Oassin čielggadeamis lea Mediabearráigeahčču árvvoštallan dálá doarjjaortnegiid. Sámi ortnega árvvoštallan čájeha ahte dat sihke deaivá bures ja mihttomearit olahuvvojit.
Mediabearráigeahčču árvvoštallá ahte dat geat leat ožžon doarjaga, leat mielde láhčime dili demokráhtalaš digaštallamii, oaivilhábmemii ja giellaovdáneapmái sámi servodagas. Lihkká evttohuvvojit muhtin rievdadusat.
– Dál sáhttet dušše báberáviissat oažžut doarjaga, ja dainna lágiin ii speadjalastte ortnet dan digitála mediaovdáneami. Mii evttohit dan dihte ahte doarjja šaddá neutrála geavahanvuođu ektui, cealká Mari Velsand, Mediabearráigeahču direktevra.
Tesla el-biila ja duogábealde oidno Nornickels nuoskkideaddji rusttet gávpogis Nikel Guoládatnjárggas.
Čállán ja govven: Thomas Nilsen
Tesla lea máilmmi njunnošis el-biila buvttadeamis, ja Nornickel lea ges vearrámus birasvahágahtti. Dát ii leat riekta, čuoččuha Aborigen Forum, fierpmádat sorjjasmeahttun fágačehpiin, aktivisttain ja ruošša eamiálbmotjoavkkuin geat oidnet ahte sin ruovttubáikkiid lea nuoskkideapmi billistan.
Fitnodat mii gieskat dagahii internašunála bajilčállagiid go dagahedje birasroasu Taimyr-njárggas go golggahedje 20 000 tonna diesela etnui rašši árktalaš ekovuogádagas, mii vásiha lassi noađi dál.
ÁVŽŽUHA LEAT OASTTEKEAHTTÁ
Reivves Tesla hálddašeaddji direktevrii Elon Musk fitnodagas, ávžžuha Aborigen Forum su ahte eai oastte nihkkela, veaikki ja eará Nornickel buktagiid ovdal go fitnodat lea čađahan obbalaš ja sorjjasmeahttun árvvoštallama birasvahágiin máid buvttadeapmi lea dagahan.
Dán vahku sáhtii The Barents Observer muitalit ahte muorain goldnet lasttat go áibmu lea garrasit nuoskkiduvvon máŋggaid njealjehaskilomehterii stuora guovllus láhka Nornickel rusttega Monchegorskas Guoládatnjárggas.
Reivves čilge Aboriginal-Forum birasnuoskkideami “dábálaš dáhpáhussan” mii čujuha oljogolggaheapmái etnui Taimyr-njárggas birasroassun mii lea dáhpáhuvvame, “muhto ii fal dušše ovtta dáhpáhussan.”
– Eamiálbmoga guovllut mat fitnodahkii lea várrejuvvon industriealla buvttadeapmái, lea dál oaidnit dego geađgemeahcit, ja árbevirolaš eallin doppe ii leat šat vejolaš, čuožžu reivves man Musk oažžu.
Tesla Elon Musk dáhtui gieskat ruvkefitnodaga buvttadit eambbo nihkkela.
– Tesla addá didjiide jiehtanas stuorra guhkesáiggešiehtadusa jus roggabehtet nihkkela beaktilis ja birassiivos vuogi mielde, celkkii son sávaldagas ruvkefitnodagaide, nu movt Bloomberg lea siteren su.
Lea sullii 75 kilo nihkkel gaskamearálaš Tesla Model S báhtterpáhkas. Metálla dahká báhtteriid energiijajeahkkin, nu ahte fievrrut sáhttet vuodjit viidásit ovtta láddemiin. Tesla vuvddii 367 500 biilla diibmá ja buvttadeapmi lassána ođđa fabrihkain Kiinnás, Duiskkas ja Texasis.
Nadezhda-rusttet Norilsk báikkis.
Eará biilabuvttadeaddjit, nu movt VW, BMW, Hyundai ja earát, hohpohallet sihkkarastit vuođđoávdnasiid báhtterbiillaide mat galget lohkkot daid miljovnnaid ođđa fievrruide jahkásaččat.
– Ii oktage dieđe gos Tesla viežžá báhttermetállaid, go fitnodat ii muital geat sin buvttadeaddjit leat. Muhto mii oaidnit Musk jearaldaga nihkkelbuvttadeddjiide, vejolašvuohtan ahte vuhtiiváldet eamiálbmogiid árbevirolaš eatnamiid mat billahuvvet dainna industriijain, cealká Dmitrij Berezhkov.
Aborigen Forum bivdá báhtterbiilabuvttadeddjiid ahte eai oastte Nornickel metállaid ovdal go fitnodat ráhkada ja implementere plána movt nuoskkiduvvon eatnamat Taimyr-njárggas ja Murmánska guovllus galget dikšojuvvot ruovttoluotta.
– Nornickel berre maiddai «ođasmahttit iežaset njuolggadusaid movt ovttasbargat eamiálbmogiiguin, go ráhkadit ođđa njuolggadusaid vuođđuduvvon ON julggaštussii eamiálbmotvuoigatvuođaid birra», čállá fierpmádat.
The Barents Observer lea ovdal juo čállán ahte Nornickel ovttasbargá duiska kemikálabuvttadeddjiin BASF ásahit fabrihka Supmii ráhkadit báhtterkomponeanttaid biilabuvttadeddjiide Eurohpás. Nornickel galgá lágidit nihkkela ja kobolta.
Báhtterbuvttadeaddjit mat vuvdet biillabuvttadeddjiide nu movt VW, Nissan, Hyundai ja Tesla leat dál juo doapmame sihkkarastit nu ollu vuođđoávdnasiid go vejolaš. Metállahattit gorgŋot issorasat, juoga mii dahká ruvkefitnodagaid ain áŋgireabbon gávdnat ođđa rogganguovlluid. Fievrosuorggi elektrifiseren ja ođasmuvvi energiijabuvttadeapmi lea čoavdda dasa ahte goazastit globála dálkkádatroasu.
Muhto das lea haddi: Ruvken. Stuora ruvken. Dan oktavuođas čájehuvvo ahte háliidit Davvi-Skandinavia váldit.
SOAHTI ÁLGÁN
Minna Näkkäläjärvi soahti gádjut su oasi Sámis lea áiddo álgán.
Minna Näkkäläjärvi háliida boahtteáiggi ruvkedoaimmaid haga bohccuid guohtoneatnamiin ja johttingeainnuid rastá Eanodaga gielddas. Son lea cealkán ruvkedoaimmaid vuosttá, ja čohkken duháhiid mielde vuolláičállagiid dušše moatti vahkus.
– Ii lea vejolaš ahte boazodoallu ja ruvken galgá sáhttit doaibmat seammá guovllus. Guohtumat ja johtingeainnut rievddadit jagis jahkái čadnon movt luonddudilli lea, čilge son ja muitala movt dálkkádatrievdamat dagahit dili vel eambbo eahpediehttevažžan.
Geasset ii njieja beaivváš máŋgga vahkkui sámegilážis Salvasjávrri gáttis, birrasiid 230 kilomehtera poláragierddu davábealde. Dáppe leat Minna, Tuomas ja siiddaolbmot čoahkkanan misiid mearkut. Bohccot eai liiko báhkaide, ja go temperatuvrrat leat badjel 20°C, de mearridit boazobargit vuordit maŋŋit eahkedii ovdal go dolvot ealu mearkungárdái.
Mearkumis leat buohkat fárrolaga. Rávisolbmot ja nuorat, vuorrasat ja maiddai unnimus mánát oassálastet. Joni (11) hárjehalai njorostallat čoskkaid dan botta go earát ain ođđe.
Go merke miesi beallji eaiggáda mearkkain, dahká maŋŋel vejolažžan dovdat gean bohccot dat leat. Dat orro leame ilgat, muhto nu ii leat. Geahčadit ja darvehit misiid go njoarosta, váldá máŋga diimmu, ja muhtin nuorra heakkat váibet go jorret gárdde siste. De gal lea buorre oažžut bohccomielkki bohttalis. Jahkásaš miessemearkun lea dehálaš sirdit máhtu buolvvas bulvii.
Jan H. Akkerman, Akkerman Finland OY hálddašeaddji direktevra, cealká ahte lea dárbu doaimmahit eanet árra ohcandutkosiid ja ahte ii leat vuos dahkkon mearrádus ahte galgá go ohcat ohcanlobi.
– Dán hui árra dilis geahččalandilis lea váttis defineret sáhttá go boazodoallu ja ruvken doaibmat bálddalaga Hietakeros, cealká Akkerman.
Son čilge ahte lea dárbu eambbo máhtu dan hárrái ahte lea go minerálagávdnosat máid sáhttá roggat ja movt ruvken ja minerálabargu váikkuha birrasa.
Minna Näkkäläjärvi ja Tuomas Siilasjoki cealkiba ahte ruvken sáhttá mielddisbuktit ahte eanut ja jogat nuoskkiduvvojit.
“Dál mii beroštit ipmirdit báikkálaš servodaga oainnuid ja vuorjašumiid, ja vejolašberoštumi ovttasbargat dahje oassálastit”.
Jan Akkerman sávvá gulahallama báikkálaš berošteddjiiguin bures boahtin ja deattuha ahte mearrádus galgá go ohcat iskanlobi dahje ii dahkko maŋŋil go buohkain lea leamaš vejolašvuohta buktit oaiviliid ja ovddidit vejolaš váidagiid.
II LEAT DÁHKÁDUS
Minnai ii leat dáhkidus ahte ruvken ii álggahuvvo dialoga haga makkárge jeđđehus. Son cealká ieš ahte eahpesihkarvuođas lea negatiiva váikkuhus.
– Ii oktage leat goassege mis jearran ovdal go álggahedje geologalaš iskkademiid váriin. Jus ruvken dohkkehuvvo, de mis ii leat vuoigatvuohta váidit, suoma lága mielde. Nuorat buolva, mu mánát, álget jurddahallat lea go boazodoalus boahtteáigi dahje ii, galggašii go baicca vuollánit ja válljet eará birgejumi, muitala son.
Minna Näkkäläjärvi čohkohallá bearraša guođohanbartta olggobealde ja vuorjašuvvá sámi guovllu ja eallinvuogi boahtteáiggi dihte.
Minna čilge movt sámi álbmot juo lea oaidnán billisteaddji váikkuhusaid “ovdánahttin”-prošeavttain sámieatnamiin; doabbarat, vuovdečuollamat ja jávkadahttin.
– Sámeálbmogin eat sáhte guoddit dan noađi go ruvkefitnodagat báhkkejit deike ja billistit min eatnamiid, ja fas guđđet min deike, guorba, mirkkohuvvon ja goldnan mehciide, deattuha son.
Suopma ii leat nu movt Norga ratifiseren ILO-soahpamuša eamiálbmogiid vuoigatvuođain. Jus dat fal vuolláičállošii, dat addá sámiide stuorit mielváikkuheami árbevirolaš kultuvrras ja guovlluin.
DUOĐAŠTA DÁRBBU
Lappi universitehtas Roavvenjárggas lea professor Jukka Similä gii lea luondduriggodagaid ja árktalaš birasgáhttema fágačeahppi. Son duođašta ahte ruvkedoaimmaid viiddideami hohpohallan lea čadnon báhttermetállaid alla dárbui.
Jukka Similä lea juridihkalaš dutkanprofessor Lappi Universitehtas Roavvenjárggas. Son dutká luondduriggodatvuoigatvuođa, birasgáhttema ja árktalaš politihka.
– Suoma ráđđehus lea hirbmat mielas ja eiseválddit liikojit ovddidit ruvkeindustriija miehtá Suomas, erenoamážit dáppe Lappis ja Nuorta-Suomas, muitala Similä.
Son ii gal vuordde ahte galget rahpasit hirbmat ollu ođđa ruvkedoaimmat daid lagamus jagiid, muhto čujuha Sakatti-gávdnosii Soađegili davvelis oktan dain eanemus kontroversiealla áššin birasvuolggasajis.
– Minerálagávdnosat leat muhtun muddui Viiankiaapa luonddugáhttenguovllu siskkobealde. Gávnnus lea nu rikkis ahte plánejit mannat guovllu sisa tunealla bokte mas álgu lea gáhttejuvvon guovllu olggobealde, muhto dál vuos. Lea váttis dahkat váikkuhusárvvoštallama go eat dovdda detáljaid ruvkefitnodaga plánain, čilge son.
Professor oaivvilda gal ahte plánain lea potensiála šaddat hirbmat stuora internationála birasriidun.
BUORRE POTENSIÁLA
Sakatti Mining Oy lea Anglo American suoma nieidafitnodat.
Fitnodat árvvoštallá gávdnosa, mii lea čuđiid mehteriid eatnama vuolde, ahte dat lea “hui buorre ohcanpotensiála boahtteáiggi metállain”. Das lea báhttermetállat nu movt nihkkel, kobolta, veaiki, muhto maiddai platina, palladium, golli ja silba. Sakatti Mining deattuha man dehálaš lea gáhttet luonddu, ja cealká “go dahkko riekta, sáhttet gáhttenguovllu váikkuhusat šaddat unnibun”.
Dál lea fitnodagas áigumuššan bohkat iskosiid ja geahččalit mearridit gávdnosa potensiála.
Ergona-siidda boazodoallit jáhkket ahte sin rahčan ii leat dušše sin birra. Go suovvá ovtta ruvkefitnodaga roggat, de dat bidjá bargovuogi ollu earáide čuovvulit. Sullasaš riiddut gaskal boazodoalu ja ruvkefitnodagaid leat maiddai Davvi-Norggas ja Ruoŧas. Ruvken lasiha noađi mii juo gávdno bieggafápmorusttegiid huksemis, vuovdečuollamis, mátkeealáhusas, ruovdemáđiilánain ja geaidnohuksemis.
GÁRŽON JA HÁGGEJUVVON
Pirita Näkkäläjärvi, sámediggelahttu ja ovddeš váldodoaimmaheaddji YLE sámegielat ođđasiin, cealká ahte guovlu mii lea rabas sámi árbevirolaš eallivuohkái lea gáržon ja hággejuvvon eará hápmásaš areála geavahan gáibádusaid dihte.
– Go boazodoallit leat čađat áitojuvvon gilvaleaddji areálageavaheami dihte, de sis ii leat eará báiki gosa johtit ealuin, dadjá son ja čilge ahte Suomas leat 54 guođohanovttastusa gos bohccot fertejit bissut rájiid siskkobealde.
Jukka Similä lea juridihkalaš dutkanprofessor Lappi Universitehtas Roavvenjárggas. Son dutká luondduriggodatvuoigatvuođa, birasgáhttema ja árktalaš politihka.
Ruovttueatnamat leat Eanodaga, Anára, Ohcejoga gielddat ja Lappi boazodoalloovttastus Soađegilis.
Otná nationála boraspirepolitihkka lea jur jávkadeame boazodoalloealáhusa muhtin guovlluin riikkas. Nu čállá sámediggeráđđi Hans Ole Eira (Gb) dán
kronihkas. muhtin guovlluin riikkas. Nu čállá sámediggeráđđi Hans Ole Eira (Gb) dán kronihkas.
Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši.
– Sámiid duohtavuohta- ja soabadankommišuvdna boahtá dahkat dehálaš ja seammás lossa barggu. Kommišuvnna barggu duohken álggedettiin lea jo máŋgga jagi fuolalaš ráhkkananbargu, sámiid ja stáhta gaskasaš ipmárdusa ja luohttámuša lasiheapmin. Sávvat kommišuvnna bargui menestumi ja doarvái resurssaid lihkostuvvamii, dadjá Veikko Feodoroff.
ČIELGA DÁRBU
Marin muitala ahte su mielas lea dehálaš geahččat čađačuovgi vugiin dan, mii Suoma historjjás lea dáhpáhuvvan ja mo sámiid vuostá leat láhtten ja mo ain láhttejit. Marin oaivvilda, ahte ferte ovttas geahččat buot váttisge gažaldagaid. Danin son oaidná stuorra dárbbu kommišuvdnii ja ahte sápmelaččat leat dán barggus mielde.
Ruoŧa dokumentára «Historjá» lea filbmadahkki Thomas Jackson ráhkadan, dieđihan ruoŧa filbmainstituhtta, mii lea juolludan buvttadandoarjaga. Marakatt-Labba dáidda válddahallá máinnašumi mielde sámi kultuvrra, odne ja historjalaččat, ja sámiid boazoealáhusa – mii dán áiggi áitojuvvo globála dálkkádatroasu dihte.
Dokumentára lea dáiddára monumentála dáidaga «Historjá» gáibmi, mii lea 24 mehtera guhku tekstiilafriisa, huksejuvvon muitalussan mas leat elemeanttat sámi myhtalaš máilmmis ja maiddai sámi historjjás ja árgabeaivvi eallimis.
Dat lea earret eará čájehuvvo Dronnet Sonja Dáiddastálljas 2019-čájáhusas mii loktii golbma buolvva sámi dáiddáriid. Britta Marakatt-Labba (rie.1951) gulai Máze-jovkui mas ledje gávcci miellahtu. Dat ásahuvvui 1978:s, ja ođasmahtte doahpaga sámi dáidda.
Jackson ovddit filbma lei «Den indre skogen» (2019), mas vuolggasadji lei movt vuovdi álo lea doaibma stoahkanšilljun dáidagii, mytologiijii ja miellagovahallamiidda, dego speajal olbmo siskkimuš eallimis – ja jearrá mii dáhpáhuvvá go meahcci jávká. Filbma čuvvodii dáiddáriid ja aktivisttaid geat geahččaledje ealáskahttit oktavuođa gaskal olbmo ja meahci – ja muhtimat sis ledje ge Marakatt-Labba, oktan Lars Lerin ja Eirik Havnes.
Marja Mortensson Trio oaččui duorastaga Golleseahkka
-bálkkašumi; dán jagi johttibuvtta, go leat gaskku-
stan lullisámi kultuvrra muitalusaiguin ja musihkain.
Marja Mortensson Trio leat Jakop Janssønn (gurut bealde), Marja Mortensson ja Daniel Herskedal . Preassegovva: Frode Fjellheim
Trio, geas leat Marja Mortensson vuelie ja jietna, Daniel Herskedal tuba ja Jakop Janssønn rumbbut, lea Kultuvrralaš skuvlaseahkain johtan skuvlajagi 2021 konseartačájálmasain«Mojhtestasse – Minnegaven»
– Dát bálkkašupmi čalmmustahttá ahte min bargu lea dehálaš. Mii sávvat dát sáhttá movttiidahttit eambbogiid gaskkustit sámi kultuvrra, cealká Jakop Janssønn go vuostáiválddii árvosaš bálkkašumi trio ovddas.
Jury oaivvildii ahte «Marja Mortenssons fátmmasteaddji ja árvvas gaskkusteami bokte šaddá lullisámi hirstoja lahká ja darvána muitoskeaŋkan juohke áidna oahppá. Skeaŋka man jáhkkimis bissu sin luhtte guhká».
Golleseahkka geigejuvvo ovttasráđiid fylkasuohkaniid ja DKS njuolggosuohkaniid, ja Norsk Tipping. Bálkkašupmi geigejuvvui vuosttaš geardde 2007 ja maŋemus geardde 2014. Bálkkašupmi čuožžila DKS našunála ortnega 20 jagi ávvudeami oassin.
Kultuvrralaš skuvlaseahka ávvukonferánssas duorastaga Tou Scenes Stavangeris manai maiddai Golleseahkka-bálkkašupmi Lost and Found Productions Victoria Røising, Nikoline Spjelkavik ja Per Magnus Barlaug; dán jagi heivehuvvon buvttadeapmi, mii lea «Oh baby baby goes viral». Sii heivehedje jagi 2020 fysalaš lávdedáiddabuvttadeami, seksa ja pubertehta birra, digitála ja interaktiiva veršuvdnan.
– Lea nu ihána somá vuoitit dán bálkkašumi. Vel suohttaseabbo lea vuoitit buvttadeami ovddas, man ovddas mii leat ferten veahá nágget, dajai Røising go válddii vuostá bálkkašumi.
Diŋgo donge! 
