Su dokumentára čalmmusta opioidakriissa, masa Davvi-Amerihká lea fáhtehallan, ja mo dat lea čuohcan su eatni olbmuide, kainai álbmogii, maŋŋilgo fentanyla lea leavvan miehtá Blackfoot-reserváhta jagi 2014 rájes. Dat lea dagahan lohkameahttun badjelmeari stuorra dosaid geavahemiid, ja dearvvasvuohtabargit, nugo filbmadahkki iežas eadni Esther Tailfeathers, leat šaddan olbmuid veahkehallat geat leat «epidemiija gasku».
EATNI ÁLBMOGA HEAHTI: Elle-Máijá Tailfeathers’ ođđa guhkesdokumentára muitala, mo opioidakriisa lea čuohcan su eatni álbmogii, Kainai Nation, ja mo báikkálaš dearvvasvuohtabargit leat hutkan iežaset vugiid dikšut olbmuid – empatiijain ja fuolahemiin. Govva: NTB kultuvra
Elle-Máijá Tailfeathers gidde fuopmášumi sihke olbmuide, geat leat darvánan opioidaide, ja dearvvasvuohtabargiide, geat leat geavahišgoahtán ođđa vugiid eastadallat lassáneaddji dálkkassorjavašvuođa. Nugo filmma namahus muitala, de lea empatiija ja fuolaheapmi guovddážis.
VÁSTTOSTA TRAUMAPORNO
– Dallego ráhkadišgohten filmma, de ledje nu eatnat muitalusat ođasmediain mu servodagas. Máŋga ođasmuitalusa gehčče mu servodaga traumapornoperspektiivvas, ja muitaledje morrašis ja bákčasis, muhto velte muitaleames maid báikegottit barge váttisvuođaiguin, dadjá son Point of View Magazine bláđđái.
OAHPAHII ETIHKA FILBMAJOVKOSIS
Tailfeathers háliidii ieš čájehit, man mohkkái muitalus lea go dat mii muitaluvvo filmmain, ja laktá dán dearvvasvuohtaheađi koloniseremii. Son dadjá bláđđái, ahte filmma ráhkadeapmi leai «dego meašttiroahppu etihkalaš barggus du iežas servodagas». Dasa lassin oahpahii filbmadahkki iežas uhca filbmajovkkoža, mas eatnašat eai gullan eamiálbmogii, kultuvrralaš gealbbus ovdalgo filbmegohte, ja čájehii filmma olbmuide, geat govviduvvojit, ovdalgo loahpalaččat čuohpai dan.
Joga čáhci lea dehálaš Sakha álbmogii sihke juhkančáhcin ja sin šibitdollui. Juos joga guolit eai jáme dáinna mirkohemiin, de eai leat goitge borahahttit.
Dát nuoskkideapmi čuohcá olles Sakha guvlui, go Markha johka golgá Vilyuy johkii, mii fas golgá Lena johkii, mii golgá Laptev merrii.
STUORRA EATNU: Vilyuy eatnu 2018
FITNODAT LEA OVDALGE NUOSKKIDAN
Jagis 2018 nuoskkidii maiddái Alrosa fitnodat Vilyuy joga, go stuorra mirkočáhceláddo buođđu, gosa fitnodat čohkkii bázahusčázi, bieđganii garra arvvi geažil. Dalle Alrosa fitnodat sáhkkohalai vihttalogiduhát ruošša rubeliin, mii ii leat eambbo go sullii gávcci duhát norgga kruvnnu.
VIIDDIS NUOSKKIDEAPMI: Njuolla čujuha fabrihkkii mii nuoskkidii Sakha eamiálbmotguovllu.
Alrosa fitnodat buvttada 25 proseantta olles máilmmi diamántahivvodagas, ja dine stuorra ruđaid. Fitnodat almmatge ii bija ruđa doaibmabijuide, mat gáhttešedje luonddu ja olbmuid.
OLBMOT EAI LUOHTE EISEVÁLDDIIDE
Sakha olbmot leat massán luohttámuša ruošša eiseválddiide, geat diktet diamántafitnodagaid joatkit bargat hálbbes ja váralaš bargovugiiguin ja biergasiiguin. Nuoskkideapmi maid earenoamážit diamántaruvkkit leat dagahan, lea juo dagahan ahte ollu sihke rávis ja nuorra olbmot ja mánát, jápmet dávddain, mat ovdal eai leat dihtton Sakha guovllus. Dávjá leat olbmot heađis ánuheamen ruđa sosiála mediaid bokte gádjalan dihtii iežaset olbmuid dávddain.
ÁLBMOGA GODDALEAPMI
Sakha olbmuide leat mátkkit guhkit ja divrasat buohcciviesuide, mat sáhtášedjegádjut olbmuid. Muhtimat lohket ahte dát lea genocide, álbmotgoddin.
ALROSA FITNODAT ÁITÁ
Almmái, gean mii dás gohčodit Ivan Galkin, dannego son iige dán artihkkala čálli ”Máret Antinovitsh” sáhte albma namaideaskka almmuhit go Ruošša lága mielde soai meroštallojuvvoba ”ageantan geat bargaba Ruošša vuostá vieris našuvnnaid ovddas”, go dákkár čállosa almmuheaba.
Alrosas lea sierra ossodat mii mahkká galggašii bargat luonddu suodjalemiin. Dan ossodagas baiccca barget dušše bealuštan ákkaid ráhkadit iežaset luonddunuoskkideapmái. Alrosa lea dego sierra stáhta republihkas, mii bargá nu go alccesis heive.
2,5 MILJÁRDDA OVDDAS NUOSKKIDAN
Industrial and Nuclear Supervision Service of Russia, Ruošša stáhta doaimmahat geavaheddjiid vuoigatvuođaid hárrái, lea árvvoštallan Vilyuy joga vahágiid 22 miljárdda rubelii, mii gártá 2.5 miljárdda Norgga kruvnnu.Jos Alrosa fitnodat gártá máksit dán vahága, de manná buhtadus njuolga Rošša stáht-ii go buot jogat Ruoššas leat Ruošša Stáha opmodat, ja guovllu olbmuide dán buhtadusas ii boađe miige, muhto eanemus jáhkehahtti lea ahte Alrosa ii oppa dupmehalage máksit buhtadusa.
Raportta mielde lassánedje inkassoáššit, mat čatnasit smávvaloatnavelggiide ovttain proseanttain jagi 2020 ollodahkii. Okta golmma smávvaloatnagáibádusas, mat manne inkassoi diibmá, ledje loanat mat ledje boarráset go vihtta jagi.
– BUORET VEALGEORTNETLÁHKA DÁRBBAŠUVVO
– Dát leat nappo loanat, mat váldojuvvojedje ovdalgo eiseválddit sisafievrridedje iešguđetlágan doaibmabijuid, mat muddejit smávvaloatnamárkana, nugo vealgelogahallamiid. Muhto mii leat goitge fuolastuvvan gárggiideami dihtii, ja danne mii leat čujuhan ahte dárbbašuvvo ođđa ja buoret vealgeortnetláhka. Mii leat ilus, go dat fargga boahtá áigái, dadjá Nergård.
Helle ii máhte vuos árvalit mo dilli lea, go jahki 2021 lea nohkan. – Váttis dadjat, goas boahkuheamit jovdet ja doibmetgo dat. Mis lea gal doaivva jagi 2021-22 sesoŋŋii, muhto buot lea ain nu eahpesihkar. Mii eat dieđe, man jođánit olgoriikkaturisttat bohtet ruovttoluotta ja álgetgo norgalaš bargomátkkošteaddjit fas johtit nu mo ovdal pandemiija. Bargomátkkošteaddjit buktet buori dietnasa Romssa fitnodagaide. Dán geasi mii vuordit norgalaš luopmomátkkošteddjiid. Mátkeealáhusfitnodagat geahččalit doalahit positiiva vuoiŋŋa badjin, muhto máŋgasis lea čavges ekonomalaš dilli juste dál, árvala Helle.
Buot lea ain nu eahpesihkar:Helle ii máhte vuos árvalit mo dilli lea, go jahki 2021 lea nohkan. Govvejeaddji: Nina Helland
ARCTIC REINDEER II ŠAT GIERDDA DÁKKÁR SESOŊŊA
Tromsø Arctic Reindeer lea okta sámi mátkeealáhusfitnodagain, mat doibmet Romssas. Johan Issát Turi Oskal lea álggahan bearašfitnodaga jagis 2015. – Vaikko olbmot eai duostta eaige beasa mátkkoštit, de mii leat aŋkke duhtavaččat, ahte oaččuimet norgalaš turisttaid ná olu dán dálvvi. Dasa in livččie jahkkán ovdagihtii, giitá Turi Oskal. Son muitala, ahte fitnodagas leat dábálaččat fásta- ja sesoŋŋabargit. Dán dálvvi sii leat doaibman dušše 2-3 beaivve vahkus.
Johan Issát Turi Oskal, Tromsø Arctic Reindeer. Govvejeaddji: Piia Oskal.
– Mii leat ožžon buhtadusa fásta goluin, muitala Turi Oskal. Lunddolaččat son háliida, ahte servodat fas rahpasa, vai olbmot besset fas mátkkoštit.
– Turisma lea dakkár ealáhussuorgi, ahte dat eallá jagis jahkái nu mo boazodoalluge. Dasa mii leat juo hárjánan. Lea váttis einnostit boahtteáiggi, muhto jáhkán, ahte ná heajos sesoŋŋa nu mo dál, ii sáhte šat nuppes boahtit, lohká Turi Oskal.
– Mun sávan, ahte mii beassat fállat buktagiiddámet ja olbmot besset fas vásihit sámi boazodoalu ja sámi kultuvrra nu mo ovdal pandemiija.
TROMSØ LAPLAND ÁIGU VUORDIT JA OAIDNIT
– Dán dálvvi mii leat válljen doallat mátkeealáhusdoaimmaid gitta. Koronalágat ja njuolggadusat rivdet ovttat ládje, ja danin fertet dušše vuordit. Min kundarat leat eanas olgoriikalaččat, ja danin leage hui váttis einnostit man guvlui mátkeealáhus lea manname, muitala Tromsø Lapland beaivválaš jođiheaddji Per Stian Sara.
válljen doallat mátkeealáhusdoaimmaid gitta: – Dán dálvvi Tromsø Lapland válljen doallat mátkeealáhusdoaimmaid gitta. Koronalágat ja njuolggadusat rivdet ovttat ládje, ja danin fertet dušše vuordit, lohká beaivválaš jođiheaddji Per Stian Sara. Govva: priváhta.
– Mis eai leat dábálaččatge makkárge geassedoaimmat, ja dál mii leat baicce válljen vuoruhit bohccobiergobuvttadeami čakčii. Go koronadilli fas buorrána, de mii fas álgit mátkeealáhusdoaimmain smávva lávkkiiguin. Koronapandemiija lea juo čájehan, man jođánit ealáhus sáhttá rievdat, ja mii maid fertet heivehit iežamet doaimmaid dákkár vuorddekeahtes rievdamiidda, lohká Sara.
Áilen Nigá Máhtte – Mathis N. Eira lea badjolmmoš. Son lea Jergulis eret ja ássá Kárášjogas. Son gullá Skoahtanjárgga orohahkii. Máhtte oahpahii midjiide diibmá, mii lea sámi dolastaddankultuvra. Dát lei oassi Deanu joatkkaskuvlla prošeavttas “Sámi máhtolašvuohta eanan-
doalus ja meahcásteamis”. Oahpahussii mii bisttii olles skuvlajagi, oasálaste Deanu sáme-
skuvla, sámi mánáidgárddit Deanus ja joatkkaskuvlla oahppit.Son oahpahii, mii lea dálvedolla ja stohkkedolla giđđa-dálvve. Dasto, mat leat giđđa- ja geassedolat. Ja vel mii lea čákčadolla.
Mii čuollat maid bierfasieđggaid, dat leat suhkkes sieđggat. Dalle buolligoahtá johtileappot. Sieđgadolla ii buollá nu johtilit. Muhto go vuos buollá, de addá olu lieggasa. Ja áššu.
Jos háliidat ahte earát galget oaidnit du, de bidjal dola vai oidnet suova.
Sieđgadola ii sáhte cahkkehit seavdnjadin. Dat addá uhccán čuovgga. Sieđga ii leat dat bulešeamos muorra mii gávdno. Soahkemuorra dat gal buollá bures ja johtilit. Das lea njuovččadolla.
Mii leat meahcis ja áigut cahkkehit sieđgadola. Mii čuollat ja doadjit sieđgagálvvaid. Gálvvat leat mat leat áibbas goikásat.
Dollacahkkeheamis lea deaŧalaš gávdnat albma bullehagaid dahje cahkkehagaid. Nu mo beassi dahje soarvvi. Dolla galgá čorgat, amas dolla doalvut činaid ja rattiid miehtá. Danin njáskkan juohke galdda, vai eai leat das rissit. Buot ovssiid galgá eret váldit vai dolla buollá čábbát ja ráidnasit.Sieđgagálvvain ii leat beare olu suovva. Dalle sáhttit čohkkát dollagáttis ja boradit.
Áilen Nigá Máhtte – Mathis N. Eira lea bievladollaolmmoš. Son lea Jergulis eret ja ássá Kárášjogas. Son gullá Skoahtanjárgga orohahkii. Máhtte oahpahii midjiide diibmá, mii lea sámi dolastaddankultuvra. Dát lei oassin Deanu joatkkaskuvlla prošeavttas “Sámi máhtolašvuohta eanandoalus ja meahcásteamis”. Oahpahusii mii bisttii olles skuvlla-
jagi, oasálaste Deanu sámeskuvla, sámi mánáidgárddit Deanus ja joatkkaskuvlla oahppit.
Son oahpahii, mii lea dálvedolla ja stohkkedolla giđđadálvve. Dasto, mat leat giđđa- ja geassedolat. Ja vel mii lea čakčadolla.
Áilen Nigá Máhtte
Čálli: Jorunn Eikjok – Govat: Ola Røe
Áilen Nigá Máhtte dadjá ná:“Dolas leat golbma mearkkašumi. Dat lea liekkas. Lea maid hui guoibmái. Dollagáttis beasat vuoiŋŋastit, smiehtadit ja geahčadit. Dolla addá maid sieluráfi. Jos hálidat ahte earát galget oaidnit du, de bidjal dola vai oidnet suova.
Stohkit eai buole guhká. Dat lea liegga dolla. Dat ii atte nu olu čuovgga. Muhto giđđa-dálvve han lea jo čuovgat
Go lea dan muttos goikkis, de lea olu buoret go soarvi. Dat dat lea ge, ahte galgá johtitlit buollát, vai káffegievdni dulde
Stohkis lea beassi ja bárku, mii goiká olggobeallái. Ja nu goiká muorra maid siskkobealde. Go dearpala, dat galgá doddjot. Stohkki lea bajábealde muohttaga ja ceaggut.
Mis lea doarvái muorra. Dás sáhttit čohkohallat ja boalddašit dola.
Diŋgo donge! 
