Sámit birgejedje buorebut rohttudávddaid vuostá 1700-logus

Historjáprofessor Peter Sköld lea dutkan rohttudávddaid ja lea logaldallan iežas gávdnosiin miehtá máilmmi. Son láve logaldallamiid
loahpahettiin álohii muittuhit, ahte rohttudávda gal boahtá fas. Dán háve ii iešge ipmirdan man riekta sus leai. Dál son muitala oahpas
birra ja got sámit birgejedje dolin rohttudávddaid vuostá. Seammás son atná gáfadin, got Ruoŧas láhttejit olbmot odne.

Historjáprofessor Peter Sköld lea dutkan rohttudávddaid birra. Son muitala ahte sámit johttáje eret go gulle ahte soapmásii ledje njommon smávvačalmmit. -Sii jávke máŋga jagi, dadjá Peter Sköld. Govva: Priváhta.

Peter Sköld lea guhká bargan Upmi universitehta sámi dutkanossodagas. Dál orru Skånes, ja korona dihte lea son hui várrogas. Son hirpmástuvvá got olbmot láhttejit vaikko lea pandemiija. Ieš son gal geavaha njálbmesuoji daid gerddiid go ferte gávppašit.

– In ipmir maid Ruoŧas barget. Mii fertet geahččalit dahkat dan maid sáhttit dákkár dilis. Vaikko njálbmesuoji mearkkašupmi digaštallojuvvo, de mun goit geahččalan dahkat buot maid máhtán. Muhto eai olbmot vealet. Lea váttis ipmirdit. Olbmot jáhkket dávdda njoammuma leamen meaddel, muhto mii leat gasku pandemiija, dadjá Peter Sköld.

Ja son gal diehtá man birra ságasta. Son lea dutkan rohttudávddaid birra. Earret eará spánskadávdda ja smávvačalmmiid birra. Ja son lea maid buohtastahttán got sámit ja eará álgoálbmogat davviguovlluin leat birgen dáid váttis diliid čađa.

SPÁNSKADÁVDDA NUBBI BÁRRU LEAI VÁRALAČČAT GO VUOSTTAS 

Maŋemus leai spánskadávda. Das ledje guokte báru, mat deive Sámi maŋŋel vuosttas máilmmisoađi. Jagiid 1918 ja 1920 jápme ollugat Ruoŧas. Eai dieđe gos dávda bođii. Muhto mátkkošteami mielde ollehii Ruoŧa hámmaniidda ja de viidáseappot davás.

– Espánnjas dávda beaggigođii eanemus, ja danne oaččui spánskadávdda namman. Eai dutkit dieđe gos vulggii. Muhtin riikkat eai jáhkkán, ahte leai nu váralaš, ja gallisgo duođain jápme ii lean čielggas, go muhtin riikkat čiegadedje jápminlogu, muitala Peter Sköld. 

Vuosttas bárus birgejedje bures Norrbottenis. Muhto go nubbi bárru deaivvai, de gal jápme ollugat. Leai dego vearránan dávda. Seammá dego dálge dáhpáhuvvá, go Covid-19 lea nuppástuvvan Stuorra-Británnias, Brasilas ja Lulli-Afrihkás, muitala Peter Sköld.

– Maid sáhttá oahppat das, lea ahte dávda leavai doppe gos eanet olmmoščoahkit ledje. Smávva industriijaguovlluin rittus ja de viidáseappot olbmuid mielde davás, muitala Sköld. Nu got dálnai dáhpáhuvvá.

– Dan maid sáhttá oaidnit, ahte smávit guovllut guhkkin davvin birgejedje bures álggus. Muhto go nubbi bárru leavvagođii, de gal dávda deaivvai guovlluid dievas fámuin ja šattai seammá vearrájin doppenai. Jus ii vearrábun. Ovdamearkka dihte Árjjepluovis jápme ollugat spánskadávdii. Lean oaidnán govaid, main dievva gisttut ledje bálddalaga olggobealde girku doppe, dadjá Sköld.

Son muitala ahte ávdin álgoálbmotbirrasiin davvi Kanádas ja Alaskas geavai hui heittogit. Muhtin smávva servodagain jápme buohkat, go dávda ollii dohkonai. Dalle leai dávda rievdan ja vearránan, ja go ollii de leai nu vearrái ja ahte gottii buohkaid jalga. Sivvan dasa leai maiddái, go ii gávdnon doarvái buorre bohccedikšunbálvalus diein guovlluin. 

ILGADIS ROHTTUDÁVDA 

Smávvačalbmepandemiija gottii 300 000 máná Ruoŧas viđalogi jagi ollodahkii. Ii lean ovdal 1800-logu álggus go vaksiinna huobmáje, ahte dávdda vuostá birgejedje, muitala Peter Sköld. 

Smávvačalmmit leai ilgadis dávda mii leavai áimmu mielde. Liiki ruoppui sakka, ja maiddái siskilušat rubbo. 

– Olbmot ledje nu vuollánan ovdal boahkuid. Buohkat buohccájedje, ja juohke viđát jámii. Dávda leavai áimmu mielde ja leai vearrát go dálá pandemiija, mii johtá čolgga mielde, dadjá Peter Sköld.

Son muitala ahte juohke logát jagi ollii ođđa bárru ávdin guovlluide dan viđalogi jagis. Ja go sámit gulle, ahte smávvačalmmit ledje lahkosis, de johttájedje eret guovllus.

– Sii válde buot biergasiiddiset ja johttájedje ráidduiguin eret, eaige boahtán ruovttoluotta golmma jahkái, dadja Sköld. Ja dainna málliin sis leai unnit riska oažžut dávdda, eaige jápmán nu ollu sámitge dan dávdii, muitala son

Smávvačalmmit leai ilgadis dávda. Olles gorut ruoppui. Sihke liikki siskkobealde ja olggobealde. Dat dávda borai liikki ja buot siskálušaid dassážiigo olmmoš jámii. 

ÁIGU DOALLAT GURSSE ROHTTUDÁVDDAID BIRRA 

Peter Sköld lea dál ráhkkaneamen doallat geassegursse Upmi universitehtas, gos áigot rohttudávddaid ja dutkiid gávdnosiid birra muitalit. Beroštupmi lea stuoris. 500is leat juo ohc-an gursii. – Lea ollu oahppamis, meidne Sköld, gii oaidná dál got vaksiidnavuosttaldeapmi leavvá muhtin joavkkuin miehtá máilmmi. 

– Juste nu leai dolin maiddái. 1800-logu álggus álge muhtin riikabeaiveáirasat Ruoŧas vuosttaldit vaksiinnaid, ja sis leai stuora kampánnja daid vuostá. Sii čuoččohedje ahte vaksiinnat ledje goddán sin mánáid, dadjá Peter Sköld.

– Ruoŧas dahke nu ahte girku oaččui ovddasvástádusa boahkuhit buohkaid, ja dat leai buorre ja johtilis strategiija, muitala Peter Sköld. Son gal ii bala boahkuin. Lohká leat nu unna buohccánváraš go buohtastahttá boahku ovdamuniin.

– Ovdamunit leat máŋga miljovnna gearddi stuorit go riska. Don fertet dan atnit jurdagis, ahte leat várat olles áiggi juohke sajis. Jus čohkkedat láivái dahje vuoját skuhteriin, de lea váralaš. Ja boahkuheamis lea smávva riska ja lea gal roassu jus geavvá heittogit. Muhto it don boahkut dušše iežat dihte. Don suddjet earáid maid dainna. Mađi jođáneappot buohkat boahkuhuvvojit, dađi buoret, loahpaha Peter Sköld. 

Linus árvidii juo jagi áigi ahte Ruoŧas manná endorii pandemiija eastademiin

-Ruoŧa beali Sámis leat háreheamit hálddašan pandemiija, dadjá Linus Matti. Sámi teknologiijaáššedovdi lea bajásšaddan Lulejus, muhto bargá dál riikkaidgaskasaš fitnodaga Tek-Experts hoavdavirggis. Son muitala ahte Bulgárias gos son orru, leat mihá čavgadeappot ráddjen servodaga bissehan dihte korona leavvamis. -Ruoŧas leat eiseválddit nu láivásat ja luohttevaččat olbmuide. Vuosttas gearddi go oidnen dien Tegnell-olbmá, de jurdilin ahte gal Ruoŧas dál dáidá mannat heittogit, dadjá Matti.

Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši.

Jus juo leat diŋgojeaddji, deaddil dákko vai sáhtát logget sisa.
Muđui fertet oastit jahkediŋgojumi vai sáhtat lohkat áššiid. Diŋgo dákko

”Maid dat dainna duohtavuođakomišuvnnain áigot?” Sámepolitihkkarat riidalit Ruoŧa duohtavuođakomišuvnna alde.

Sámediggi lea dál sádden raportta Ruoŧa ráđđehussii, mas ávžžuhit stáhta bidjat johtui duohtavuođakomišuvnna barggu seamma ládje dego Suomas ja Norggas leat dahkan. Raporttas lohká ahte galggalii váldit sealvái, got sámit leat vealahuvvon historjjálaččat ja got stáhta leamašan oassi das. Muhto sámi servodagas lea stuora eahpesihkarvuohta, maid Sámediggi áigu dáinna bargguin. – Maid dainna áigot goit? Ii dasa dárbbaš sámekomišuvnna čilgen dihte ahte sápmelaš ii leat dego ruoŧŧelaš, dadjá 81 jahkásaš Ester Jannok.

Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši.

Jus juo leat diŋgojeaddji, deaddil dákko vai sáhtát logget sisa.
Muđui fertet oastit jahkediŋgojumi vai sáhtat lohkat áššiid. Diŋgo dákko

Ruoŧa TV govve giebmegáisilaččaid

SVT máksá guokte miljovnna ruvnnu ja dahká teveráiddu mas govve olbmuid geat ellet ja barget guovllus gos Ruoŧa alimus várri lea. Báddemat leat álgán dálvet, ja boahtte čavčča galgá teveráidu vuosehuvvot.

RUOŦA ALIMUS VÁRRI: Ruoŧa alimus várri Giebmegáisi, 2096 m. Gasku gova Duolbagordni, 1672 m.  Láddjujávrri  alitfearggat čáhci oažžu ivnni guđa jiehkis mat suddet jođáneappot ja jođáneappot dálkkádatrievdamiid dihte.  Govvejeaddji: Lars-Ola  Marakatt 

Fáktá  

Giebmegáisi 

Namma Giebmegáisi boahtá julevsámegielas. Giebnne = gievdni ja gájsse=Gáisi 

Ruoŧa alimus várri.  

Jagi 1940 leai várrečohkka 2121 mehtera allat 

Jagi 2021 leai 2096 mehtera allat 

10 000 olbmo geahččalit ollet nibbii juohke jagi 

Nippas oaidná logádasa Ruoŧa riikkas.

Gávcci áigodagas govve SVT unnitlogudoaimmahus Upmis olbmuid Nihkkáluovttas ja lagas guovlluin. Ulbmilin lea čájehit olbmuid guovllus ja oažžut ipmárdusa sin árgabeaivvis. Okta gean čuvvot lea Marit Sarri, gii jođiha Giebmegáissi turistaguovddáža.  

JOĐIHEADDJI:  Marit Sarri jođiha Giebmegáissi duottarstašuvnna man Ruoŧa turisttasearvi oamasta. Govva: Nores.no

– Diehttelas lea suohtas ja dovdo buoragit. Bohtet čuovvut nu sierralágán olbmuid. Nu ahte jáhkán šaddat fiinna prográmma min guovllu doaimmaid birra. Lea sihke bargobáiki ja astoáiggeguovlu, dadjá Marit Sarri.  

GÁVCCI ÁIGODAGA  

 Prošeaktajođiheaddji John Stark lea dál juste Giebmegáissi duottarstašuvnnas, gos lea deaivvadeamen ja dovdámin olbmuide. 

– Mii áigut muitalit eallima ja olbmuid birra, geat ellet dán guovllus ja lahka Giebmegáissi. Ja mii čuovvut sin gávcci áigodagas. In jáhke ruoŧŧelaččaid diehtit ahte Sámis leat gávcci áigodaga, dadjá John Stark.

BUVTTADA TEVERÁIDDU:  John Stark lea prošeaktajođiheaddji ja buvttada teveráiddu mii máksá 2 miljovnna ruoŧa ruvnnu. Son ii lean goassige leamašan Giebmegáissis ovdal dán giđa.  Govvejeaddji: Lars-Ola  Marakatt 

Prográmma šaddá leat sihke davvisámi- ja ruoŧagillii. Vuosttamužžan áigu son čuovvut olbmuid, geat barget ja orrot guovllus, muhto maid turisttaid.  

– Deike bohtet ollu turisttat juohke jagi. Ollugat galget várrečohkkii. Muhtimat eai olle, ja duottargádjunbálvalus ferte sin viežžat. Lea ollu mii dáhpáhuvvá dáppe, dadjá Stark.   

SARRI SOHKA LEA OVDDIDAN TURISMMA  

 Giebmegáissi guovllus leat sámit eallán guhká. 1900-logu álggogeahčen ceggejedje darfegođiid Nihkkáluktii, ja okta dain vuosttas olbmuin orrot dohko leai Marit Sarri áddjá Nils Olsson Sarri. Son leai maid mielde ceggemin duottarstašuvnna 100 jagi áigi, ja son ovddidii turismma guovllus ja barggai maid ieš ofelažžan ja jođihii stašuvnna. Ja dat lea Marit Sarrii stuora gudni dál beassat dahkat dan seammá. 

– Mu áddjá dat mearridii gosa galggai huksejuvvot, ja son leai mielde fievrrideamen dávviriid vai sáhtii huksejuvvot dát duottarstašuvdna. Mun lean nu rámis sin barggu ovddas. Lea earenoamáš dál ieš beassat váldit badjelassii dán árbbi ja doalvut dan viidáseappot.   

EANET JA EANET TURISTTAT GUOVLLUS  

Maŋemus logi jagis lea beroštupmi meahcásteapmái lassánan. Ja eanet ja eanet turisttat mátkkoštit duottarstašuvdnii, man Ruoŧa turisttasearvi oamasta. Jagi 2012 ijastedje 15 000 olbmo doppe. Jagi 2019, ovdal pandemiija, ledje sis 21 000 guossi.  

– Mii rehkenastit ahte 10 000 olbmo geahččalit goargŋut nibbii juohke jagi. Gallisgo lihkostuvvet, eat dieđe. Koronadilis gal ledje mis unnibut guossit diibmá, go skuvlaluohkát ja olgoriikalaččat eai šahtin finadan dáppe, muitala Marit Sarri.  

Prográmma maid SVT dál leat dahkamin, váldá maiddái ovdan heajos beliid turismmain.  

Got dat váikkuha lundui ja gilvá dálkkádatrievdama. Olbmot bálkot ruskkiid ja guđđet diŋggaid duoddarii, muitala prošeaktajođiheaddji Stark:  – Leat gávdnan telttáid doppe váris. Nippas gávdne maid ovtta champagnebohttala mii leai ollis, dadjá John Stark.  

– Ollugat ruskkidit ja mii lávet čorget doppe. Dat ártegeamos maid mii leat gávdnan maŋemus jagiid lea sihkkel. In ipmir maid áigo sihkkelin Ruoŧa alimus nippas, imaštallá Marit Sarri.  

ÁRGABEAIVVI: SVT teveráidu áigu čuovvut Marit Sarri ja earáid árgabeaivvi,
Govvejeaddji: Lars-Ola Marakatt

DÁLKKÁDATRIEVDAMAT ČUHCET SAKKA  

Dálkkádatrievdamat čuhcet garrasit sihke boazodollui ja maid várrái. Jiehkit suddet. Dutkit leat mihtidan várrečohka 1940-logu rájes, ja dalle leai lulit nibba 2121 mehtera allat. Dan rájes lea jiehkki suddan gaskamearálaččat mehteriin jagis. Diibmá leai vuosttas gearddi go Giebmegáissi lulit nibba ii lean šahtin Ruoŧa alimus várrečohkka. Dutkit mihtidedje ja gávnnahedje, ahte Giebmegáissi davit nibba leai báhcán measta mehtera alibun go lulit nibba, mii diibmá leai 2096 mehtera allat. Marit Sarri muitala, ahte juste dál lea fas lulit nibba alimus Ruoŧas maŋŋel dálvvi.  

– Dat lea stuora symbolihkka, ahte Ruoŧa alimus várrečohkka molsašuvvá. Dálvemánuid lea lulit nibba alit maŋŋel dálvvi borggaid. Ja čakčageasi go dutkit mihtidit, de lea nu ollu suddan ahte lea davit čohkka mii lea alit. Ja dat lea min olbmuid ja dálkkádatrievdama sivva.  

EARENOAMÁŠ HISTORJÁ  

Go Ruoŧa eiseválddit galge dahkat gárttaid,de biddjojuvvui boasttunamma Giebmegáisái. Dat leai Duolbagordni, mii leai sámiid namma gáissis, dahje muhtin muitalusa mielde gohčodedje muhtimat vári bassevárrin. Muhto šattai boastut Lantmäteriet gárttaide, ja Duolbagordni šattai Giebmegáisin ja nuppe ládje.  

STUORA JIEHKIT BIRRA VÁRI 

Ruoŧa guhtta stuorimus jiehki leat Giebmegáissis. Ja lea stuora beroštupmi boahtit guvlui. Nihkkáluovttas, mii lea guokte beanagullama lullelis duottarstašuvnna, orrot odne 14 veaga birralis jagi. Muhto geasset go turisttat leat ollu, de stuorru maid gilli ja duppalit eanet olbmot ásset dáppe. SVT teveráidu áigu čuovvut Marit Sarri ja earáid árgabeaivvi, ja šaddet njeallje diibmobeallásaš prográmma.  

Korona bisseha álgoálbmotgilvvuid

Sámi davviriikalaš gilvočuoigamat Anáris leat juo bissehuvvon. Dál lea stuora várra, ahte Conifa máilmmimeašttirgilvvut nissoniid várás eai lágiduvvo, ja ahte sámenuorat eai beasa vuolgit Árktalaš dálveriemuide. Doaluid leat dál lihkkidan, eaige lágideaddjit dieđe goas lágiduvvojit.

Korona bisseha sihke spábbačiekčama, njoarostan- ja čuoigangilvvuid. Govvejeaddji: Lars-Ola Marakatt

Davviriikalaš sámi meašttirgilvvut čuoigamis, mat galge dollojuvvot cuoŋománus Anáris, leat heaittihuvvon go koronavirus leavvá miehtá Sámi ja rájit leat giddejuvvon.  

– Mii leat geahččalan, ahte galggaše lágiduvvot Norgga bealde, muhto ii leat vejolaš nu got dilli lea dál, dadjá Ron Knutsen, gii bargá lágidemiin Sámi valáštallanlihtu ovddas Norgga bealde. 

ANÁRIS GALGE LEAT RÁTKINGILVVUT 

Gilvvut Anáris galge leat kvalifiserengilvvut beassan dihte Árktalaš dálveriemuide (Arctic Winter Games), maid ledje áigon doallat Buffalos njukčamánus boahtte jagi. Muhto lea maid eahpesihkar, šaddetgo gilvvut obanassiige, muitala Ron Knutsen, gii leačuvvon čoahkkimiid.  

– Dego lea dál, de orru nu ahte gilvvuid áigot lihkkidit jagiin, ja ahte šaddet dollojuvvot Buffalos USAs jagi 2023 álggogeahčen, dadjá son.  

Árktalaš dálveriemuid ruovttusiiddus čállet, ahte áigot lihkkidit gilvvuid, muhto eai leat vel mearridan dáhtona goas lágidit doaluid. Čoahkkin galgá dollojuvvot njukčamánu loahpas. Dát livččii nuppe háve go gilvvut eai lágiduvvo pandemiija dihte. Mannan jagi gilvvut Whitehorsas Kanadas eaige dollojuvvon pandemiija dihte.  

CONIFA MAID ORROT ŠLUHTTEJUVVOME 

Plánejuvvon vuosttas Conifa máilmmimeašttirgilvvut nissoniid spábbačiekčamis eaige oro sáhttime lágidit. Románias, gos gilvvut galge dollojuvvot, lea maid koronadilli vearrái. Nu muitala FA Sámi presideanta Håkan Kuorak.  

Håkan Kuorak, FA Sámi presideanta, lohká jus eai šatta doalut, de áigot seastit ruđaid boahttevaš spábbačiekčandoaluide. Priváhta govva.

– Dego orru dál, de lea duođalaš dilli Románias. Muhtin riikkain ii oba manage girdit dohko. Englándda girdiid eai oba divttege seaivut dohko. Ja jus doppe buohccá, de lea earenoamáš heittot. Ja go buohkuheapmi lea nu maŋŋonan, de dat maid váikkuha. In jáhke gerget boahkuhit buohkaid ovdal geasi dego politihkkarat leat lohkan, dadjá Håkan Kuorak.  

MAŊEMUS MEARRÁDUS II VEL DAHKKON  

Conifa nissoniid vuosttas máilmmimeašttirgilvvut galget dollojuvvot geassemánu gaskamuttus, ja Conifa čoahkkimis maid aiddo dolle, oidnet stuora hástalussan lágidit gilvvuid.  

– Ii oro gal nu ahte dilli lea muktome. Mun lean pessimisttalaš. Dál lea nu ahte Románia ráđđehus galgá easkka miessemánus mearridit got šaddá geassái. Ja mii eat sáhte nu guhká vuordit, dadjá Håkan Kuorak.  

Conifa áigu loahpalaš mearrádusa dahkat njukčamánu loahpas. FA Sámi joavkojođiheaddji Elin Nikolaisen lohká, ahte son ii jáhke doaluid šaddat go dilli lea nu got lea. Son lea ollu bargoáiggi geavahan juo, go lea riŋgedallan čikčiide geat ledje mielde Davvi Kyprosas čakčat 2018, go Sápmi vuittii 4-0. 

 

Elin Nikolaisen leai sámi nissonriikajoavkku jođiheaddji 2018is, ja jođiha joavkku dálnai jus šaddet doalut Románias geassemánus. Muhto koronadilli orru dagaheam, ahte doalut eai lágiduvvo. Loahpalaš mearrádus dahkkojuvvo njukčamánu loahpas. Priváhta govva.

– Lea sállošahtti, go mishan lea nu buorre joavku. Oktanuppelohkái čiekči, geat ledje mielde doppe Davvi Kyprosas leat dieđihan,ahte ii leat miella searvat dán háve. Mun ipmirdan dili. Ii oktage galgga dárbbašit vuolgit dohko, jus lea várra ahte njoammu korona, dadjá Elin Nikolaisen.  

OLLU DOALUT VUORDIMIS  

Guhtta joavkku ja lagabui 200 čiekči oktan joavkojođiheddjiiguin ledje dieđihuvvon Romániai Conifa doaluide. Árktalaš dálveriemuide Buffaloi ledje oktiibuot 2 000 oasseváldi dieđihuvvon. Ron Knutsen doaivu ahte boahtteáiggis bohtet doalut dál guokte jagi maŋŋálaga.  

– Jahkkimis bohtet Árktalaš dálveriemut lágiduvvot Buffalos jagi 2023 ja de Aláskas jagi 2024, dadjá son.  

Sámi spábbačiekčanlihtus lea oktiibuot sullii 600 000 kruvnnu doarjja Ruoŧa ja Norgga Sámedikkiin jahkásaččat. Presideanta Håkan Kuorak lohká ožžon lohpádusa, ahte sáhttet seastit ruđa boahtteáigái. Dat mearkkaša ahte sii leat de guokte jagi seastán ruđa, go ii diibmáge lean stuorit doaibma korona dihte. Dál son vuordá ahte sámi nissonjoavku beassá vuolgit Sisiliai Itáliai čiekčat boahtte jagi.  

– Doppe leat vuosehan beroštumi lágidit máilmmimeašttirgilvvuid jagi 2022, – loahpaha Håkan Kuorak. 

Gerolmas Jon Henrik Fjällgren háliida beaggigoahit sámi politihkas

Ruoŧas son lea vuoitán Talang gilvvu ja Let’s dance, ja lea gilvalan golbmii Melodifestivalenis. Dál ohcá ođđa hástalusaid, go
searvá Samerna bellodaga listui sámediggeválggaide miessemánus.

– Mun lean gearggus bargat sámi servvodaga buorrin.
Niehku livččii máhttit váikkuhit vai sámi álbmogii šattašii buoret, dadjá dovddus juoigi ja lávlu Jon Henrik Fjällgren.

OVTTA BELLODAGAS: Marianne Marainen ja Jon Henrik Fjällgren gullaba seamma bellodahkii. Priváhta govva. 

Jon Henrik Fjällgren lea ovccát namma Samerna listtus sámediggeválggaide, mat leat guovtti mánu geažes. Ieš lohká dán lunddolas lávkin eallimistis.

– Mus lea guhká leamašan dát beroštupmi, ahte háliidan rievdadit. Mun háliidan gullot. Odne lea poli-tihkka stuora oassi eallimis. Dál mun geahččalan dán geainnu válljet. 

Mii gáibiduvvo ahte olbmot galget beassat oaidnit du Sámedikki dievasčoahkkimis? 

– Ammahal dat lea, ahte olbmot jienastit mu. Jus nu dahket, de mun áiggun bargat nu bures go mun máhtán. Muhto mu lea váttis oaidnit, got galggalin vuoitit dán, dadjá Jon Henrik Fjällgren. 

BELLODATJOĐIHEADDJI DUHTTIVAŠ 

Samerna bellodahkii lea geavvan heittogit maŋemus válggain. 2009 rájes go bellodagas ledje vihtta áirasa Sámedikkis, lea bellodat massán jienasteddjiid dađi mielde. 2017 válggaid maŋŋel lea Anders Kråik okto čohkkán áirrasiin Sámedikki dievasčoahkkimis. Dál son einnosta, ahte biegga lea jorggihan.

DOAIVU GEASUHUT: Bellodatjođiheaddji Anders Kråik jáhkká, ahte sin bellodat Samerna oažžu eanet jienaid go mannan válggain. Govvejeaddji: Marie Enoksson, Sámediggi. 

– Mun lean leamaš mielde politihkas guhká. Ii sáhte vuordit maidege. Muhto mun goit jáhkán, ahte mii vuoitit ruovttoluotta jienaid dál, ja mun goit sávašin ahte oččošeimmet golbma áirasa goit, dadjá Anders Kråik.Bellodat bargá dan ovddas, ahte buot sámiin galget leat seamma rievttit. Sihke sis geat eai leat mielde čearuin ja sis geat leat.

– Seamma árvu buot sápmelaččaide lea min vuođđu, dadjá Anders Kråik.

Son háliidivčče ahte sámiid lokteše eret Ruoŧa unnitlogu politihkas, ja ahte sámit oččošedje iežaset álgoálbmotlága dan sadjái.

– Sámiin lea oalát eará oktavuohta ja eanangeavaheapmi, ja mii dárbbašit viidánit vai eanet sámit sáhttet eallit Sámis. 

Boazodoalloláhka galggašii ain leat, muhto ođđa láhka galggašii dagahit nu ahte buot sámiin livčče rievttit iežaset kultuvrii, dadjá Anders Kråik.

Ja ahte Jon Henrik Fjällgren dál searvá sin jovkui, ii leat daningo Anders Kråik lea vuorjan, muitala Kråik ieš.

Leatgo geahččaleamen dál vuoitit válggaid go Jon Henrik Fjällgren lea nu dovddus?

– Ii leat ollenge nu. Ja jus nu livččii, de son ii livčče ovccát namma min listtuin, vástida Anders Kråik.

DEARVVASVUOHTA DEAŦALAČČAMUS 

Jon Henrik Fjällgren maid dadjá, ahte diet lea eahpevuoiggalaš jurdda Anders Kråik hárrái, ja son muitala ahte ii lean oba Kråik gii hásttii su mielde bellodahkii. Fjällgren lea leamaš mielde bellodagas guokte jagi dál, ja searvvai go son háliida loktet su iežas váibmoáššiid.

– Boazodoalu ja dásseárvojearaldagaid. Nuoraid perspektiivva ja psyhkalaš dearvvasvuođa. 

II JÁHKE VUOITIT, GILVALA GOIT: Jon Henrik Fjällgren lohká, ahte dáin sámediggeválggain ii jáhke iežas vuoitit. Priváhta govva.

Mun jáhkán dárbbašit eanet nuoraid. Lea dán rádjái leamaš eanas dievdoperspektiivvat. Mun lean ieš gullan ollu nuorra nieiddain, ahte boarráset dievddut leat dadjan ahte sii eai goit sáhte boazodollui álgit. Ja dan munge lean beassan gullat. 

Diet hárdá mu. Buohkain galget leat seamma vuoigatvuođat, niegut ja ulbmilat, dadjá Fjällgren.

Maid don jáhkát, makkár vejolašvuohta dus lea beassat Sámediggái?

– Mus lea doaivva. Mun anán dán bellodaga deŧalažžan. Mis leat deŧalaš áššit maiguin bargat. Ja gaitin deŧalaččamus vai galgá nagodit, lea ahte dus lea psyhkalaš dearvvasvuohta, dadjá Jon Henrik Fjällgren. 

HURRI GUOVTTOS NEAVTTAŠEABA SOJIIGUIN Giron Sámi Teáhter

Takakehto Charles ja Nina Walkeapää leaba vuosttas geardde lávddi alde ja beassaba neavttašit máŋggalágán lottiid, go Giron Sámi teáhter lokte árbevirolaš máidnasiid ja johtigoahtá miehtá Ruoŧa.

Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši.

Jus juo leat diŋgojeaddji, deaddil dákko vai sáhtát logget sisa.
Muđui fertet oastit jahkediŋgojumi vai sáhtat lohkat áššiid. Diŋgo dákko

Sámedikki siskkáldas moarri lassána

Siskkáldas suhttu lassána ja moaitagat Ruoŧa Sámedikki bellodatjođiheddjiid vuostá basttálmuvvet dađistaga, mađi eambbo dieđut bohtet albmosii mannan dievasčoahkkima idjafearániin. Bellodatjođiheaddjit leat ieža mearridan, mo áirasat galget láhttet pandemiija áigge, muhto leat ieža háreheamet rihkkon covid-19 eastadandoaimmaid, oaivvildit olbmot geat lea oaidnán dahje gullan fearániid.

Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši.

Jus juo leat diŋgojeaddji, deaddil dákko vai sáhtát logget sisa.
Muđui fertet oastit jahkediŋgojumi vai sáhtat lohkat áššiid. Diŋgo dákko

Sámedikki ságadoalli belkkii sámediggeáirasiid

Sámedikki ságadoalli Paulus Kuoljok botkii Sámedikki
dievasčoahkkima ja jáddadii njuolggosáddaga. Son gevrii olggos buohkaid earret sámediggeáirasiid. Dan maŋŋel belkkii son sámediggeáirasiid. Su ágga leai, ahte ila ollu sámediggepolitihkkarat ledje čoahkkanan ovtta latnjii.

Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši.

Jus juo leat diŋgojeaddji, deaddil dákko vai sáhtát logget sisa.
Muđui fertet oastit jahkediŋgojumi vai sáhtat lohkat áššiid. Diŋgo dákko

Dán don it beassan gullat Sámedikki dievasčoahkkimis

Sámedikki ságadoalli Paulus Kuoljok botkii Sámedikki dievasčoahkkima ja jáddadii njuolggosáddaga. Son gevrii olggos buohkaid earret sámediggeáirasiid. Dan maŋŋel belkkii son sámediggeáirasiid. Su ágga leai, ahte ila ollu sámediggepolitihkkarat ledje čoahkkanan ovtta latnjii.

Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši.

Jus juo leat diŋgojeaddji, deaddil dákko vai sáhtát logget sisa.
Muđui fertet oastit jahkediŋgojumi vai sáhtat lohkat áššiid. Diŋgo dákko