Historjjálaš sisáššiidministtar USAs DEB HAALAND LEA VUOSTTAS EAMIOLMMOŠ 171 JAGIS GII HOVDE USA EAMIÁLBMOTÁŠŠIID

Son lea ofelaš. Ja historjjálaš ovdalgo álgá bargui. Dál galgá Deb Haaland, USA ođđa sisáššiidministtar, čohkket olbmuid birrasa ja eamiálbmo-
giid vuoigatvuođaid ovddas dáistalit. Vuosttas gearddi 171 jagis boahtá Sisáššiiddepartemeantta bajimuš jođiheaddji amerihkálaš eamiálbmogis.

DAHKÁ VÁLI: Várrepresideanta Kamala Harris (olgešbealde) doaimmaha Deb Haaland virgeváli dahkama. Nieida Somáh Haaland lea gasku. Haaland maŋábealde lea su ovttasássi, Lloyd Keith Sayre. Govvejeaddji: Tami Heilemann Department of the Interior.

ČÁLII OLE MORTEN ORSET – Washington, DC

“– Kongreassa gulaskuddamis dadjen, ahte mii buohkat beroštit iežamet riikka boahtteáiggis. Beroškeahttá mii du politihkalaš bellodat dahje poastanummir lea, du máttuid sohka dahje sisaboahtodássi, de fertet mii buohkat váldit duođas máŧohis hástalusaid mat lea min ovddabealde. Ovttas fertet mii alvvalaččat čoavdát čuolmmaid,” celkkii Deb Haaland, go son dagai váli USA ođđa sisáššiidministtarin.

Ii leat dađi uhcit go historjjálaš, ahte Debra Anne «Deb» Haaland (60) Pueblo Lagunaálbmogis New Mexicos, dál lea šaddan USA Sisáššiiddepartemeantta hoavdan. Oktoeadni. Eamiálbmotaktivista. Politihkar gii lea njeaidán cakkiid ja gállán ođđa láhtuid.

Haalanda nammadeapmi USA viđaloginjealját sisáššiidministtarin («Secretary of The Interior») sádde deaŧalaš signála, man eatnat buolvvat leat vuorddašan: Lea vejolaš olbmui, gii ovddasta eamiálbmogiid, goargŋut gitta bajimužžii ja hovdet dán departemeantta, mas buolvvaid čađa lea leamaš váttis ja hástaleaddji gaskavuohta amerihkálaš eamiálbmogiidda. 

Sisáššiiddepartemeanta soaitá leamen deaŧalaččamus departemeanta, ja virggálaš oktavuođalađas, eamiálbmogiid ja amerihkálaš stáhta, USA, gaskkas. Čoavddainstitušuvdna, mii galggai čuovvulit soahpamušaid ja eamiálbmogiid vuoigatvuođaid, muhto mas maiddái jagiid guhkkodahkii lea leamaš sihke lossa ja dávjá gitta uksa eamiálbmogiidda. 

OKTAVUOĐALAĐAS JA GOAHCANLOHTI 

Haaland šaddá dál alimus vásttolažžan departementii, mii oaivvildii ahte amerihkálaš stáhta galggašii vel garraseappot gieđahallat eamiálbmogiid go leai juo dahkan, dallego  «Trail of Tears», gatnjaliid bálgá bokte bákkus sirddii eamiálbmogiid sin oami vuoigatvuođalaš eatnamis eret. Departemeanta, mas lea leamaš dakkár jođiheaddjit go sisáššiidministtar Alexander H. H. Stuart. Jagi 1851 dát almmái čálii Sisáššiiddepartemeantta jahkedieđáhusas, ahte áidna molssaeavttut mat ledje vel báhcán USA eamiálbmogiidda, ledje «siviliseret ja jávkadit” sin. Dahje Eller Carl Shurz, sisáššiidministtar 1877 rajes 1881 rádjai, gii čuoččuhii ahte: ”Juos indiánat oppanassiige galggašežžet eallit, de galget eallit dego vilges dievddut.” 

Dallego Haaland dagai virgeváli sisáššiidministtarin, de smiehtai maid su ovdamannit ledje dadjan. «Dát lea hui earenoamáš boddu,» Haaland dajai ovdalgo lasihii: «Mun lean ealli duođaštus, ahte issoras ideologiija eahpelihkostuvai. Mun čuoččun iežan máttuid ja buohkaid daid olbmuid olggiid alde, geat leat uvhridan vai mun beasan leat dáppe,” celkkii sisáššiidministtar Haaland.

DAHKÁ HISTORJJÁ 

– Dál dahkkojuvvo historjá, ođđasit, dajai várrepresideanta Kamala Harris, go Deb Haaland dagai virgeváli. Ieš dajai ođđa sisáššiidministtar čuovvovaččat: 

– Mun lean rámis ja njuoras, go beasan hovdet dán ealljáris joavkku Sisáššiiddepartemeanttas, go mii dál galgat geahččalit guođđit ealehahtti planehta boahttevaš buolvvaide. Ovttas galgat bargat ollašuhttit presideantta Biden oainnáhusa, ja gudnejahttit min našuvnnas-našuvdnii-gaskavuođa eamiálbmogiidda, giddet fuopmášumi dálkkádat- ja luondduheahtediliide, ovddidit birasvuoiggalašvuođa ja hukset boahtteáiggi, mas lea buhtes energiija ja mii duddjo bures bálkáhuvvon bargguid ja nanne min našuvnna, dajai Deb Haaland go álggii ođđa bargui.  

NORGA JA NEW MEXICO 

Eatni bealde New Mexicos sáhttá Deb Haaland guorrat iežas Pueblo Laguna soga šiega 35 buolvva maŋás guvlui. Muhto goargu boahtá Norggas ja áhči sogas. Dallego Haaland dagai virgeváli sisáššiidministtarin, gárvodan earenoamážit designejuvvon arvedávgeivnnat stáhpevuolppuin mas ledje čielga govastagat, ii lean oppa eahpideames ahte leai gievrras nisu Pueblo Laguna-álbmogis New Mexicos gii dagai symbolalaš virgeváli várrepresidentii Kamala Harris. Virggálaš válli dahkkojuvvui moadde beaivvi ovdal priváhta meanuin. 

Instagramas celkkii designár Agnes Woodward, gii leai duddjon vuolppu Haalandii, ahte leai váttis govvidit dovdduid, go son fuobmái ahte ođđa sisáššiidministtar leai válljen garvodit aiddofal dán biktasa go dagai váli: 

«– Stáhpevuolpput muittuhit midjiide matriarkála vuoimmi, man mii eamiálbmogat guoddit. Dat guddet muitalusaid birgemis, heiveheamis ja bassivuođas. Álbmotgoddima ceavzin mii geavahit stáhpevuolppuid  iežamet ruohtastuhttit dihtui ja máhttui, ja doallat oktavuođa eatnamiin ja iežamet máttuiguin. Go dainna gárvoda, de lea dat oamiválddi dahku, ja dahku mainna váldit ruoktot dan geat mii leat. Dat addá midjiide vejolašvuođa leat rámis ja báhkkodit garra cealkámušaid sidjide, geat muhtimin eai dáhto oaidnitge min.” 

MOAITÁMUŠAT 

Ja givrodaga ja vuoimmi gal dáidá ođđa sisáššiidministtar dárbbašit. Republikánalaččat ovddaldaste su garra moaitámušaiguin dallego evttohuvvui bargui. Sisáššiiddepartemeanta badjeliigeahččá ja dárkkista earret eará energiijabohkama federála eatnamiin. Sisáššiidministara nominašuvdnagulaskuddama olis rogge máŋga republikánalaš senáhtora Haaland ovddeš cealkámušaid ovdan. Earenoamážit sániid maid leai cealkán, ahte vuosttalda fossiila boaldámuša ja doarju buhtes energiija. Ja go leai twittren ahte ”republikánalaččat eai jáhke diehtagii». Son liikká dohkkehuvvui Senáhtas 50 jienain 41 jiena vuostá, maŋŋilgo máŋga republikánalaš senáhtora jienastedje su kandidatuvrra beali. 

Eallima ollodahkii lea Deb Haaland, dál 60, lehkkon uvssaid ja čállán historjjá. Maŋŋilgo leai gilvalan New Mexico várregovernora válggain jagi 2014, son válljejuvvui vuosttas politihkarin, geas leai eamiálbmotduogáš, oassestáhta demokráhtalaš bellodaga jođiheaddjin. Son lea maid okta ovddimuš eamiálbmotnissoniin, geat leat válljejuvvon Kongressii. Son leai válljejuvvon ođđa áigodahkii Áirasiid vissui (House of Representatives), go presideanta Joe Biden jearai su álgit ođđa sisáššiidministtarin. 

PERSOVNNALAŠ GIVRODAT 

Deb Haaland lea fágalaččat dohkálaš virgái. Son lea oahppan jurista, ja lea bargan priváhta ealáhuseallimis. Muhto sus lea maid persovnnalaš dovddiidusduogáš ja valjis hástalusat. Dovddiidusat maid máŋga eami-olbmo ja earát maid dovdet amerihkálaš servodagas. Son diehtá mo lea eallit bálkábeaivvis bálkábeaivái, almmá ruhtavári haga kontos. Son šattai bajás militearabearrašis, ja bearaš fárrestalai dávjá. Haaland váccii 13 iešguđege almmolaš skuvllas, ovdalgo gearggai joatkkaskuvllas Highland Higch School Albuquerque gávpogis.

MÁTTUT ČURVOT: Deb Haaland sáhttá guorrat iežas eatni beali Pueblo Laguna eamiálbmotsoga 35 buolvva maŋás. Su áhči sohka lea vuolgán Norggas. Govvejeaddji: Tami Heilemann Department of the Interior.

Sisáššiiddepartemeantta ruovttusiiddus sáhttit lohkat muitalusa oktoeatnis Deb Haaland, gii barggai eaktodáhtolažžan mánáidgárddis vai su nieida beassá vázzit mánáidgárddis. Ahte son fertii goaddat «food stamps» – sosiálabiebmoruđaide – vai suitá biepmu alccesis ja uhca bearrašasas. Ja go son 28-jahkásažžan álggii studeantan New Mexico universitehttii. Doppe son logai vuos eŋgelasgiela, ja maŋŋil válddii doavttergráda láhkadiehtagis. Dát lea universiteahtta, gos sihke son ieš ja su nieida leigga studeanttat, ja gosa ain máksiba ruoktot goabbatge oahppoloana. Lassin lea Haaland velá doaimmahan smávva fitnodaga, mii buvttadii ja hermetiserii Pueblo Salsa, ja lea maid bargan ealáhusgárgedemiin lagunaide New Mexicos. 

LIHKUSÁVALDAGAT JA VUORDAGAT

Eamiálbmogiin ja našuvnnain miehtá USA leat dearvvuođat ja lihkusávaldagat šávihan sutnje. 

Fawn Sharp, National Congress of American Indians presideanta ja Quinault Indian Nation of Washington lahttu, celkkii čuovvovaččat: “– Našuvdna dárbbaša su jođiheami ja oainnáhusa, su veahki dáistalit dálkkádatrievdamiid vuostá, ja hálddašit min eana- ja kulturvalljodagaid. Ja nu ahte USA ja oppa federála ráđđehusa sihke luohttámuš ja soahpamušgeatnegasvuođat bisuhuvvojit min čearddaid ja min álbmogiid hárrái.”

Iowa Tribe Moore, Oklahomas cealká publikašuvdnii Smithsonian Magazine: «– Dát lea historjjálaš, ja juoga man mii leat guhká vuordán. Mis lea viimmat okta, gii sáhttá min ášši ovddas sárdnut. Deb lea gállán luotta ja jalgen geainnu midjiide earáide. Mii eat oppa sáhtášiige leat lihkolaččat ja rábmáset go dá. Buot min čearddaid máttut gehččet vuolás midjiide ja moddjájit odne!» 

Seamma magasiidnii dadjá Lipan Apache Tribe of Texas Fort Collins, Colorados: «– Lea viimmat áigi ahte dán eatnama álgoálgosaš hálddašeaddjit ožžot máŧolašvuođa váldit fas badjelasaset hálddašanválddi. Mun lean gievvundilis, go Haaland lea dohkkehuvvon, muhto mun dovddan maid hástalusaid ja hehttehusaid, maid son lea šaddan vuoitit vai olle dohko gos dál lea. Muhto givrodagain ja oavánvuođain son lea gierddahallan.»

Ja Deb Haalandii leat dál sihke stuorra hástalusat ja stuorra vuordagat. Dannehan son dovddiidusain ja ipmárdusain celkkiige čuovvovaččat, go álggii bargui sisáššiidministtarin:  ”– Rievdadusat mat dárbbašuvvojit, gáibidit garra barggu ja sávrodaga, muhto mun dieđán ahte juos mii ovttas bargat, de ii gávdno mihkkege maid mii eat nagat ollašuhttit.” 

FÁKTÁ:

Jagi 1789 ásahii amerihkálaš Kongreassa olgoriikka-, ruhtadan- ja soahtedepartemeanttaid. Muhto easkka jagi 1849 ásahuvvui amerihkálaš sisáššiiddepartemeanta, dahje «Buot eará áššiid departemeanta», nugo olbmot buddostalle dan. Dál hálddaša Sisáššiiddepartemeanta sihke amerihkálaš našuvnna luondduvalljodagaid ja kulturárbbi. 

Departemeanta ráđđe 177 miljovnna hektára federála eatnama badjel, ja 

vástida álbmotmehciid ja geologalaš mihtideami hálddašeamis. 

 Departemeanta lea maid deaŧalaččamus departemeanttaid gaskkas, mat gieđahallet eamiálbmogiid áššiid USAs, ja dasa gullet earret eará eamiálbmotdoaimmahat «Bureau of Indian Affairs» ja dearvvas-

vuohtabálvalus «Indian Health Service». Soahpamušaid bokte 

eamiálbmotnašuvnnaiguin hálddaša departemeanta 55 miljovnna hektára eatnama eamiálbmogiid ovddas USAs.

 Deb Haaland lea vuosttas eamiolmmoš USAs, gii lea bivdojuvvon 

hovdet ovtta departemeantta. Son almmatge ii leat vuosttas 

eamiolmmoš, gii lea bargan alla virggis amerihkálaš ráđđehusas. Vuosttas eamiolmmoš gii dan dagai, leai Charles Curtis, gii doaimmai 

várrepresideantan Hoover-hálddahusas 1929 rájes 1933 rádjai.

 

Haaland oažžu ovddasvástádusa birrasiid 70.000 virggehasas ja 11 vuolit direktoráhtas, 280.000 eaktodáhtolaččas ja gaskavuođas 574 

federálaččat dohkkehuvvon čearddain. 

Biegga savkala ja dáidda duođašta nuohta

Earenoamáš poesiija- ja dáiddadáhpáhus sállejuvvui midjiide RiddoDuottar
Museas Porsáŋggus badjelaš vahku dás ovdal. Gii dajai ahte dáidagis ii leat jietna?
Dan gal ferten dadjat, ahte nie ii leat goit Synnøve Persena dáidda. Dáidda juoigá ja čállá ja muitala ja duođašta váibmosutnii nuohta.

Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši.

Jus juo leat diŋgojeaddji, deaddil dákko vai sáhtát logget sisa.
Muđui fertet oastit jahkediŋgojumi vai sáhtat lohkat áššiid. Diŋgo dákko

Goddi ja luossa leat dál lahka áitatvuložat

Min ovddasvástádus lea gáhttet gotti ja luosa, cealká Norgga dálkkádat- ja birasministtar. Dilli lea duođalaš, go dát šlájat sáhttet šaddat rukseslistui.

FERTET GÁHTTET: – Eurohpas leat gottit measta duššefal Norggas. Mis lea earenoamáš riikkaidgaskasaš ovddasvástádus seailluhit dan, dadjá dálkkádat- ja birasministtar Sveinung Rotevatn. Govva: Ráđđehus

Min ovddasvástádus lea gáhttet gotti ja luosa, cealká Norgga dálkkádat- ja birasministtar. Dilli lea duođalaš, go dát šlájat sáhttet šaddat rukseslistui.      

Norgalaš goddi ja luossa sáhttet šaddat rukseslistui, maŋŋilgo Šládjadiehtobáŋkku (Artsdatabanken) gaskaboddasaš raporta evttoha ođasmahttit listtu nu, ahte dát guokte šlája sirdojuvvojit eret elešis elliid gaskkas elliid gaskii mat leat lahka áitatvuložat.  

HUKSEMAT ÁITET GOTTI 

Huksemat ja doaimmat duoddaris leat dat, mat áitet gottiid. Lassin leat velá máŋga duhát gotti goddojuvvon maŋimuš jagiin bissehan nammii CWD-dávdda.  

– Ráđđehus lea mearridan kvaliteahttanorpma gottiid várás, man vuođul mii vákšut goddemáddodagaid dili vai sáhttit suodjalit gottiid eallinguovlluid ja eallineavttuid, dadjá dálkkádat- ja birasministtar Sveinung Rotevatn (Gurut). 

PLÁNA LUOSA VÁRÁS 

Luondduluosa dili hárrái čuvgeha ministtar, ahte galgá doaibmaplána ráhkaduvvot. Lassin lea muhtin jagi dás ovdal ásahuvvon johtalusčuovgavuogádat, mii galgá reguleret luossabiebmama vuonain.  

(©NTB) 

helle.hoiness@ntb.no 

Fáktá gaskaboddasaš Norgalaš rukseslisttus 2021  

Loahpalaš listu boahtá skábmamánus. Rukseslistu ođastuvvo juohke guđát jagi. Listu čájeha, guđe šlájat evttohuvvojit sirdojuvvot bajit dahje vuolit kategoriijii 2015 rájes 2021 rádjai.    

Guolit: Alitstáinnir: Lahka áitatvuloš dilis elešis dillái  Geađgenjuorju (Svalbárddas): Rašis dilis lahka áitatvuloš dillái Luossa: Elešis dilis lahka áitatvuloš dillái  Biikaháia (pigghå nammasaš háia): Sakka áitatvuloš dilis rašis dillái.  Dábálaš háhká/vuoskku: Sakka áitatvuloš dilis lahka áitátvuloš dillái  

Reabbáeallit: Hummar: Elešis dilis rašis dillái  

Guobbarat: Čátná (flammekjuke nammasaš čátná/nivssat): Sakka áitatvuloš dilis lahka áitatvuloš dillái  

Divrrit: Gáicavievssis (geithams nammasaš stuorra vievssis): Lahka áitatvuloš dilis elešis dillái  

Njiččehasat: Njálla: Birzzehas áitatvuloš dilis sakka áitatvuloš dillái  Njoammil: Elešis dilis lahka áitatvuloš dillái  Goddi: Elešsis dilis lahka áitatvuloš dillái  Gumpe: Rievddakeahttá birzzehis áitatvuloš dilis  

Lottit: Giron: Lahka áitatvuloš diliš elešis dillái  Stuorraskárfa: Elešis dilis lahka áitatvuloš dillái  Rievssat: Lahka áitatvuloš dilis elešis dillái  

Kategoriijat: 

Rukseslistejuvvon ja áitatvuloš: Guvllolaččat sogahuvvan 

 Birzzehas áitatvuloš  

Sakkar áitatvuloš  

Rašši 

Rukseslistejuvvon: Lahka áitatvuloš  

Rukselisttu olggobealde: Eleš Šládjadiehtobáŋku (Artsdatabanken) lea árvvoštallan sullii 23.000 šlája. Kategoriija rievdá máŋgga šlája dáfus. Gaskaboddasaš evttohusat listui leat almmuhuvvon. Cealkámušat sáhttet buktojuvvot gitta miessemánu 2. beaivvi rádjai.

Suopma sáhttá bágget olbmuid bissut ruovttuin

Suoma ráđđehus evttoha garrasit ráddjet 1,3 miljovnna suopmelačča lihkadanfriijavuođa. 

Helsinki Govva: Alexandr Bormotin

Juos Riikkabeaivvit dohkkehit evttohusa, de eai oaččo suopmelaččat Helssega guovlluin ja Turkus lobi mannat olggos ruovttuineaset – earret muhtimat geat ožžot spiehkastit gildosis. Šaddá maid bággu geavahit njálbmesuoji.  

RÁDDJETJOAVDELASOVTTASTALLAMA 

Ulbmil lea ráddjet olbmuid joavdelas sosiála oktavuođaid ja hehttet koronavirusa leavvama, dadjá stáhtaministtar Sanna Marin Yle ođđasiidda. 

Ráđđehusbellodagat leat digaštallan ášši máŋga beaivvi, ja gaskavahku buvttii ráđđehus ovdan láhkaevttohusa. Juos ođđa láhka mearriduvvo, de ferte dat ođasmahttojuvvot juohke goalmmát vahkus. Dat ii galgga sáhttit gustot guhkit go miessemánu 14. rádjai. 

BADJEL 9000 NJOAMMUMA GIESKAT 

Suomas leat logahallojuvvon 9 183 njoammuma maŋimuš guovtti vahkus, dieđihit riikka dearvvasvuohtaeiseválddit.  

(©NTB) 

Nissonat váldet oahpu ja guđđet sámi guovlluid

Sakka eanet sámi nissonat go dievddut váldet alit oahpu, muhto ollu nissonat eai šat máhca sámi báikegottiide maŋŋilgo leat geargan
lohkamis. Dál áigu sámediggeráđđi dahkat juoidá dáinna čuolmmain. Vuosttas lávki lea doallat digitála seminára joatkkaskuvllaid ohppiide.

Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši.

Jus juo leat diŋgojeaddji, deaddil dákko vai sáhtát logget sisa.
Muđui fertet oastit jahkediŋgojumi vai sáhtat lohkat áššiid. Diŋgo dákko

Vuosttas eamiolmmoš lea USA ođđa sisriikkaministtar

Kongreassaáirras Deb Haaland lea dohkkehuvvon USA ođđa sisriikkaministtarin. Son lea vuosttas eamiálbmogii gulli politihkar, gii galgá dán ministtarvirggis doaibmat.

Kongreassaáirras Deb Haaland, Demokráhta New Mexicos, lea dán govas sárdnumin, dallego USA Senáhta energiija- ja luondduresursakomitea gažadii su sisriikkaministarevttohassan guovvamánu 23, 2021, Capitol Hill:s Washingtonis. (Govvejeadddji: Jim Watson/Pool via AP)

USA Senáhtta dohkkehii Haaland:a 51 jienain beali 40 jiena vuostá, ja danne son beassá hovdet fámolaš sisriikkaministeriija, mii lea vásttolaš federála eanaguovlluin, álbmotmehciin ja eamiálbmogiid áššiin.  

Šiega guokte jagi dás ovdal son válljejuvvui Kongressii New Mexico stáhta áirrasin. Deb Haaland boahtá Laguna Pueblo álbmogis, ja su áddjá bođii Jemez Pueblo álbmogis.

– Haaland:a dohkkeheapmi lea gigánttalaš lávki ovddos guvlui ráđđehussii, mii ovddasta ollislaččat dan rikkis máŋggadáfotvuođa, mii dán riikkas lea, celkkii Chuck Schumer, gii jođiha Demokráhtaid Senáhtas. 

Schumer lasihii, ahte eamiálbmogat leat menddo guhká badjelgehččojuvvon, go virgeolbmot lea nammaduvvon sihke alla almmolaš posišuvnnaide ja eará sajádagaide. Olu eamiolbmot doivot 60-jahkásaš Haaland:a ovddidit sin jiena, ja várjalit luonddubirrasa ja eamiálbmogiid vuoigatvuođaid.

– DE VIIMMAT

Deb Haaland:a válljemiin presideanta Joe Biden botke guoktelogi jagi gurgadasa, mas virgeolbmot geat eai gula eamiálbmogiidda, ja geain eatnašat leat almmáiolbmot, leat hovden dán ministeriija. Amerihká hálddahus lea dávjá bargan rivvet eamiálbmogiin sin eanaguovlluid. 

Fawn Sharp, gii jođiha National Congress of American Indians (Amerihká indiánaid nationála kongreassa), mii lea USA boarráseamos ja stuorámus eamiálbmogiid politihkalaš ovttastus, dadjá ahte «gal dál leai áigi», ahte eamiálbmogiid lahttu viimmat beassá sisriikka ministtarin.  

Jonathan Nez, gii lea USA stuorámus eamiálbmotreserváhta Navajo Nation presideanta, máinnaša dohkkeheami «earenoamáš ja monumentála beaivin» buot amerihkálaš eamiálbmogiidda. 

– Ii dan máhte čilget sániiguin, makkár gievvudilis ja man rámis mii leat, go oaidnit iežamet olbmo dohekkehuvvomin dákkár alla virgái, Neza dadjá. 

OLJU JA ENERGIIJA 

Eai buohkat almmatge ávvut. 

Repuplikánat Senáhtas leat moaitán Haaland:a oaiviliid oljo- ja energiijapolitihkas, ja leat gohčodan daid «radikálalažžan» ja ravdamearálažžan. Sii leat moaitán Haaland:a, go lea vuosttaldan oljobohccojohtasa Keystone XL ja dorjon Green New Deal, mii lea viiddis plána mii galggašii geahpedit USA sorjavašvuođa fossiila boaldámušas ja sakka binnudit CO2-luoitimiid.

Haaland:a dorjo oktiibuot njeallje republikána senáhtora. 

(©NTB-AP)

– Eallin ii leat beare geahpas, dadjá Party Rolffa:«MUN LEAN GILLÁN GIVSSIDEAMI»

Mii dovdat su Party Rolffan, artistan gii čuojaha movttegis musihka, lávlu somás teavsttaid ja dánssuha olbmuid feasttain. Muhto ii Rolffa eallinge leat aivve suohtas. Dál rahpasa Rolffa ja muitala mo son Kárášjogas lea givssiduvvon.

BEAŠKASIIN: Rolf Morten Anti Amundsen beakkihii beaškasiin nuhttejeaddjin ja lávllačállin joavkkuin rOlfFa jagi 2006, ja lei eanemus lievllisteaddji buot sámi musihkkariin. Govvejeaddji: Johan Biti

Rolf Morten Anti Amundsen, dahje Rolffa nugo eatnašat dovdet su, lea musihkar gii vuittii dán jagáš Sami Music Awards komponistabálkkašumi. Rolf Morten imašta manne son adnojuvvo “Party Rolffan”, son gii ii leat gávcci jahkái almmustahttán musihka rOlfFa namas, muhto baicca lea dan áiggis leamaš earáid mielde dahkamin vihtta albuma. Dál muitala baicca albmohaga, ahte ii su eallin leat leamaš aivve feasta ja illu.

Borgemánu 28, 1987 riegáda Rolf Morten Anti Amundsen Kárášjogas. Árrat galgá čájehit, ahte son berošta musihkas. Spáppa son ii máhttán čiekčat, iige bisson sabehiid alde. 

ČUOLDÁSII EARÁIN 

– Mun ledjen veaháš earálágan skuvlaluohkás. Eatnašat čikče spáppa ja čuige. Mun in máhttán dan oppanassiige, dadjá Rolffa, ja deattasta oppanassiige. – Manne mungis galgen gillát givssideami, dan mun in dieđe. Vaikko in vázzán gávttiin, ja vaikko mu mielas lei dárogiella lunddolaččat go sámegiella, de in givssiduvvon inge leat goassege givssi-duvvon dan dihte.  

ČUOLDÁSII EARÁIN: Mánnán ledje Rolffas beroštumit, mat dahke ahte son ii lean nugo earát iežas skuvlaluohkás.   Govva: Priváhta 

Rolf Morten rohtte vuoiŋŋahaga, ja joatká: – Mánáidskuvllas gal dáiddii givssideapmi boahtán das, makkárin mu gehčče olmmožin, gii mun ledjen, ja maŋŋelis nuoraidskuvllas earránin nuppiin dannego beroštin musihkas, videos, ja go čuojahin korpsas ja dahken áibbas eará go nuppit, geat valáštalle. Ráhkadin video ovttas John Egil Utsiin, gii dál bargá NRK Sámis. Givssideapmi sáhttá boahtán das, go earrániin nuppiin mánáin ja nuorain. Ja nu givssiduvvojin maiddái joatkkaskuvllas. Kárášjoga mobbenkultuvra lea garas, dadjá Rolffa fámolaš jienain.

GIVSSIDEAPMI LOSSUDII MIELA 

Mo váikkuhii dát dutnje, dát givssideapmi?

– Givssideapmi lea čuohcan munnje sakka ja lea cieggan munnje millii. Rolffa bissána veaháš, ja de joatká: – Na, dat lea duođaid deaddán mu miela gitta dassážiigo moadde jagi dás ovdal duođas guorahallagohten iežan ja láhttenvuohkán, jurddašanvuohkán ja dakkáraččaid. 

Dalle mun gávnnahin, ahte fertii leat dat vuoibmi mii muhtin olbmuin lei mu badjel bajásšattadettiin ja gitta joatkkaskuvlla rádjai, mii lei nu giddat ahte ain váikkuhii munnje negatiivvalaččat olmmožin. Maŋŋilgo ledjen háleštan nuppiiguin, geat maiddái ledje gillán seamma mobbára suollemas givssideami, de válden oktavuođa givssideddjiin vai son gulašii mu beali áššis. Muhto su vástádus lei nu goalus ja goalššas, ahte mun dalle mearridin ahte muhtin áššiid lea buoremus guođđit vássán áigái, ja joatkit eallit ovddos guvlui, dadjá Rolffa nannosit.

– Ja go dan fuobmájin, dadjá Rolffa čuovgadet jienain, de geahpihii, dannego dat lei leamaš oaidnemeahttun čuolbma mii mus leamaš hui guhká. Ja go dat lea leamaš nu lunddolaš mu árgabeaivvis, de in leat áican dan, ja danne lea leamaš dainna nu váttis meannudit. Lihkus lea mus ovttasássi, geainna lean sáhttán háleštit ja gii leat čeahppi bardit mu jurdagiid maŋŋálaga, oažžu dadjat.Ja dat lea leamaš buorre,dadjá Rolffa.

Ledjege mahkke mat dutnje dahke vuolitvuođadovddu?

– Ledje diehttalasat, nugo dát iešluohttámuš…, go olmmoš lea bargamin ja galgá mearridit, leago du bargu buorre vai heittot. Doallágo dási? Ja de manná ruoktot barggus ja smiehttá loahppa beaivvi ja lea dušše iežas jurdagiid siste, iige oainne ja gula bearraša ja iige maidege eará loahppa beaivvi. Mun fuomášišgohten dán dallego mánát bohte, ja mun jorren iežan jurdagiin, ja olles beaivi golai bargui.

FERTII IEŽAS GÁVDNAT: Rolfa atná árvvus áiggi, maid beassá vásihit ovttas bearrašiinnis, maŋŋilgo vássán áiggi nođiid suhppiid olggiin eret. Govva: Priváhta 

Dál lea ollu sulolaččat, dušše jáddadit studio ja vuolgit ruoktot njealji áigge, boahtit ruoktot ja veahkehit málestit dahje ieš gohkket, hoksát juoidá dahkat bearrašiin dahje dušše leahkit bearrašiin almmá jurddaškeahttá eará áššiid. Nu ahte lei viehka buorre, go mu váivviid báloŋŋa viimmat beaškkehii, go bessen noađi suhppet eret olggiin, dadjá Rolffa gehppes jienain. 

JURDAGAT IEŠSORBMEMIS 

Leago iešsorbmen boahtán dutnje goassege millii? 

– Ii leat, inge mun leat goassege oppa jurddašange dakkáriid dahkat, muhto ovdamearkkat leat issoras ollu. Givssideami sevdnjes bealli lea dat, ahte sii geat dovdet ahte sii leat nu oktonassii, Rolffa rohtte vuoiŋŋahaga, ahte sii heakkahuhttet iežaset. Moai Elle Márjá Bærain finaime Hønefossas lávlumin “Hjerteknuser” njealljenuppelohkásasaš gándda hávdádusas, gii lei sorbmen iežas dannego givssiduvvui. 

Hávdádusas lea earenoamáš lávlut, ja mun lean guovtti hávdádusas lávlon. Nuppi gearddi lei dallego golbma Hámmerfeastta nuora láhppojedje ja dušše duoddarii. Dáiddii lean dán muttus áiggi muhtin jagi dás ovdal, ja ovtta nuora áhčči sávai, ahte “Hjerteknuser” galggai čuojahuvvot. Olmmošhan lea hárjehallan ja jurddašallan iežas mielas jierpmálaš ja čáppa sániid, maid áiggošii dadjat nuoraid muitun, muhto go de čuožžu das olbmuid ovddas, de dorggiida ja dahká dušše iežas barggu ja sibilda bakrumsiessái go lea geargan.  

PARTY ROLFFA II LEAT NU RÁNTUI 

Dallego don givssiduvvojit, ledjego dus dalle losses jurdagat? Vai leago dás dahkamuš Party Rolffain, ahte eai áššit galgga leat nu duođalaččat?

– Dieđusge, ja Party Rolffa han lea aiddo diekkár, Rolffa bissána jurddašit, sonhan ii leat nu rántui. Dalle jagi 2006 áiggiid, go moai Nils Mikael Hætta Hanseniin vuođđudeimme joavkku rOlfFa, ja mun čállen ja nuhttejin «Partyjoik», de háliideimme dušše leat hardcore, ja oažžut almmustahttojuvvot iežame miela miel musihka, eange moai jurddašan ruđaid ja dakkáriid birra. Juos livččen diehtán, ahte Rolffa ja «Partyjoik» galggai šaddat nu bivnnuhin álggu rájes juo, ja ahte munno musihkka galggai vižžojuvvot neahtas nu máŋgga gigabyte veardde juohke beaivve, de gal livččiime dahkan áibbas eará láhkai. Muhto moaihan háliideimme dušše gullot. 

HIRPMÁSTUHTII OĐĐA MÁLLIIN 

Ollu olbmuide bođii njamežahkká, ahte Rolffa fáhkkestaga molssui málle partys hardrockii ođđa joavkkuin Northquake. Northquake čuojaha musihka, mii lea áibbas nuppe lágan málle dáfus go Rolffa lea ovdalis dahkan. 

Leago dát juoga, man ledjet guhká jurddašan, vai leago utkka mii dus lei cahkamin ja man fertejit diktit šloavihit dáinna musihkkavugiin?  

– Na, go nie jearat, de orru oalle jierpmálaš nie jurddašit, vástida Rolf bogostala.

– In mun mearridan čeargut ja gilljut árjjaid dahje suhtu veagas studios dahje lávddis. Muhto dat mii jorai mu oaivvis lei, ahte lotkkodin ja bivastuvven maŋŋilgo ledjen čuojahan rockašuoŋa studios, ja lei váttis hástalus ja stuorra duhtadeapmi go nákcejin dan dahkat. Seammás ledjen ohcamin, maid galggan bargat, gii mun lean, vástida Rolffa.

– Erohus go čuojaha Rolffan ja Northquaken lea stuoris. Galgá gal addit buot dan maid olbmot gáibidit, go čuojaha Northquake joavkkuin. Muhto buot lávlagiid maid rOlfFan lávllun, máhttet buohkat bajil. Ja go mii leat daid gigain čuojahan ja jearrat olbmuin mannágo bures, de leat buohkat nu duhtavaččat dego mii maŋŋil. 

Pandemiija geažil leat mii bidjan Northquake vuordimassii, ja mii leat mearridan váldit slowov, heaittihit fitnodaga ja buot formála áššiid. Ná lea rock’n roll, dat dárbbaša dan vuoimmi maid duššefal konsearttain oažžu. 

Seammás lea measta nu, ahte lean dego boasttu sadjái bijahallan, go čuojahan hard rock joavkkuinan Northquake. Dego livččen endorii eaidan, čaibmá Rolffa. – Lea measta dego livččen čoaskudandiskkas čuožžumin buvddas ja áiggošin mielkki váldit, ja de fuobmán ahte  mushan eai leat buvssat badjelis, nu amas orru leamen ja nu stuorra hástalus lea munnje, dadjá Rolffa ja čaibmá njálgat.

OLLU MAID GALGGAŠII GEARGAT 

Rolffa lohká alddes valjis bargguid, vaikko Northquake lea bidjan veaháš vuordimassii. Sus leat máŋga prošeavtta dál. 

OLLU MAID GALGÁ GEARGAT: Rolf Morten, dahje Rolffa, bargá ollu studios ja doaimmaha ollu bargguid. Govva: Priváhta 

– Lean čuovvuleamen juoiganalbmuma «Elenfaččat”, mii almmustahttojuvvui diibmá. Gieskat ledjen Kárášjogas, gos čoahkkimasten etniin ja su oappáš-guoktáin, geat leat dego leksikona juigosiid ja luđiid hárrái, ja earenoamážit min luđiid hárrái. Áiggun vuodjut vel čiekŋalebbui min soga luđiid dokumenterii. Ja de lean plánemin juoiganalbuma mánáid várás. Das lean ieš jurddašan juoigat, ja dasa ferten gávdnat čovdosiid, muhto livččii somá váldit mánáid mielde dasa.

– Áiggun ráhkadit dáid albumiid, dannego mii fertet áimmahuššat ja seailluhit juoigama boahttevuhtii. Juos eat duođaš dieđuid ja máhtuid boahtte logi vihttanuppelogi ollodahkii, de gal duššet dát dieđut ja máhtut. Dan mun dieđán vissásit, dannego dat buolva, geain leat dát juigosat oaivvis, eai leat šat dalle.  

SÁMI MUSIC AWARDS VUOITI

Gieskat don vuitet Sámi Music Awards bálkkašumi jagi 2021 komponistan. Mo dat lei?

– Mun jurddašan duohta, ahte go vel partyboigásge sáhttá dákkár bálkkašumi vuoitit, boagusta Rolffa. 

– Ja go juo lea nuhttejeaddji bálkkašupmi, ja mun válddán badjelasan komponistarolla, de addá dat munnje sakka eambbo ruovttoluotta, go jurddašan ahte lean dahkan nu ollu eanet musihka go dušše rOlfFa.

EALLIMA ÁRVVUT: Áigi goas beassá guimmiin ja mánáiguin leat ovttas, lea Rolfa mielas buot divraseamos. Govva: Priváhta 

– Go lean rávásmuvvan ja šaddan áhččin, de oainnán ahte musihkas man háliidan almmustahttit, leat čiekŋalet teavsttat, ja dainna mun háliidan bargat ovddos gulvui. Muđui mearkkaša mu bearaš buot eanemus musihka bálddas. Go beasan smávva buđaldemiid bargat bearrašiin ovttas, váccašit, oaidnit ja gullat mánáid imašlaš, somás jurdagiid, duhkoraddat sudnuin, ovttastallat, dahkat dakkáriid mat addet eallinmovtta, dadjá Rolfa loahpas ja mojohallá.

IĐITGÁFFE: Rolf Morten jugista áinnas gáfe olgun vuoncán. Govva: Priváhta