Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka (NSR) lea nammadan sámediggeráđđái guokte golmma politihkalaš ráđđeaddis. Eirik Larsen (NSR) ja John Mathis Utsi (JSL). Govven: Vaino Rensberg/Sámediggi.

Ovttasbargoguoimmit NSR, Johttisápmelaččaid listu ja Guovddášbellodat leat ovtta oaivilis nannet Sámedikki beaivválaš politihkalaš barggu. 

– Mis leat stuora ambišuvnnat ja olu bargu vuordime. Áigodagas áigut lágidišgoahtit vihtta dievasčoahkkima jahkásaččat, mii mearkkaša ahte galgat buktit eambbo áššiid Sámedikki dievasčoahkkimii. Boazodoallolága lávdegoddi áigu buktit iežas rávvagiid. Mis leat máŋga stuora ja gáibideaddji láhkaproseassa jođus. Sámelága giellanjuolggadusat, ođđa minerálaláhka ja joatkit Sámevuoigatvuođalávdegotti 2 barggu lea oassi stuorebuš áššiin. Dasa lassin galgá Duohtavuođa- ja seanadankommišuvdna gárvet sin raportta. Buot áššit gáibidit politihkalaš doaibmanávccaid, lohká sámediggepresideanta Silje Karine Muotka (NSR) preassadieđáhusas.

– Goalmmát ja maŋemus ráđđeaddi ii leat vuos gearggus, muhto sáhtán almmostahttit ahte áiggun nammadit nissonolbmo politihkalaš ráđđeaddin, dadjá Muotka.  

Eirik Larsen joatká politihkalaš ráđđeaddin, dán vuoro Silje Karine Muotka sámediggeráđi ovddas. Dat mearkkaša ahte Eirik Larsen ohcá luvvejuvvot iežas doaimmas sámediggeáirrasin. 

– Lean hui ilus go lean nammaduvvon politihkalaš ráđđeaddin. Mis leat olu stuora áššit mat vurdet, ja mun illudan veahkehit sámediggepresideantta ja sámediggeráđi sihke stuorebuš ja unnit áššiin, dadjá Eirik Larsen (NSR).

Johttisápmelaččaid listtu John Mathis Utsi lea Sámediggeráđi ođđa ráđđeaddi. Utsi lea boazodoalli ja lea kárášjohkalaš.

– Illudan dan miellagiddevaš ja dehálaš bargui mii vuordá. Boazoeaiggádin de lea dieđusge boazodoallu juoga mas beroštan ja mainna áŋgirušan, muhto beroštan hirbmosit sámi áššiin obbalaččat, nu go gielas, kultuvrras, luođis ja dálkkádagas, dadjá John Mathis Utsi (JSL).

Utsi lea Johttisápmelaččaid listtu vuosttaš várrelahttu Sámedikkis, ja ohcá luvvejuvvot iežas doaimmas várreáirrasin. 

Prošeavtta Les for meg / Lågå munji / Loga munnje / Lohkh munnjien Bådådjos. Govva: Sámedikki

Sámediggeráđđi bovde váhnemiid ja earáid geat deaivvadit sámi mánáiguin árgabeaivvis čuovvut seminára digitálalaččat dahje Stormen girjerádjosis. Prográmma lea almmuhuvvon Sámedikki neahttasiidui ja Facebooksiidui. Buot dearvvašvuođastašuvnnaid ja girjerádjosiid bargit leat erenoamážit bovdejuvvon searvat seminárii ja doibmii.

Loga munnje! -doaimma ulbmil lea nannet sámegielaid ja beroštumi sámi girjjálašvuhtii, ja láhčit dili lohkanhállui. Árra giellamovttiidahttin lea dehálaš vai mánná šaddá čeahppi lohkat, liikogoahtá girjjiide ja vai sátneriggodat šaddá buorre. 

Sáhttá dadjat ahte go mánnái lohká jitnosit, de dat ráhkkanahttá máná eallimii. Ovttasráđiid dearvvašvuođastašuvnnaiguin ja girjerádjosiiguin juhkkojuvvojit girjjit ja diehtojuohkinneavvut giellaovdánahttima birra mánáide ja sin váhnemiidda.

– Dutkan čájeha ahte lohkan ruovttus lea vealtameahttun dehálaš mánáid giellaovdáneapmái ja lohkangálggaide. Go mánná čohkká rávesolbmuin gii lohká girjjiid, de mánná oahpásnuvvá dasa mat bustávat ja sánit leat, ja dasto šaddá mánnái álkibun ieš lohkat. Dat sáhttá áiggi mielde buoridit sámegiela geavaheami ja beroštumi sámi girjjálašvuhtii maŋŋel, dadjá sámediggeráđđi Henrik Olsen (NSR).

Marj Inger -viesus Olmmáivákkis, Gáivuonas, lea ođđa doaibma dál maŋŋel go lea divoduvvon, ja adno mearrasámi dáidaga ja historjjá gaskkusteapmái. 

Ráfáidahttojuvvon sámi visttit leat dehálaš oassi sámi kulturárbbis. Birrasii 900 ráfáidahttojuvvon sámi vistti leat dássážii registrerejuvvon viiddis geográfalaš guovllus, Rørosa rájes Várjjagii. Visttit duođaštit sámi ássama ja eallima, ealáhusaid ja giehtaduodjeteknihkaid. Go visttiid eaiggádat leat áimmahuššan visttiideaset áiggiid čađa, de gávdnojit ain odne olu iešguđetlágan sámi visttit. Dás oainnat ovdamearkkaid das man stuora erohusa Sámedikki doarjagiin sáhttá dahkat vistái man ferte divodit.

Sámediggi hálddašaneiseváldin juohká jahkásaččat ohcanvuđot doarjjaortnega bokte doarjagiid ráfáidahttojuvvon sámi visttiide maid priváhta olbmot eaiggáduššet. Jagi 2021 juolludii birrasii gávcci miljovnna ruvnno dán ulbmilii. Ruhta lea juhkkojuvvon oktiibuot 31 iešguđet prošektii Nordlánddas, Romssas ja Finnmárkkus.

–  Boarráset visttiid fuolaheapmi lea maiddái birrasa dáfus dehálaš. Lea čielggas ahte birasperspektiivvas lea visti mii juo lea ceaggut buoret go gaikkodit ja hukset ođđasa. Sihke oanehit ja guhkit áigái addá boares visttiid geavaheapmi ja divodeapmi árvoháhkama, mii maiddái guorrasa ON guoddevašvuođa mihttomearrái ahte unnidit dálkkádatgássaid luoitima, dadjá Eira 

Dát ruhtadoarjagat leat veahkehan visteeaiggádiid divodit visttiid antikváralaš prinsihpaid vuođul ja sihkkarastit ahte dat eai billahuva. Lea maid dehálaš ahte visttiid eaiggádat fidnejit divodanbargui duojáriid geat dovdet árbevirolaš teknihkaid.

– Sámediggi háliida nannet vistegáhttema ja doarjut ráfáidahttojuvvon visttiid eaiggádiid. Danin mii sávvat oažžut olu ođđa ohcamiid jahkái 2022, dadjá Eira.

UNNÁN DIEHTU: Sámedikki skuvlen- ja oahppamateriálalávdegotti ságajođiheaddji Tauno Ljetoff mielas skuvllain oahpahuvvo ilá unnán sápmelaččaid birra. Govva: Suoma Sámediggi

ČÁLLÁN: ELLE MÁRET LABBA 

Nuoraidskuvllaid ja nuppi dási oahppolágádusaid oahpaheddjiide oaivvilduvvon dievasmahttinskuvlenprošeakta Kultuvrraid skuvla álgá golggotmánus ja joatkašuvvá jagi 2022 lohppii. Ulbmilin lea oahpaheddjiid válbmen sáme- ja románanuoraiguin deaivvadeapmái. 

UNNÁN DIEHTU 

Sámedikki skuvlen- ja oahppamateriálalávdegotti ságajođiheaddji Tauno Ljetoff muitala Kultuvrraid skuvla prošeavtta boahtit duođalaš dárbui. 

– Mishan lea dál čielggaduvvon diehtu das, ahte oahppamateriálat eai jur sisttisdoala sámedieđu. Oahpaheaddjeskuvlejumisge sámiid guoski áššit eai gieđahallo, čilge son. 

Oahpahus- ja kulturministeriija sámeoahpahusa ovddidanbargojoavku luohpadii raportta oahpahusministarii cuoŋománus 2021. Dat ráhkadahtii maiddái sierračielggadusa vuođđooahpahusa suoma- ja ruoŧagielat oahppamateriálaid sámedieđus. 

– Sávan, ahte sámiid guoski diehtu skuvlaoahpahusas álgá dál lassánit ja maiddái sámiid ruovttuguovllu olggobealde ássi sámemánát ja nuorat ožžot doarjaga identitehtii, deattuha Ljetoff. 

DOARJU KULTURIDENTITEHTA HUKSEMA 

Kultuvrraid skuvla lea čakčat álgi mávssuhis dievasmahttinskuvlenráidu, mii lea oaivvilduvvon nuoraidskuvllaid ja nuppi dási oahppolágádusaid oahpaheddjiide. Suoma vuođđooahpahusa ja logahatoahpahusa oahppoplána vuođustusain gávnnahuvvo, ahte oahpahus galgá doarjut ohppiid iežaset kulturidentitehta huksema. 

D i e v a s m a h t t i n s k u v l e m i s oassálastit ožžot válbmejumi sáme- ja románanuoraiguin deaivvadeapmái ja maiddái nuoraid kultuvrralaš identitehta doarjumii. 

Kultuvrraid skuvla riegádii dárbbus lasihit dieđu ja geahpedit stereotypiijaid. Maŋimuš jagiid lea leamaš olu sáhka sáme- ja románatemáid vátnivuođas oahppogirjjiin. Ovdagáttut šaddet dávjá justa diehtemeahttunvuođas. Lassiskuvlemii lea stuorra dárbu, dasgo dál temá gieđahallamii leat fállun menddo unnán vuogit. 

Ipmárdus sáme- ja romána-kultuvrraid sierravuođaid ektui ii ohppojuvvo dálá oahppogirjjiin, iige oahpaheaddji vealttakeahttá dovdda sáme-ja románakultuvrraid sierravuođaid nu bures, ahte basttášii doarjut vehádatnuora, gii lea huksegoahtime iežas kulturidentitehta. 

DÁRBU VULGGII DIHTOSIS-PROŠEAVTTAS 

Sámedikki Nuoraidráđđi ja Nuoraid Akatemia ordniiga jagiin 2020-21 oktasaš prošeavtta man ulbmilin lei lasihit váldoálbmogii gullevaš mánáid ja nuoraid diđolašvuođa sápmelaččaid ja sámekultuvrra birra. Prošeavtta 

oktavuođas leat ollašuhtton badjel 160 skuvlagalledeami birra Suoma. Skuvlagalledeaddjin leat doaibman badjel 18-jahkásašsámenuorat. Galledanbáikegoddin leat leamaš Helsset, Turku, Tampere, Jyväskylä, Oulu, Roavvenjárga, Soađegilli ja daid lagašguovllut. 

– Dát prošeakta ollašuvai nu bures ahte mii ovttas Sámedikki Nuoraidráđiin gávnnaheimmet viiddidit dákkár skuvlejumi maiddái oahpaheddjiide. Mii álgit álggos piloteret Kultuvrraid skuvlla guvttiin skuvlenráidduin dán čavčča ja leat seammas plánen ahte dat joatkašuvvá viđain ráidduin giđa bealde. Vuosttaš skuvlemat leat neahttas Teams ja Howspace bokte, muhto jus fal vejolaš, mii doallat giđđat deaivvademiid Helssegis ja Oulus, muitala Nuoraid Akatemiaprošeaktajođiheaddji Ulla Saalasti. 

ULBMILIN GEAHPEDIT RASISMA 

– Mii sámenuorat vásihit rasisma ja vaššiságáid neahtas. Mii gullát stereotypiijaid ahte sápmelaš lea oanehaš ja sus leat čáhppes vuovttat. Dahje ahte mahkáš mis ii leat ealli kultuvra dahje miihan leat buohkat suopmelaččat. Dákkár ságat váikkuhit nuoraid identitehtii ja leage dehálaš ahte skuvllain máhttet váldit vuhtii eará kultuvrraid, identitehtaid ja gielaid, lohká Sámedikki Nuoraidráđi ságajođiheaddji Anni-Sofia Niittyvuopio ja lasihastá vel; 

– Dálá oahppogirjjiin eai oahpat maidege sápmelaččaid birra. Dán skuvlejumi bokte mii sáme- ja románanuorat beassat ieža muitalit mii lea midjiide dárbbašlaš. 

Skuvlejeaddjin doibmet sáme- ja románaáššiid áššedovdit ja guovddáš sisdoaluid leat sáme- ja románanuorat plánen. Skuvlemat ollašuhttojit ovttas Sámedikki skuvlen- ja oahppamateriálalávdegottiin ja Suoma Románasearvvi Rs:in, ja daid lea Oahpahusráđđehus ruhtadan. 

SEAMMALÁGAN HÁSTALUSAT 

Suomas orrot sullii 10 000 -12 000 romána, geat leat boahtán Supmii 1500-logus Ruoŧa ja Ruošša bokte. 1900-logubeallemuttu rádjái stáhta geahččalii jávkkadit románaid giela ja kultuvra integrerenpolitihka vehkiin. Suoma románasearvi vuođđuduvvui jagis 1967. Searvvi ulbmilin lea ovddidit románaid sosiálalaš dili bargo-, ásodat- ja skuvlenvejolašvuođaid ektui. Románat leat suopmelaš gielalaš ja kultuvrralaš minoritehta. 

Suoma románasearvvi prošeaktabargi Dimitri Lindgren muitala ahte sii vásihit olu rasisma, vealaheami ja ovdagáttuid. 

– Mun jáhkán mis leat olu seammalágán hástalusat nu mo sápmelaččainge. Skuvllas oahpahit hui unnán min birra ja dan dihte olbmuid ovdagáttut dušše lassánit. Kultuvrraid skuvla skuvlenprošeavtta oktavuođas mii beassat juogadit min vásáhusaid ja buktit románakultuvrra viidábut diđolašvuhtii. Go mii nagodit rievdadit ovtta olbmo ovdagáttuid, de leat mii juo beassan ovtta lavkki ovddos guvlui, dadjá Lindgren. 

Govvejeaddji: Hans Pieski

SFI prošeavtta namma lea Árran 360° ja plána mielde almmuhuvvo prošeakta riikkaidgaskasaččat boahtte jagi mas čájehit sihke sámi ja eará guovlluid álgoálbmotfilmmaid. ISFI lea dáinna prošeavttain álggahan ovttasbarggu máŋggain álgoálbmotfilbmadahkkiin geat leat sihke Sámis, Kanadas, Aotearoas, Austrálias ja USAs eret.

Dan stuora ođđaáigásaš filbmalávvui galget biddjojuvvot virtuála reality-sonat, ja fállojuvvojit maiddái nu gohčoduvvon reality-applikašuvnnat mat galget duođabun dahkat digitála objeavttaid. Geahččis lea alddis vejolašvuohta lihkadit govas, ja maiddái válljet mot háliida geahččat filmma; maŋos guvlui, ovddas guvlui, olgeš dahje gurut guvlui dahje bajás ja vulos guvlui. Reality-applikašuvnnat geavahit maiddái dahkujierpmi nannemii ja geahčči sáhttá ieš lonuhit geahččanguovllu ja áiggi.

Prošeakta Árran 360° máksá 10 miljovnna kruvnnu ja dás lea oassin sihke árbevirolaš ja ođasmahtti gávnnadeamit. Eamiálbmogiid historjját ja ságastallamat leat dehálaš oasit dahje elemeanttat go huksejit filbmalávu ja ISFI lea dál bargame fuomášuhttit ođđa vuogi virtuála muitalusaid gaskkustemiin.

–  Dát lea sihke miellagiddevaš ja ođđajurddašeaddji prošeakta. Vejolašvuohta čájehit 360-gráda filmmaid lea boahtteáigi, maiddái sámi- ja álgoálbmotfilbmadahkkiide. 360-gráda filmmain beassá duođai vásihit ahte máilbmi lea jorbbas ja maiddái geahččin vásihit leat jorbadasa lihkadeaddji guovddážis, dadjá sámediggeráđđi Henrik Olsen (NSR).

Olsen liiko dan jurdagii ahte fuomášit ođđa teknologalaš ovttasbargoprošeavttaid dahkan dihtii filbmamuitalusaid vel miellagiddevaččabun, ja go áŋgiruššet 360-gráda kámera teknologiijain.

–  Dát lea ođđajurddašeapmi, ja mii illudit čájehit min historjjáid govda viiddis viŋkiliin. Várit, duoddarat, mearra, eallit ja olbmot čájehuvvojit govda viiddis viŋkilis, ja dat čájehuvvojit riikkaidgaskasaččat ođđaáigásaš filbmalávus, dadjá Olsen.addo Sámi mátkeealáhusat doarjjaortnegis.

Karasjok camping

Sámediggeráđđi doarju  Karasjok campinga ođđa áŋgiruššama Min Ája, ja juolludit 500 000 kruvnnu campingbáikki ođasmahttimii ja sin sámi profiilla čalmmustahttimii.

Bearašfitnodat mii lea ásahuvvon 1963:s ja lea bures sajáiduvvan, ja sis leat leamaš buorit doaibmafálaldagat birrajagi, ja dál áŋgiruššet ođasmahttit ja viiddidit konseaptta ja fálaldagaid.

Min Ája galgá ovdánahttot šaddat guoddevaš ja gánnihahtti sámi birrajagáš basecampan, gos guossit besset orrut lahka luonddu erenoamáš barttain ja ássanovttadagain mat leat inspirerejuvvon sámi kultuvrras ja árbevierus.

– Dát lea hui mearrediđolaš prošeakta, sihke sámi ja našunála mihtuid mielde. Mii leat ilus go sáhttit doarjut dán prošeavtta ja sávvat ahte áŋgiruššan veahkeha loktet sámi mátkeealáhusa sihke Kárášjogas ja muđui sámis, lohká sámediggeráđđi Silje Karine Muotka (NSR).

Sámediggeráđđi lea ilus go sáhttet leat veahkkin ovdánahttit Min Ája-fitnodaga. Kárášjohka lea oassin Sámedikki ealáhusovddideami doarjjadoaibmaguovllus. Dát addá buriid vejolašvuođaid ohcat ruhtadoarjagiid Sámedikkis ealáhusdoaimmaide dán guovllus.

Prošeakta čájeha ahte fitnodagas lea alla ambišuvdnadássi ja dat boahtá leat givrodat sámi mátkeealáhussii obbalaččat, erenoamážit Finnmárkkus. Jus nagodivčče buoridit gálvojođu báikkálaš fitnodagain de dat dagahivččii ahte sámi mátkeealáhus stuorru.

– Lea hirbmat buorre go Min Ája háliida sámáiduhttit iežas profiilla ja leat mielde čalmmustahttit sámi kultuvrra máilbmái. Dát lea nanu fitnodat mas lea guhkes historjá, ja danne lea sis suorgemáhttu ja relevánta fierpmádat lihkostuvvat áŋgiruššamiin, lohká Muotka.

500 000 ruvdnosaš doarjja addo Sámi mátkeealáhusat doarjjaortnegis.

ÁLKI GIDDET BEALJÁI: «Heal Tag» sensor deaddá 21 grámma ja giddejuvvo bohcco bealljái. Aki Marttila/Anicare OY

ČÁLLÁN: ELLE MÁRET LABBA

Dán jurdaga vuođul ásahii Aki Marttila «Anicare Oy» fitnodaga man beaivválaš jođiheaddjin son lea doaibman 1,5 jagi.

– Mun lean álot leamaš beroštuvvan teknihkas ja mo dan sáhttá ávkkástallat iešguđetge oktavuođain. Go guldalin boazoeaiggádiid ságastallamiid bohccuid jávkamiin ja boraspirevahágiin, munnje bođii jurdda mo sáhtášin veahkehit daiguin hástalusaiguin. Ipmirdin dalán, ahte in baste čoavdit dan okto, muhto ferten gávdnat olbmuid geaiguin sáhtášin ovttasbargat, muitala fitnodateaiggát. 

Boraspiret hástalussan

Spirevahágat gullet lunddolaš oassin boazodollui. Boazoeaiggát bargá konkrehtalaš boraspiriid suodjalanbarggu fállamin boraspiriide biepmu iežas opmodagain. Stáhta kompensere buhtadusortnega bokte boazoeaiggádii oasi boraspiriid goddán bohccuin. Váldooassi ekonomalaš manahusain báhcá goittotge boazoeaiggáda badjelii. Boazoeaiggádat oaivvilditge leat Suomas boraspiriid suodjaleami stuorámus ruhtadeaddji.

Spiriid goddin bohccuin gávdno dutkiid árvalusaid mielde sullii viđádas. Oppalaš vahágat molsašuddet jahkásaččat 25 000-35 000 borasspiriide borahallojuvvon bohcco gaskkas. Erenoamážit sutteseatnama áigge vahágiid gávdnon viiddes eatnamiin lea soittolaš.

Johtolatlihkohisvuođat dábálaččat 

Luottat ja ruovdegeainnut luddot bohccuid eallinbirrasiid ja guohtuneatnamiid. Boazobárttit dáhpáhuvvet jahkásaččat sihke luodda- ja ruovdegeaidnojohtolagas. Bártemearit molsašuddet sakka, dasgo earret eará dálkkit váikkuhit ollu bohccuid johtimii luottaid ja ruovdageainnuid alde.

Bálgosiid ovttastus, bálgosat ja boazoeaiggádat geahččalit aktiivvalaččat gávnnahit vugiid boazobárttiid geahpedeapmái. Bohccuid guođohit eret geainnuid lahkosis. Jagiid mielde leat geahččalan máŋggalágan vugiid vahágiid caggamii, muhto beaktilis vuogi eai leat vel lihkostuvvan gávdnat.

Suomas Johtolatvahátguovddáš (JVG) buhtte boazoeaiggádii johtolatvahágis manahuvvon bohcco. Jus bohcco eaiggáda ii sáhte čielggadit, buhtadusa oažžu dáhpáhusbáikki bálggus.

Jurdda bohccuid lokaliseremis bođii iežas dárbbus

Bohcco bealljái giddejuvvon «Heal Tag» sensor deaddá 21 grámma ja báhtter bistá gitta 5 jahkái. Rusttet sirdá dieđuid mátketelefovdnii bohcco lihkadusain ja leago boazu ain eallimin. Marttila muitala, ahte rusttega geavaheapmi sáhttá eastadit bohccuid boraspirejávkamiid, ja muitala seammás jus boazu lea jápmán johtolatlihkohisvuođas. Sensora lea vejolaš giddet jahkebeallásaš miessái ja maiddái sarváide.

– Suomas jápmet juohke jagi máŋgalogiduháha bohcco johtolatgeainnuin ja boraspiriid dihte. Dát leat dakkár bohccot mat eai gávdno danin go ii leat makkárge čuovvolanrusttet. Jus geatki goddá bohcco, dat gáskkaša dan vel guhká dan maŋŋel go lea juo jápmán. Bealljesensor sádde dieđuid moatti diimmus juos bohccui geavvá juoga,  muitala Marttila.

 Gáibida teknologiija hálddašeami

– Boazodoallu eallá sohkabuolvva nuppástusas. Nuorat buolva álgigoahtá váldit eambbo ovddasvástádusa boazoealáhusas. Sii leat juo bajáššaddan mátketelefovnnaiguin ja ođđa teknologiijain, lohká Marttila.

Lokaliserenrusttegat ovdánit olles áigge ja bohtet rusttegat main báhtterat girdet fuomášahtti guhkit áigge. Maiddái vuogádagaid gokčan viidu čađat.

«Anicare» bealljesensor atná mátketelefonfierpmádaga oasi, mas rusttega signála gokčan lea juobe 7 geardde buoret go dábálaš fierpmádagas.

Ruoŧa ja Norgga boazodoallomárkaniidda

Maria Valkeapää lea easkka bargagoahtán Anicare Oy nammasaš fitnodagas. 

– Mu bargun lea kártet eará davviriikkaid boazodoalloealáhusa ja ordnet vuovdima Norgii ja Ruŧŧii. Illudan dasa, ahte beasan geavahit sámegiela beaivválaččat ja seammás bargat árbevirolaš sámeealáhusain. 

Barggu oktavuođas Valkeapää studere teknihkalaš fágaid universitehtas. 

– Lean bargan ovdal mátketelefonsuorggis ja lean beroštuvvan ođđaáigásaš teknihkalaš čovdosiin. Lea somá leat mielde čoavdimin boazodoalu váttisvuođaid, muitala Valkeapää, guhte lea Eanodagas eret, muhto ássá ja bargá dán áigge Oulus.

Rusttet boazoeaiggáda teasttas

Muddusjávrri bálgosa boazoeaiggát Leo Aikio muitala son lea gieskat testen bealljesensora. 

– Álggos ledjen veháš vávjálas mo rusttet doaibmá, muhto de mearridin geahččališgoahtit dan. Dat orru leamen oalle anolaš ja lea álki giddet bohcco bealljái. Lean dál geahččalan sensora čearpmahiidda ja vuotnjaliidda. Mus leat dál anus moaddelot rusttega. Álggos ledje váttisvuođat neahttaoktavuođain, muhto dál dat orru doaibmame, muitala son.

Aikio lohká, ahte jus fal rusttet doaibmá nu mo galgá, de lea dat anolaš ja stuora veahkkin ealu čohkkemis. 

– Mu oainnu mielde dát doaibmá sarváide maiddái bures. Das lea mielde doaibmá mii muitala bohcco dearvvašvuođadili, ovdamearkka dihte pulsa. Sensor lea goit bisson beljiin ja dán rádjái lea dušše okta gahččan.

LIHKOSTUVVAN SÁMI FILBMADAHKKI: Sámi ja kainai filbmadahkki Elle-Máijá Tailfeathers vuittii gieskat bálkkašumi Davvi-Amerihká stuorámus filbmafestiválas, Hot Docs, Kanádas ođđa guhkesdokumentárainis «Kímmapiiyipitssini: The Meaning of Empathy». Das lea mielde earret eará filbmadahkki doavttireadni Esther Tailfeathers (govas). Govva: Damien Eagle Bear.

Son vuittii Emerging Canadian Filmmaker-bálkkašumi filmmainis «Kímmapiiyipitssini: The Meaning of Empathy».

 – Tailfeathears lea guhkesfilmmainis ja guvttiin guhkesdokumentárainis badjáneaddji filbmadahkki, lohká árvvoštallangotti cealkámušas Variety bláđi mielde. 

GOVVIDA DÁLKKASDÁVDDA   

Su dokumentára čalmmusta opioidakriissa, masa Davvi-Amerihká lea fáhtehallan, ja mo dat lea čuohcan su eatni olbmuide, kainai álbmogii, maŋŋilgo fentanyla lea leavvan miehtá Blackfoot-reserváhta jagi 2014 rájes. Dat lea dagahan lohkameahttun badjelmeari stuorra dosaid geavahemiid, ja dearvvasvuohtabargit, nugo filbmadahkki iežas eadni Esther Tailfeathers, leat šaddan olbmuid veahkehallat geat leat «epidemiija gasku».

Elle-Máijá Tailfeathers gidde fuopmášumi sihke olbmuide, geat leat darvánan opioidaide, ja dearvvasvuohtabargiide, geat leat geavahišgoahtán ođđa vugiid eastadallat lassáneaddji dálkkassorjavašvuođa. Nugo filmma namahus muitala, de lea empatiija ja fuolaheapmi guovddážis.  

VÁSTTOSTA TRAUMAPORNO 

– Dallego ráhkadišgohten filmma, de ledje nu eatnat muitalusat ođasmediain mu servodagas. Máŋga ođasmuitalusa gehčče mu servodaga traumapornoperspektiivvas, ja muitaledje morrašis ja bákčasis, muhto velte muitaleames maid báikegottit barge váttisvuođaiguin, dadjá son Point of View Magazine bláđđái. 

OAHPAHII ETIHKA FILBMAJOVKOSIS  

Tailfeathers háliidii ieš čájehit, man mohkkái muitalus lea go dat mii muitaluvvo filmmain, ja laktá dán dearvvasvuohtaheađi koloniseremii. Son dadjá bláđđái, ahte filmma ráhkadeapmi leai «dego meašttiroahppu etihkalaš barggus du iežas servodagas». Dasa lassin oahpahii filbmadahkki iežas uhca filbmajovkkoža, mas eatnašat eai gullan eamiálbmogii, kultuvrralaš gealbbus ovdalgo filbmegohte, ja čájehii filmma olbmuide, geat govviduvvojit, ovdalgo loahpalaččat čuohpai dan.