Elle-Máijá Tailfeathers vuittii Hot Docs bálkkašumi buoremus badjáneaddji filbmadahkkin

Sámi ja kainai filbmadahkki Elle-Máijá Tailfeathers vuittii bálkkašumi Davvi-Amerihká stuorámus dokumentárafilbmafestiválas Hot Docs.

LIHKOSTUVVAN SÁMI FILBMADAHKKI: Sámi ja kainai filbmadahkki Elle-Máijá Tailfeathers vuittii gieskat bálkkašumi Davvi-Amerihká stuorámus filbmafestiválas, Hot Docs, Kanádas ođđa guhkesdokumentárainis «Kímmapiiyipitssini: The Meaning of Empathy». Das lea mielde earret eará filbmadahkki doavttireadni Esther Tailfeathers (govas). Govva: Damien Eagle Bear.

Son vuittii Emerging Canadian Filmmaker-bálkkašumi filmmainis «Kímmapiiyipitssini: The Meaning of Empathy».

 – Tailfeathears lea guhkesfilmmainis ja guvttiin guhkesdokumentárainis badjáneaddji filbmadahkki, lohká árvvoštallangotti cealkámušas Variety bláđi mielde. 

GOVVIDA DÁLKKASDÁVDDA   

Su dokumentára čalmmusta opioidakriissa, masa Davvi-Amerihká lea fáhtehallan, ja mo dat lea čuohcan su eatni olbmuide, kainai álbmogii, maŋŋilgo fentanyla lea leavvan miehtá Blackfoot-reserváhta jagi 2014 rájes. Dat lea dagahan lohkameahttun badjelmeari stuorra dosaid geavahemiid, ja dearvvasvuohtabargit, nugo filbmadahkki iežas eadni Esther Tailfeathers, leat šaddan olbmuid veahkehallat geat leat «epidemiija gasku».

 

EATNI ÁLBMOGA HEAHTI: Elle-Máijá Tailfeathers’ ođđa guhkesdokumentára muitala, mo opioidakriisa lea čuohcan su eatni álbmogii, Kainai Nation, ja mo báikkálaš dearvvasvuohtabargit leat hutkan iežaset vugiid dikšut olbmuid – empatiijain ja fuolahemiin. Govva: NTB kultuvra

Elle-Máijá Tailfeathers gidde fuopmášumi sihke olbmuide, geat leat darvánan opioidaide, ja dearvvasvuohtabargiide, geat leat geavahišgoahtán ođđa vugiid eastadallat lassáneaddji dálkkassorjavašvuođa. Nugo filmma namahus muitala, de lea empatiija ja fuolaheapmi guovddážis.  

VÁSTTOSTA TRAUMAPORNO 

– Dallego ráhkadišgohten filmma, de ledje nu eatnat muitalusat ođasmediain mu servodagas. Máŋga ođasmuitalusa gehčče mu servodaga traumapornoperspektiivvas, ja muitaledje morrašis ja bákčasis, muhto velte muitaleames maid báikegottit barge váttisvuođaiguin, dadjá son Point of View Magazine bláđđái. 

OAHPAHII ETIHKA FILBMAJOVKOSIS  

Tailfeathers háliidii ieš čájehit, man mohkkái muitalus lea go dat mii muitaluvvo filmmain, ja laktá dán dearvvasvuohtaheađi koloniseremii. Son dadjá bláđđái, ahte filmma ráhkadeapmi leai «dego meašttiroahppu etihkalaš barggus du iežas servodagas». Dasa lassin oahpahii filbmadahkki iežas uhca filbmajovkkoža, mas eatnašat eai gullan eamiálbmogii, kultuvrralaš gealbbus ovdalgo filbmegohte, ja čájehii filmma olbmuide, geat govviduvvojit, ovdalgo loahpalaččat čuohpai dan.  

VÁRALAŠ LUONDDUNUOSKKIDEAPMI SAKHA GUOVLLUS ÁITÁ EAMIÁLBMOGA DEARVVASVUOĐA JA BIRGEJUMI

Ruošša diamántafitnodat lea vuot nuoskkidan stuorra joga Sakha guovllus Sibirjjás Ruoššas. Guovlu lea ovddežis juo nuoskkiduvvon nu sakka, ahte ollu olbmot buhcet ja jápmet dávddain mat ovdal eai leat leamaš guovllus

NUOSKKIDUVVON JOHKA: Markha johka, miessemánu 16. beaivvi (whatsappas)

ČÁLII MÁRET ANTINOVITSH

ČÁHCI LEA HEAKKADEHÁLAŠ

Joga čáhci lea dehálaš Sakha álbmogii sihke juhkančáhcin ja sin šibitdollui. Juos joga guolit eai jáme dáinna mirkohemiin, de eai leat goitge borahahttit.

Dát nuoskkideapmi čuohcá olles Sakha guvlui, go Markha johka golgá Vilyuy johkii, mii fas golgá Lena johkii, mii golgá Laptev merrii.

STUORRA EATNU: Vilyuy eatnu 2018

FITNODAT LEA OVDALGE NUOSKKIDAN

Jagis 2018 nuoskkidii maiddái Alrosa fitnodat Vilyuy joga, go stuorra mirkočáhceláddo buođđu, gosa fitnodat čohkkii bázahusčázi, bieđganii garra arvvi geažil. Dalle Alrosa fitnodat sáhkkohalai vihttalogiduhát ruošša rubeliin, mii ii leat eambbo go sullii gávcci duhát norgga kruvnnu.

VIIDDIS NUOSKKIDEAPMI: Njuolla čujuha fabrihkkii mii nuoskkidii Sakha eamiálbmotguovllu.

Alrosa fitnodat buvttada 25 proseantta olles máilmmi diamántahivvodagas, ja dine stuorra ruđaid. Fitnodat almmatge ii bija ruđa doaibmabijuide, mat gáhttešedje luonddu ja olbmuid.

OLBMOT EAI LUOHTE EISEVÁLDDIIDE

Sakha olbmot leat massán luohttámuša ruošša eiseválddiide, geat diktet diamántafitnodagaid joatkit bargat hálbbes ja váralaš bargovugiiguin ja biergasiiguin. Nuoskkideapmi maid earenoamážit diamántaruvkkit leat dagahan, lea juo dagahan ahte ollu sihke rávis ja nuorra olbmot ja mánát, jápmet dávddain, mat ovdal eai leat dihtton Sakha guovllus. Dávjá leat olbmot heađis ánuheamen ruđa sosiála mediaid bokte gádjalan dihtii iežaset olbmuid dávddain.

ÁLBMOGA GODDALEAPMI 

Sakha olbmuide leat mátkkit guhkit ja divrasat buohcciviesuide, mat sáhtášedjegádjut olbmuid. Muhtimat lohket ahte dát lea genocide, álbmotgoddin.

ALROSA FITNODAT ÁITÁ

Almmái, gean mii dás gohčodit Ivan Galkin, dannego son iige dán artihkkala čálli ”Máret Antinovitsh” sáhte albma namaideaskka almmuhit go Ruošša lága mielde soai meroštallojuvvoba ”ageantan geat bargaba Ruošša vuostá vieris našuvnnaid ovddas”, go dákkár čállosa almmuheaba.

Alrosa fitnodat leat maid sosiála mediaid bokte uhkidan váidit sin, geat gilvet boasttodieđuid fitnodaga birra.

“Máret Antinovitsh”, gii ieš lea sakha olmmoš ja orru Skandinávias, lea geahččalan fidnet Alrosa fitnodaga ovddasteddjiid ságaide, muhto ii leat lihkostuvvan dainna. Sakha mediabargit, geat orrot Sakha guovllus, muitalit ahte Alrosa fitnodaga ovdasteddjiid ii goassege fidne ságaide, earret dallego juos ieža leat juoga ášši buktimin ovdan.

“Ivan Galkin” muitala, ahte sin guovllus leat diamántaruvkkit leamaš 1970-logu rájes. Ovdal Alrosa lei Yakutalmaz fitnodat, mas ledje dát ruvkkit. Jagi 1974 dagai Yakutalmaz fitnodat suollemas eatnanvuloš atombávkaleami, mas geavahedje Kraton – 3 ja Krystall. Dan geažil bissehuvvuii ruvkebargu gaskaboddasaččat veahá áigái 1980-logus. Dán birra eai gullan olbmot ovdalgo 1990-logus, go Ivan Burtsev ekologalaš ekspedišuvna fuomášii mii lea dáhpáhuvvan.

JÁPMÁN VEAJEHAT: Logahallojuvvojedje jápmán guvgessearggeveajehat Vilyuy johkagáttis maŋŋil nuoskkideami jagi 2018. Govva lea vižžojuvvon whatsapp:s

GOLLERUVKKIT JA OLJOBOHKAMAT

Sakha guovllus lea maid sihke golleruvkkit ja oljobohkamat. Maŋemuš jagiid leat máŋga stuorra luonddunuoskkideami dáhpáhuvvan, mat leat garrasit čuohcan lundui ja mat bissehit guovllu olbmuid árbevirolaš doaimmaid.

Tokko joga Olekminsk guovllus golleruvkefitnodat dulvadii ja bilidii evenki siidda johtolatgeainnu geasseorohahkii.

Jagi 2018, go nuoskkidan-roassu dáhpáhuvai Vilyuy jogas, go ruvkebázahusa mirkoduolva čáhceláddo buođđu luoddanii ja visot mirkkočáhci golggihii Vilyuy johkii, de lágidedje luonddusuodjaleaddji joavkkut dutkanmátkki ruvkki guvlui. – Dalle lohke Alrosa ovddasteaddjit, ahte diet mirko-čáhci galggai geavahuvvot sin bargoproseassain, muhto dasa mii eat jáhke, lohká Ivan Galkin. – Diet mirkohan gal manná mirkoláddos maid eatnan sisa. Duohtavuohta min mielas lea, ahte sii dien mirkoláddos luitet veahážiid mielde mirkočázi johkii. Muhto go mirkoláddo buođđu ii gierdan dulvvi maid garra arvi dagahii, de luoddanii buođđu ja visot dat mirkoláttu šávihii Vilyuy johkii, ja nu sii gávnahalle nuoskkideamen joga, muitala Galkin.

ČÁHCEČÁJÁNAS: Deavdimin čáži boahtalii iskan dihtii Vilyuy joga nuoskkideami jagi 2018. Govva lea whatsapp:s.

Alrosas lea sierra ossodat mii mahkká galggašii bargat luonddu suodjalemiin. Dan ossodagas baiccca barget dušše bealuštan ákkaid ráhkadit iežaset luonddunuoskkideapmái. Alrosa lea dego sierra stáhta republihkas, mii bargá nu go alccesis heive.

2,5 MILJÁRDDA OVDDAS NUOSKKIDAN

Industrial and Nuclear Supervision Service of Russia, Ruošša stáhta doaimmahat geavaheddjiid vuoigatvuođaid hárrái, lea árvvoštallan Vilyuy joga vahágiid 22 miljárdda rubelii, mii gártá 2.5 miljárdda Norgga kruvnnu.Jos Alrosa fitnodat gártá máksit dán vahága, de manná buhtadus njuolga Rošša stáht-ii go buot jogat Ruoššas leat Ruošša Stáha opmodat, ja guovllu olbmuide dán buhtadusas ii boađe miige, muhto eanemus jáhkehahtti lea ahte Alrosa ii oppa dupmehalage máksit buhtadusa.

ŠIBIHAT: Sakhaid gusat Vilyuy johkagáttis. Dat leat hárjánan juhkat čázi jogas. 
Govva lea vižžojuvvon whatsapp:s.

Gávcci guovllu dáppe árktalaš guovllus leat maid ožžon vearrofriijavuođa. Álggos dáid guovlluid olbmuid mielas dát lei vuogas go eai dárbbaš vearu máksit. Muhto dađistaga fuomášuvvuige, ahte dát vearrofriijavuohta leige ásahuvvon vai stuorra fitnodagat ain áŋgireappot álggahit ođđa ruvkedoaimmaid ja oljobohkamiid árktalaš guvlui, ja nu duvdet árbevirolaš doaimmaid nugo boazodoalu ja meahcásteami eret.

FÁKTÁ:

· Goalmmádas sakha álbmogis, sullii 150 000 olbmo, vahágahttojit dán nuoskkideamis .

· Guovllus orrot maid evenki, even ja buriat álgoálbmogat.

· Sakha leat stuorámus álgoálbmotjoavku guovllus, ja sii ealihit iežaset eanandoaluin, sis leat heasttat ja gusat.

· Sakhat maid leat árbevirolaš guollebivdit ja meahcásteaddjit.

· Joga nuoskkideapmi čuohcá njealji regiovdnii, mat leat dán čáhcádaga gáttis. Johka lea dáid olbmuid juhkančáhci, ja maid sin guollebivdočáhcádat.

· Republihkat, nugo Sakha, leat sullii seamma go Norgga fylkkat.

· Sakha republihkas lea sakha jođiheaddjin Il Darkhan

· Sakha álbmogis lea maid Sakha diggi – Il Tumen, mii lea sullii seamma go Sámediggi. Das leat mielde dušše Ruošša politihkalaš bellodagat.

· Eai leat makkárge eavttut, ahte olmmoš galggašii gullat álgoálbmogii juos galgá beassat dán Sákha diggái áirrasin. Nu leatge ollu ruoššat, geat čohkkájit dán Sakha dikkis.

· Sibirjjás leat 24 álgoálbmoga, geaid Ruošša leat dohkkehan álgoálbmogin. Ruošša kriteriat dohkkehuvvot álgoálbmogin leat earret eará, ahte álbmogis eai galgga leat eambbo go 50 000 olbmo. Nu ii leatge Ruošša dohkkehan sakhaid álgoálbmogin, vaikko sakha álbmogis lea sihke iežaset giella ja iežaset árbevirolaš guovllut.

· Ruoššas lea dál politihkalaš proseassa jođus, mii sáhttá loahpahit Sakha konstituvnnalaš dikki.

· Alrosa lea multi-nationála fitnodat, mas lea ossodagat miehtá máilmmi, 

9 stáhtas ja 3 kontineanttas.

Eanadoallošiehtadus gártá Stuorradiggái

Norgga Boanddaidsearvi lea vuollánan doaivumis boahtit ovttaide stáhtain, ja lea ráhkkanan dasa ahte Stuorradiggi gieđahallá eanadoallošiehtadusa miessemánu mielde.

GUHKES GURGADASAT: Guhkes tráktorráiddut leat leamaš oassi boanddaid vuosttaldeamis ráđđehusa fálaldaga eanadoallošiehtadallamiin. Dá Sandefjordas. Govvii: Trond Reidar Teigen / NTB 

Čálii NTB-Kenneth Kandolf Haug 

– Mii rehkenastit, ahte ášši dál šaddá árbevirolaš stuorradiggegieđahallama vuollásaš, dadjá Norgga Boanddaidsearvvi jođiheaddji Lars Petter Bartnes NTB:i.  

HILGU OĐĐA ŠIEHTADALLAMIID 

Nuba son hilguge vejolašvuođa, ahte šiehtadallamat sáhtášedje álggahuvvot fas ovdalgo ráđđehus ovdanbuktá stuorradiggeproposišuvnnas eana-

doallošiehtadusa hárrái. Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta cealká NTB:i, ahte proposišuvdna lea «boađi boađi», muhto ii dáhto duođaštit dáhtona.   

Boanddaidsearvi ja Smávvadálolaččaidsearvi botkejedje šiehtadallamiid stáhtain miessemánu 6. beaivvi, ovdalgo dat aittonassii ledje álgánge. Boanddat oaivvildedje, ahte sin 2,1 miljárdda kruvdnosaš lasáhusgáibádus ja stáhta 900 miljovnna kruvdnosaš fálaldat ledje dan meare guhkkálaga, ahte ii lean ulbmillaš oppa šiehtadallatge. 

RÁĐĐHUS DOIVU FRP OAŽŽUT BEALLÁSIS 

Ráđđehusas ii leat eanetlohku Stuorradikkis, muhto dat dorje dávjjimustá Ovddádusbellodaga (Frp) áirasiidda vai oažžu áššiidis mearriduvvot.   

– Mii leat ovdal cealkán, ahte ráđđehus buvttii ovdan buori álgofálaldaga. Dan mii oaivvildit ain, dadjá Ovddádusbellodaga ealáhuspolitihkalaš ságadoalli Sivert Bjørnstad. 

Son dieđiha goitge, ahte bellodat buktá iežas gáibádusaid, go leat beassan lohkat proposišuvnna čađa.

– AHKIT GO BBOANDDAT EAI MÁHCCAN ŠIEHTADALLAMIIDDA 

– Lea hui ahkit, go boanddaid organisa-šuvnnat eai váldán vuhtii min ávžžuhusa čohkkedit šiehtadallanbeavdái fas. Dat livččii dáhkidan boanddaide buori bohtosat, dadjá Bjørnstad.

(©NTB) 

Boares muohta suddá johtilit Ruoáneatnamis

Earáhuvvan dálkeminstar-
at dagahit, ahte Ruoná-
eatnamis muohttá uhci-
but go ovdal, várohit dutkit.

VAHCAVÁTNI: Uhcit vahca dahká, ahte boares muohta suddá johtileappot Ruonáeatnamis. Dás oidnojit jiekŋavárit Ilulissat báikki buohta. Illustrašuvdnagovva: Jan-Morten Bjørnbakk / NTB 

Bivvalet dálkkit ja uhcit balvvadagat sullo badjel dahket, ahte jiekŋa ja muohta suddá johtileappot.  

VAHCAVÁILI LEHTTOHA SUDDAMA 

Dasa lassin mearkkaša vahcaváili, ahte boares, seavdnjadet muohta šaddá hearkkibun. Boares muohta sáhttá njammat eambo lieggasa go vahca, ja dáinna lágiin lassána suddan johtileappot. 

Borgemánus diibmá loahpahii dutkkus, ahte muohta mii juohke jagi gahččá Ruonáeatnamii, ii šat sáhte buhtadit jieŋa, mii suddá ja dahká ahte áhpi badjána miehtá máilmmi. 

DUTKAN 40 JAGI MIHTIDEMIID 

Jiekŋasuddan joatkašuvvá, vaikko vel eanajorbadasa liegganeapmi njoahcuduvvo, čilgejit dutkit, geat guorahalle measta 40 jagi satelihttamihtidemiid.   Mihtideamit čájehit, ahte máilmmi stuorámus sullo suddan lehttohišgođii jahkeduhátmolsašumi áigge. 

(©NTB-TT) 

Smávvavealggit geahppánit ain, muhto inkassoáššit lassánit

Inkassoáššit mat čatnasit smávvaloatnavelggiide lassánedje ovttain
proseanttain diibmá. Muhto norgalaččaid smávvaloatnavealggit
geahppánit ain, čájehit ođđa logut.

INKASSOÁŠŠIT LASKET: Norgalaččaid smávvaloatnavealggit geahppánit ain, muhto inkassoáššit leat fas lassánan, čájehit ođđa logut, maid Norsk Gjeldsinformasjon (Norgalaš vealgedieđut) lea almmuhan. Govven: Gorm Kallestad / NTB

Norsk Gjeldsinformasjon (norgalaš vealgedieđuid) varas logut čájehit, ahte norgalaččaid smávvaloatnavealggit jotket ain geahppánit. Miessemánu álggus leai dáhkitkeahtes vealgi masá 152,4 miljárdda kruvnnu, ja cuoŋománu álggus leai fas 152,9 miljárdda kruvnnu. 

Ođđajagimánus diibmá leai lohku 175,8 miljárdda kruvnnu. 

BÁŊKKUT ÁRVVOŠTALLET LOATNAOHCCIID ÁĐABUT

– Mii leat máŋgga geardde čujuhan, ahte vealgelogahallamiid ásaheapmi suoidnemánu 1, 2019 lea leamaš deaŧalaš buvttadahkki, dasgo dat addá báŋkkuide buoret vejolašvuođaid árvvoštallat kredihttaárvvu, dadjá Gry Nergård, Finans Norge geavaheaddjipolitihkalaš direktor.

Son lea ilus, go ráđđehus lea signaliseren ahte vealgelogahallamat galget viiddiduvvot, nu ahte maiddái pántadáhkiduvvon vealggit galget čájehuvvot, eaige dušše dáhkitkeahtes vealggit. 

JUOHKE GOALMMÁT LOATNA MANNÁ INKASSOI

Dattetge ii leat seamma illudahtti, ahte Finánsabearráigeahču raporta smávvaloatnavelggiid gárggiideamis čájeha, ahte inkassoáššit leat lassánan jagi 2020. 

Raportta mielde lassánedje inkassoáššit, mat čatnasit smávvaloatnavelggiide ovttain proseanttain jagi 2020 ollodahkii. Okta golmma smávvaloatnagáibádusas, mat manne inkassoi diibmá, ledje loanat mat ledje boarráset go vihtta jagi. 

– BUORET VEALGEORTNETLÁHKA DÁRBBAŠUVVO

– Dát leat nappo loanat, mat váldojuvvojedje ovdalgo eiseválddit sisafievrridedje iešguđetlágan doaibmabijuid, mat muddejit smávvaloatnamárkana, nugo vealgelogahallamiid. Muhto mii leat goitge fuolastuvvan gárggiideami dihtii, ja danne mii leat čujuhan ahte dárbbašuvvo ođđa ja buoret vealgeortnetláhka. Mii leat ilus, go dat fargga boahtá áigái, dadjá Nergård. 

(©NTB)

Linda válljii oiddohis mašinistabarggu, muhto šattai gillát dievdduid vearredaguid: -BARGOSKIBIR VIKKAI VEAGALVÁLDIT MU

Linda Marielle Johansen (27) Stuorravuonbađas Láhpis lea measta fiervvás bajásšaddan. Su áhčči lea leamaš guolásteaddji ja lea bargan kapteaidnan. Danne ii lean niidii nu amas válljet fitnu mas leat aivve dievddut. Muhto fidnoválljen lea buktán sutnje váivves hástalusaid.

Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši.

Jus juo leat diŋgojeaddji, deaddil dákko vai sáhtát logget sisa.
Muđui fertet oastit jahkediŋgojumi vai sáhtat lohkat áššiid. Diŋgo dákko

Koronapandemiija lea dagahan stuora hástalusaid Romssa mátkeealáhussii. Turistafitnodagat leat heahtedilis

Koronopandemiija lea garrasit čuohcan Davvi-Norgga mátke-
ealáhussii, mas leat máŋga smávva fitnodaga, mat unnán resurs-
saiguin rahčet ceavzit ovddosguvlui. Maiddái sesoŋŋaide čadnon aktivitehtat dagahit olu hástalusaid ja dahket mátke-
ealáhusa raššin. Fitnodagat doibmet dávjá unna marginál-
aiguin, ja dietnasiidda váikkuhit stuora sesoŋŋavariašuvnnat.

OLU NORGALAŠ TURISTTAID: Johan Issát Turi Oskal bearašfitnodaga Tromsø Arctic Reindeer lohká, ahte sii leaŧ duhtavaččat go ožžo norgalaš turisttaid ná olu dán dálvvi. Govvejeaddji: Piia Oskal.

ČÁLII ELLE MÁRET LABBA

OLGORIIKKATURISTTAT JÁVKE OALÁT

Garra gáržžideamit restoráŋŋain ja hoteallain dagahedje, ahte máŋggat aktevrrat šadde giddet uvssaid diibmá njukčamánus. Dálvesesoŋŋa lea dábálaččat dehálaš dienasgáldu Romssa ja Finnmárkku fitnodagaide. Girdimátkkošteddjiid logut gahčče fuomášahtti olu, ja olgoriikkaturisttat, geat leat dehálaččat Davvi-Norgga mátkeealáhussii, jávke oalát. Mátkeealáhusa buktagiid beroštupmi gahčai, ja dan bokte fitnodagaid sisaboahtu fáhkka unnui.

 “MÁTKEEALÁHUS LEA KRIISSAS ”

– Romssa mátkeealáhus lea heahtedilis olgoriikkaturisttaid haga. Fitnodagat leat šaddan heaitit, sii leat massán bargiid, dahje bargit leat permišuvnnas. Kompetánsa lea vádjáguššan, ja bargiide investerejuvvon ruđat lea mannan duššái. Fitnodateaiggádat leat šaddan vuovdigoahtit fatnasiid, biillaid ja sihkkeliid. Muhtimat leat juo dahkan konkurssa. Dáthan lea stuora katastrofa midjiide, muitala Visit Tromsø mátkeealáhushoavda Tone Helle. 

Stuora katastrofa midjiide: Ná muitala Visit Tromsø 
mátkeealáhushoavda Tone Helle. Govvejeaddji: Kari Schibevaag.

Maiddái doarjjaortnegat dagahit Helle mielde hástalusaid. 

– Dábáleamos hástalusat leat dat, ahte muhtin doarjjaortnegat eai doaimma dahje fitnodagat eai leat gelbbolaččat ohcat doarjagiid. Sivvan sáhttá leahkit vuollegaš gávpejohtu, bargiidlohku dahje dat, ahte fitnodagat eai leat doaimmas birra jagi. Dán kategoriijas leat maid ođđaásahuvvon fitnodagat, main ii leat doarvái doaibmahistorjá.

Helle ii máhte vuos árvalit mo dilli lea, go jahki 2021 lea nohkan. – Váttis dadjat, goas boahkuheamit jovdet ja doibmetgo dat. Mis lea gal doaivva jagi 2021-22 sesoŋŋii, muhto buot lea ain nu eahpesihkar. Mii eat dieđe, man jođánit olgoriikkaturisttat bohtet ruovttoluotta ja álgetgo norgalaš bargomátkkošteaddjit fas johtit nu mo ovdal pandemiija. Bargomátkkošteaddjit buktet buori dietnasa Romssa fitnodagaide. Dán geasi mii vuordit norgalaš luopmomátkkošteddjiid. Mátkeealáhusfitnodagat geahččalit doalahit positiiva vuoiŋŋa badjin, muhto máŋgasis lea čavges ekonomalaš dilli juste dál, árvala Helle.

Buot lea ain nu eahpesihkar:Helle ii máhte vuos árvalit mo dilli lea, go jahki 2021 lea nohkan. Govvejeaddji: Nina Helland

ARCTIC REINDEER II  ŠAT GIERDDA DÁKKÁR SESOŊŊA

Tromsø Arctic Reindeer lea okta sámi mátkeealáhusfitnodagain, mat doibmet Romssas. Johan Issát Turi Oskal lea álggahan bearašfitnodaga jagis 2015. – Vaikko olbmot eai duostta eaige beasa mátkkoštit, de mii leat aŋkke duhtavaččat, ahte oaččuimet norgalaš turisttaid ná olu dán dálvvi. Dasa in livččie jahkkán ovdagihtii, giitá Turi Oskal. Son muitala, ahte fitnodagas leat dábálaččat fásta- ja sesoŋŋabargit. Dán dálvvi sii leat doaibman dušše 2-3 beaivve vahkus.

Johan Issát Turi Oskal, Tromsø Arctic Reindeer. Govvejeaddji: Piia Oskal.

– Mii leat ožžon buhtadusa fásta goluin, muitala Turi Oskal. Lunddolaččat son háliida, ahte servodat fas rahpasa, vai olbmot besset fas mátkkoštit. 

– Turisma lea dakkár ealáhussuorgi, ahte dat eallá jagis jahkái nu mo boazodoalluge. Dasa mii leat juo hárjánan. Lea váttis einnostit boahtteáiggi, muhto jáhkán, ahte ná heajos sesoŋŋa nu mo dál, ii sáhte šat nuppes boahtit, lohká Turi Oskal. 

– Mun sávan, ahte mii beassat fállat buktagiiddámet ja olbmot besset fas vásihit sámi boazodoalu ja sámi kultuvrra nu mo ovdal pandemiija. 

TROMSØ LAPLAND ÁIGU VUORDIT JA OAIDNIT

– Dán dálvvi mii leat válljen doallat mátkeealáhusdoaimmaid gitta. Koronalágat ja njuolggadusat rivdet ovttat ládje, ja danin fertet dušše vuordit. Min kundarat leat eanas olgoriikalaččat, ja danin leage hui váttis einnostit man guvlui mátkeealáhus lea manname, muitala Tromsø Lapland beaivválaš jođiheaddji Per Stian Sara. 

válljen doallat mátkeealáhusdoaimmaid gitta: – Dán dálvvi Tromsø Lapland válljen doallat mátkeealáhusdoaimmaid gitta. Koronalágat ja njuolggadusat rivdet ovttat ládje, ja danin fertet dušše vuordit, lohká beaivválaš jođiheaddji Per Stian Sara. Govva: priváhta.

– Mis eai leat dábálaččatge makkárge geassedoaimmat, ja dál mii leat baicce válljen vuoruhit bohccobiergobuvttadeami čakčii. Go koronadilli fas buorrána, de mii fas álgit mátkeealáhusdoaimmain smávva lávkkiiguin. Koronapandemiija lea juo čájehan, man jođánit ealáhus sáhttá rievdat, ja mii maid fertet heivehit iežamet doaimmaid dákkár vuorddekeahtes rievdamiidda, lohká Sara.

Fáktá

Kriisaveahkki

Norgga ráđđehusa kriisapáhka ulbmilin lea veahkehit fitnodagaid, main sisaboahtu lea unnon koronapandemiija geažil. Ráđđehus gokčá fásta goluid ja addá ekonomalaš doarjaga fitnodagaide. Dakkár fitnodagat, main sisaboahtu lea gahččan 40 proseantta dahje eambbo, ožžot veahki kriisapáhka bokte. Dáhkádusloatna juolluduvvo buot fitnodagaide. Ráđđehus dáhkida 90 proseantta ođđa loana summás 50 miljovnna rádjái juohke fitnodahkii. Vearu máksin, opmodatvearru ja sierradivvagat maŋiduvvojit dárbbu mielde. 

Eambbo dieđut gávdnojit dáppe: https://www.nho.no/tema/arbeidsliv/koronaviruset

/krisepakker-tiltak-for-bedrifter/

Čakčadolla

Áilen Nigá Máhtte – Mathis N. Eira lea badjolmmoš. Son lea Jergulis eret ja ássá Kárášjogas. Son gullá Skoahtanjárgga orohahkii. Máhtte oahpahii midjiide diibmá, mii lea sámi dolastaddankultuvra. Dát lei oassi Deanu joatkkaskuvlla prošeavttas “Sámi máhtolašvuohta eanan-
doalus ja meahcásteamis”. Oahpahussii mii bisttii olles skuvlajagi, oasálaste Deanu sáme-
skuvla, sámi mánáidgárddit Deanus ja joatkkaskuvlla oahppit.Son oahpahii, mii lea dálvedolla ja stohkkedolla giđđa-dálvve. Dasto, mat leat giđđa- ja geassedolat. Ja vel mii lea čákčadolla.

Áilen Nigá Máhtte

Čálli: Jorunn Eikjok – Govat: Ola Røe

Áilen Nigá Máhtte dadjá ná:“Dolas leat golbma mearkka-šumi. Dat lea liekkas. Lea maid hui guoibmái. Dollagáttis beasat vuoiŋŋastit, smiehtadit ja geahčadit. Dolla addá maid sieluráfi. 

Mii čuollat maid bierfasieđggaid, dat leat suhkkes sieđggat. Dalle buolligoahtá johtileappot. Sieđgadolla ii buollá nu johtilit. Muhto go vuos buollá, de addá olu lieggasa. Ja áššu.

Jos háliidat ahte earát galget oaidnit du, de bidjal dola vai oidnet suova. 

Sieđgadola ii sáhte cahkkehit seavdnjadin. Dat addá uhccán čuovgga. Sieđga ii leat dat bulešeamos muorra mii gávdno. Soahkemuorra dat gal buollá bures ja johtilit. Das lea njuovččadolla.

Mii leat meahcis ja áigut cahkkehit sieđgadola. Mii čuollat ja doadjit sieđgagálvvaid. Gálvvat leat mat leat áibbas goikásat. 

Dollacahkkeheamis lea deaŧalaš gávdnat albma bullehagaid dahje cahkkehagaid. Nu mo beassi dahje soarvvi.
Dolla galgá čorgat, amas dolla doalvut činaid ja rattiid miehtá. Danin njáskkan juohke galdda, vai eai leat das rissit. Buot ovssiid galgá eret váldit vai dolla buollá čábbát ja ráidnasit.Sieđgagálvvain ii leat beare olu suovva. Dalle sáhttit čohkkát dollagáttis ja boradit.

Sieđgagálvvat leat lieggaseamos boaldámušat, maid gávnnat meahcis.

Sieđga ii buole njuovččadollan, dat ii atte čuovgga.
Jos it hálit ahte galget du oaidnit, bidjal gálvadola. 
Das ii leat beare olu suovva.

Stuorradiggi mearridii Davvi-Norgga ruovdemáđija huksegoahtit

Opposišuvdna duolmmai ráđđehusa go Stuorradikki eantlohku mearridii maŋŋebárgga, ahte Davvi- Norgga bána huksenbarggut galget álggahuvvot.

DAVVI-NORGGA BÁNA: Stuorradikki mearrádus dahkkojuvvui 56 jienain beali ja 30 jienain vuostá. Govvejeaddji: Ørn E. Borgen / NTB.

Opposišuvdna duolmmai ráđđehusa go Stuorradikki eantlohku mearridii maŋŋebárgga, ahte Davvi- Norgga bána huksenbarggut galget álggahuvvot. 

– Stuorradiggi dáhttu ráđđehusa álggahit barggu ollašuhttit Davvi-Norgga bána, lohká evttohusas, mii mearriduvvui 56 jienain beali ja 30 jienain vuostá.

JOHTALUSMINISTTAR BÁGGEHALLÁ

Nu bággehalláge oktasaš-johtalusministtar Knut Arild Hareide (KrF) álggahit barggu ruovdemáđija prošeavttain, mii galgá guhkidit toga-johtalusa Fuoskkus Romssa gávpogii. Dasa ministtar ii liiko veahášge, ja lohká ruovdemáđija eahpevásttolažžan ja eahperealisttalažžan. 

– Mu vuorjašuhttá dat, ahte mii ráhkadit vuordámušaid maid jáhkán áibbas eahperealisttalažžan ollašuhttit, dadjá Hareide NTBii.

375 KILOMEHTERA – 120 MILJÁRDDA KRUVNNU

Son jáhkká 375 kilomehtera guhkkosaš togagaskka šaddat sakka divraseabbon go gaskal 104 ja 120 miljárdda kruvnnu, nugo lea meroštuvvon. 

JOHTALUSMINISTTAR VUORJAŠUVVÁ: Oktasašjohtalusministtar Knut Arild Hareide (KrF) oaivvilda, ahte lea eahpevásttolaš ja eahperealisttalaš lohpidit hukset riidduvuloš Davvi-Norgga bána. Govvejeaddji: Terje Pedersen / NTB.

– Mun jáhkán, ahte Davvi-Norga ferte jurddašit vuđolaččat, sihtetgo duođaid dán ruovdemáđija. Dat dáidá šaddat olu, olu divraseabbon, dadjá son.

BARGIIDBELLODAT JORGGIHII  

Bargiidbellodat (A) lea ovdal jienastan sullasaš evttohusa vuostá, muhto jorggihii mannan vahku riikačoahkkima maŋŋil, mii mearridii hukset Davvi-Norgga bána. 

Ledje Sosialisttalaš Gurutbellodat (SV), Guovddášbellodat (Sp) ja Ovddádusbellodat (FrP), geat ovddidedje evttohusa. Sii ožžo doarjaga maiddái Ruoksadis (R) ja Birasbellodagas Ruonát (MDG).

OPPOSIŠUVDNA DUHTAVAŠ

Sosialisttalaš Gurutbellodaga nubbijođiheaddji Torgeir Knag Fylkesnes lea hui duhtavaš Stuorradikki mearrádussii. 

– Davvi-Norga bázášii bána haga periferiijan, gos dálkkádatgássaid luoitimat galget geahppánit ja energiijabevttolaš fievrrideapmi galgá lassánit. Bána veagas rahpasit stuorra vejolašvuođat ealáhusaide ja olbmuide. Mii šaddat oassin ruovdemáđii-Norggas, dadjá Fylkesnes kommentáras NTBii.

Fáktá 

Davvi-Norgga bána 

* Ruovdemáđija guhkideapmi Fuoskkus Romsii lea plánejuvvon ja evttohuvvon das rájes go Nordlándda bána gárvánii jagi 1962. 1970-logus ledje juo plánat Davvi-Norgga bána guhkidit Romsii. 

* Njukčamánus 1989 mearridii Bargiidbellodat (Ap), mas dalle leai ráđđehus, prográmmadajaldaga, mainna bellodat lohpidii čađahit Davvi-Norgga bána čuovvovaš áigodagas. Ráhkadusbarggut galget álggahuvvot, go plánen addá vuđđosa dasa, lohká prográmmačuoggás. Seamma jagi mearridii maiddái Guovddášbellodat (Sp), ahte Davvi-Norgga bána galggai huksejuvvot. 

* Dallego ruovdemáđiidieđáhus 1990–1993 áigodahkii digaštallojuvvui geassemánus 1989, de celke Ap, KrF ja Sp ahte galggašii leat vuođus ovdanbuktit plána Davvi-Norgga bánas ovdal jagi 1993. Dalle háliidedje maiddái čielggadit ruovdemáđiioktavuođa Girkonjárggas Nikela bokte Murmánskii daláš Sovjetlihttui.

* Cuoŋománus 1990 čuvgii Oktasašjohtalusdepartemeanta, ahte Davvi-Norgga bána gártá máksit 15 miljárdda kruvnnu. Dát galggai almmatge maiddái siskkildit Nordlándda bána elektrifiserema ja ođđa ruovdemáđiiávdnasiid. 

* Jagi 1993 mearridii LO-kongreassa eanetlohku doarjut Davvi-Norgga bána huksema, mii galggai álggahuvvot jagi 1997 ollodahkii.  

* Guovvamánu 25. 1994 heaittihii dalá oktasašjohtalusministtar Kjell Opseth (Ap) Davvi-Norgga bána guhkidanplánaid agibeaivái, maŋŋilgo nannejuvvui ahte bána guhkideami golut gártet logi gearddi stuorábun go dan ávki. 

* Jagi 2009 ovdanbuktojuvvui Nationála transportaplána áigodahkii 2010–2019 dajaldagain «Ráđđehus ii áiggo plánet dahje hukset ruovdemáđija Fuoskku ja Romssa gaskii.»

* Nationála transportaplánas áigodahkii 2019–2029 mearriduvvui, ahte Davvi-Norgga bána vejolaš guhkideapmi Fuoskkus Romsiis, oktan goallostemiin Ufuohta bánii Áhkanjárggas, galggai čielggaduvvot. 

* Suoidnemánu 1. 2019 ovdanbuvttii Ruovdemáđiidirektoráhtta vejolaš Fuoskku-Romssa ruovdemáđiihuksema golločielggadeami. Gollomeroštusas lohká, ahte bána gártá máksit gaskal 113 ja 120 miljárdda kruvnnu. Bána ii šatta rehkenastimiid mielde servodatekonomalaččat gánnihahttin, go das gártá ruđalaš manahus gaskal 46 ja 109 miljárdda kruvnnu.

(Gáldu: NTB)

Bievladolla

Áilen Nigá Máhtte – Mathis N. Eira lea bievladollaolmmoš. Son lea Jergulis eret ja ássá Kárášjogas. Son gullá Skoahtanjárgga orohahkii. Máhtte oahpahii midjiide diibmá, mii lea sámi dolastaddankultuvra. Dát lei oassin Deanu joatkkaskuvlla prošeavttas “Sámi máhtolašvuohta eanandoalus ja meahcásteamis”. Oahpahusii mii bisttii olles skuvlla-
jagi, oasálaste Deanu sámeskuvla, sámi mánáidgárddit Deanus ja joatkkaskuvlla oahppit.

Son oahpahii, mii lea dálvedolla ja stohkkedolla giđđadálvve. Dasto, mat leat giđđa- ja geassedolat. Ja vel mii lea čakčadolla.

Áilen Nigá Máhtte

Čálli: Jorunn Eikjok – Govat: Ola Røe

Áilen Nigá Máhtte dadjá ná:“Dolas leat golbma mearkkašumi. Dat lea liekkas. Lea maid hui guoibmái. Dollagáttis beasat vuoiŋŋastit, smiehtadit ja geahčadit. Dolla addá maid sieluráfi. Jos hálidat ahte earát galget oaidnit du, de bidjal dola vai oidnet suova. 

Stohkit eai buole guhká. Dat lea liegga dolla. Dat ii atte nu olu čuovgga.
Muhto giđđa-dálvve han lea jo čuovgat

Bievlan ráhkadat dieđus stohkkedola. Stohkki lea soahkemuorra. Dat lea issoras buorre boaldámuš.

Go lea dan muttos goikkis, de lea olu buoret go soarvi. Dat dat lea ge, ahte galgá johtitlit buollát, vai káffegievdni dulde

Stohkis lea beassi ja bárku, mii goiká olggobeallái. Ja nu goiká muorra maid siskkobealde. Go dearpala, dat galgá doddjot. Stohkki lea bajábealde muohttaga ja ceaggut.

Mis lea doarvái muorra. Dás sáhttit čohkohallat ja boalddašit dola.