediŋgojumi vai sáhtat lohkat áššiid. Diŋgo dákko

Biibbaljorgaleapmi boktá beroštumi

Fargga lágiduvvo biibbalseminára Sámi allaskuvllas. Seminára bistá beannot beaivve ja lágiduvvo 23.-24. beaivve dán mánus. Seminárii lea stuora beroštupmi, go dál eai leat šat ollu sajit báhcán.

Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši.

Jus juo leat diŋgojeaddji, deaddil dákko vai sáhtát logget sisa.
Muđui fertet oastit jahkediŋgojumi vai sáhtat lohkat áššiid. Diŋgo dákko

Geahččit ja lágideaddji duhtavačča Gorso-festiválain.

Ledje veaháš váttisvuođat Bearjadaga, muhto dat ii bissehan olbmuid suohtastallamis. Lágideaddji lea hirpmástuvvan ja duhtavaš og ledje nu olusat geat ledje boahtán, ja og lea oaidnán man bures manai vuosttaš Gorso-festiválain.

Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši.

Jus juo leat diŋgojeaddji, deaddil dákko vai sáhtát logget sisa.
Muđui fertet oastit jahkediŋgojumi vai sáhtat lohkat áššiid. Diŋgo dákko

Liidneriessan

Liinniin leat iešguđet ivnnit ja hearvvat. Mii riessat maid liinniid iešguđetge láhkai. Muhtimat liikojit fierbmut buori láhkai, earát ges liikojit guođđit eanet gaskka čuolmmaid gaskii. Mun lean fitnan liidneriessu luhtte oahppamin mo sáhttá riessat liinni!

Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši.

Jus juo leat diŋgojeaddji, deaddil dákko vai sáhtát logget sisa.
Muđui fertet oastit jahkediŋgojumi vai sáhtat lohkat áššiid. Diŋgo dákko

Vihtta riikka, guovtti vahkkus

Ida Charlotte Kemi ja Stina Marie Rollstad leaba ráhkkaneame mátkkoštit máilmmi guokte vahku. Áiguba fitnat iešguđetge riikkain, ja Norggas mátkkoštit ovdal geassi nohkká.

Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši.

Jus juo leat diŋgojeaddji, deaddil dákko vai sáhtát logget sisa.
Muđui fertet oastit jahkediŋgojumi vai sáhtat lohkat áššiid. Diŋgo dákko

Ánne ja Ánne Biret sávvaba ahte SÁMi ođasmagasiidna oažžu preassadoarjaga

Ánne Rasmus lea dál válljen guođđit redaktevravirggi ja álgá baicce čábbudahttit sápmelaččaid. Ánne ii loga ballat guođđimis SÁMi ođasmagasiinna, go diehtá ahte Ánne Biret Anti lea rivttes olmmoš redaktevrra virgái. Goappašagat sávvaba ahte SÁMi ođasmagasiidna oažžu preassadoarjaga, vai fálaldat beassá ovdánit.

Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši.

Jus juo leat diŋgojeaddji, deaddil dákko vai sáhtát logget sisa.
Muđui fertet oastit jahkediŋgojumi vai sáhtat lohkat áššiid. Diŋgo dákko