Fugl – ođđa máilmmi fáŋgan

Sigbjørn Skådena girjjis “Fugl” beassat čuovvut olbmuid, geat leat guođđán eananspáppa ja johtán “UR-ekspedišuvdnan” guhkás gomuvuhtii, gos sii ellet koloniijažin, man namma lea Montifringilla. Mii vásihit mo olbmot goarranit, go šaddet amas, guorba báikái, gos sii gártet eallit uhca jovkkožin ja vátna resurssaiguin. Mii oaidnit mo sidjiide čuohcá, go eai sáhte šat ovddeš máilmmiin gulahallat, ja guhkkin eret máhccat dohko.

Govva: Cappelen Damm

Girjeárvvoštallan – Sigbjørn Skåden

Ođđa báikkis leat garra eallineavttut. Vaikko sis lei nana teknologiija go sii bohte, de sii vásihit áiggi mielde ahte dat ii doaimma šat. Girdit ja biillat eai doaimma. Eallit jápmet. Dutkamis ii leat ávki. Geafivuohta deaddá, ja doaivvuhisvuohta dagaha olbmuid suoivvan. Sis ii leat šat jáhkku ahte eallin jorggehivččii buoret guvlui. Guorusvuođa gova nanne, go oassi váldopersovnnain namuhuvvojit dušše “Mannen”, “Mor” ja “Kvinnen”.

Girjji dáhpáhusat leat vuoruid jagis 2048 ja vuoruid jagis 2147. 2048 lea vuosttaš mánná aiddo riegádan koloniijas, ja váhnenbuolva giksašuvvá ovddeš eallima muittuiguin; dárbbašago mánná diehtit mo eallin lei ovdal? Iigo leat álkit leat dieđekeahttá maidege?

Čuođi jagi maŋŋá, 2147, olbmot eai šat muitte ovddeža. Sis leat dušše boares dokumentárat, maid bokte dat geat háliidit dahje nagodit, sáhttet oaidnit ovddeš máilmmi. Eatnašiid mielas lea dattetge buoremus vajálduhttit.

2147 koloniija vásiha ahte sin planehtii, Heimii, boahtá ođđa skiipa. Ođđa, ollu stuorát delegašuvdna lea vuolgán eananspáppas gomuvuhtii, ja olbmot reagerejit iešguđet láhkai; muhtumat rabasvuođain salastit boahttiid, muhtumat fas eai leat nuge sihkkarat boahttiid áigumušain.

Girji hálaha mu máŋgga dásis. Rámmamuitalus lea doaivvuhis muitalus dan birra, gosa min máilbmi sáhttá šaddat boahtteáiggis, jos oalát bilidit min eananspábba. Siskkit muitalusat fas muitalit iežas guovllu guođđima birra, ovddeža váillaheami birra ja massima birra, go ođđa planehtas eai sáhte hállat, sii šaddet čálalaččat gulahallat.

Girji muittuha maid resurssaid ja teknologiija rájálašvuođa birra. Jos mii nohkkot vissis ávdnasiiguin, de bisánit ollu servodatdoaimmat. Go ođđa joavku boahtá Heimii, de šaddá gilvu resurssaid alde. Mii oaidnit man vuovdnájin dat dahká olbmuid, ja eahpedásseárvosaččat olbmot leat – riggáin lea váldi ja vejolašvuohta rábádit visot alcceseaset.

Sigbjørn Skåden hukse muitalusa suolggaid, stuorra dramatihka haga; álggus mii leat dego niehkomáilmmis, mas olbmot barggildit ráfálaččat árgabeaivvi doaimmaiguin. Sin ságastallamiid uhca brutála detáljažat ožžot dattetge min čalmmiid rahpasit, ja mii oaidnit man guorus sin ođđa, historjjáhis eallin lea.

Go vuos bessen girjái sisa, de livččen sávvan, ahte das livčče lean 600 siiddu. Livččen áinnas lohkan dárkileappot mo vuosttaš koloniija ja ođđa boahttit soabadedje. Nuppi dáfus girjji stiilii heive loahpahit muitalusa nu mo dahkkui, doaivahaga haga. Lohkki báhcá smiehtadit viidáseappot girjji iešguđet dásiid, ja smávva detáljaid mat daid huksejit (jurddaš, jos ii sáhte hállat, de ii sáhte lávlutge!).

De ii leat go sávvat, ahte girječálli livččii bárahassii jo čállimin ođđa girjji, ja mun goit sávan olles váimmustan, ahte dan beasašin fas sámegillii lohkat.

Girjji lea árvvoštallan: Fierranjot Máreha Kirsi / Kirsi Paltto

Johkamohki márkanat

Johkamohki márkanat leat lágiduvvon máŋga čuohte jagi, ja dán jag lei jo 415. geardi!

Jos don it leat ovdal fitnan márkaniin, de gal ávžžuhit ráhkkanit boahtte jagi, danin go dát márkanat leat meaaalgat stuorábat go ovttatge eará márkanat, gos mii leat fitnan!

Čállán: E-skuvlla joatkkastudeanttat Susanne Svonni ja Frid Tellefsen Svineng ovttas oahpaheddjiin, Kirsi Palttoin. 

Juohke jagi Johkamohki márkaniin geigejuvvo Asa Kitok -stipeanda. Diibmá dan oaččui Gunhild Tjikkom, ja son beasai doallat iežas čájáhusa márkaniid áigge ja su duodji lei maiddái márkanprográmma ovdasiiddus.

2. JAGI DUODJEOAHPPIT RAHPE DUODJEČÁJÁHUSA VUOHKKASIT PAULUS UTSI SÁNIIGUIN:

Girjja girjja jurdagiiddát, murrii, čoarvái ja silbii. Bonja, bonja ájahusaidat, suoidnefirrii, sistebáddái Njiskku, njiskku eallingearddát vuoddagiidda, gietkkabáddái Ruvde, ruvde ohcabáttiid iežat áidna ustibažžii Bárgit, bárgit bárggežii iežat unna nieiddažii.

Duodjeoahppit:
Josefin Vasara-Hammare Ina Påve
Tilde-Ristin Kuoljok Amanda Partapuoli Holma Erika Wennberg
Sanne Kansa
Hannes Suopanki Lakso Josef Kuhmunen
Kim Påve
Jan Eivind Johnsen
Ronny Påve

Go vuovdinmárkanat jaskkodit eahkedis, de konseartalávut- ges ealáskit.
Johkamohki stuorra násti, Maxida Märak, lea máhccan fas Johkamohkkái! Su hiphop-lávlagiin leat dávjá lossa ja hásta- leaddji fáttát, ja son maid hástala guldaleddjiid iežas gažaldagaiguin: Gallis dáid nieiddain šaddet illastuvvot go sturrot? Gallis dáin gánddain šaddet illasteaddjin, go sturrot?
Jåhkåmåhkis lea duodjeoahppu Sámij åhpadusguovdásjis. Nuppi jagi duodjestude- anttat dollet čájáhusa márkaniid áigge.
Duodjeohppiid čájáhusrahpan láve leat seammá eahkeda go márkanat rahppojit. Nu ollu olbmuid eat leat oaidnán ovttage čájáhusas ovdal!
Tilde-Risten Kuoljok lei gorron erenoamáš goikkehiid, main leat guhkes ruodjasat, gámasstiebila.
Márkanšuras lei maid govvačájáhus, «Dálvveniego». Máŋ- gasat orro geahčasteamen ahte gurot beale govas lea bihcon glássa, muhto leavssusbuoiddihan dat lea Carl Johan Utsi govven! Nuppi govas fas Fia Kadik lea govven veaddeduojis. Čájáhusa lei lágidan Petra Holmbo.
Johkamohkki lea Sámi duodjemekka. Fiinna dujiid lassin sáhttá maid gávppašit buotlágan duodjeávdnasiid: láđđi, sistti, báttiid, báhkiid… vaikko maid! Ja vuoi daid čáppa buoidatnáhkiid, go ledje litnát!
Nils-Jonas Perssona duodječájáhus gal liggii duojára váim- mu, go duoji beasai váldit olggos vitriidnaskáhpes. “Duoji galgá vásihit buot áiccuiguin”, čaimmihii Nils-Jonas.
Sámi álbmotbeaivi lea šaddan lunddolaš oassin márkaniin, ja lei suohtas gullat mo sámeskuvlla mánát juige lávddis, maŋŋá Sámedikki jođiheaddji Paulus Kuoljok doalai beaktilis sáhkavuoru, ja Su majestehta gonagas Carl XVI Gustav ja dronnet Silvia maid leigga mielde.
Lei miellagiddevaš bláđedit ohppiid bargočilgehusaid, main sii čilgejit mo sii leat jurddašan ja bargan, man ollu ávd- nasat mákse ja man ollu áiggi ledje geavahan. De gal ádde bures manin duojis lea vehá haddi.
Gunhild Tjikkom lei duddjon fiinna seahka gápmasiin.
Sáminuorra lágidii miellačájáhusa Dálvvadis-jávrri alde dálkkádatrievdama vuostá. Guldaleaddjit beanta njuorra- sedje go mánát ja nuorat čuojahedje, lávlo ja muitaledje mo dálkkádaga rievdan váikkuha bohccuide ja sin eallimii.
Elin-Anne Labba almmustahtii márkaniid áigge girjji “Herrarna satte oss hit”, mii muitala bággojohtimiid birra. Girje- jurdda vulggii su soga historjjás, muhto go ii gávdnan nu ollu dieđuid, de lea jearahallan ollugiid, ja lea de bárgidan oktii máŋggaid sogaid historjjáid. Girji almmustuvvá maid sámegillii čakčat, ja dan mii illudit lohkat!
Johkamohki márkaniin lágidit ollu iešguđetlágan logal- dagaid. Lei hui miellagiddevaš guldalit Elina Nygårda, gii muitalii makkár oskumušat iešguđet guovlluin Sámis leat iešguđet lottiide, ja erenoamážit dakkár lottiid, maidda leat positiiva jáhkut. Son lei maid ráhkadan govaid lottiin ja máinnastii omd. manin garjjá lohpádussan gohčodit dakkár lohpádusa, maid ii doala. Garja oainnat borai cubbo, ja logai dan bahčan, iige áigon goassige šat borrat cubbo. Maŋit beaivve dat dattetge fas ribahii njiellalit cubbo…
Sara Skum doalai njealját jagi dáiddačájáhusa márkaniid áigge. Son lea jagis jahkái geahččalan ođđa teknihkaid ja ovddidan iežas ivdnás stiilla. Sara lea Nils Nilsson Skum máttaráddjut ja vuovdá maid máttarádjás govaid čájáhusa oktavuođas.