Beaivváža ávvočájálmas «Guovžža vuoššat» čájehuvvui olmmoššáhkkái: NUORRA DEBUTÁNTA ŠEARRÁ DEGO NÁSTI

Lei galmmas, násttit báite almmis, ja vel muhtin skuhterat gullojedje eanu alde
Gilišillju lahkosis Guovdageainnus. «Guovžža vuoššat» vuosttaščájálmasas bearjadateahkeda lei albma eksohtalaš biras, ja gehččiin ledje alla vuordámušat Beaivváš Sámi Nationálateáhtera 40-jagi ávvočájahussii

Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši.

Jus juo leat diŋgojeaddji, deaddil dákko vai sáhtát logget sisa.
Muđui fertet oastit jahkediŋgojumi vai sáhtat lohkat áššiid. Diŋgo dákko

Sámediggeráđđi ja boazodoalli Hans Ole Eira:-Haga soaitá buorre Norweai politihkalaš duogážiinnis

Sámediggeráđđi Hans Ole Eira Guovddášbellodagas deattasta, ahte Norwea doaibma ii soaba Guovddášbellodaga iige Sáme-
dikki oidnui bieggafámu ja earenoamážit huksemiid dáfus eami-
álbmotguovlluin. Son jáhkká ahte juste Haga ovdalaš bellodatgullevašvuođainis dohkke hovdet bieggafápmoorganisašuvnna, dannego son ipmirda maid bellodat ja Sámediggi oaivvildit áššis.

Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši.

Jus juo leat diŋgojeaddji, deaddil dákko vai sáhtát logget sisa.
Muđui fertet oastit jahkediŋgojumi vai sáhtat lohkat áššiid. Diŋgo dákko

“Guovžža vuoššat” bihttá fargga čájálmassan: Teáhternásttit girkájit lávddis ja gollot buollašis

Olgun lea ruosti buolaš ja gápmagiid vuolde skoahčá ja oivviid bajil šearrájit násttit ja guovssahas libarda. Guhká leat Beaivváža neavttárat hárjehallan ávvočájájalmassii «Vuoššat guovžža», man Mikal Niemi lea čállán.

Dál leat vuosttaš geardde olgun geahčadeamen lávddi, man alde bihtá galget neavttašit, ja de galget govvejuvvot. Sii leat válbmašat vuosttasčájálmassii.

Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši.

Jus juo leat diŋgojeaddji, deaddil dákko vai sáhtát logget sisa.
Muđui fertet oastit jahkediŋgojumi vai sáhtat lohkat áššiid. Diŋgo dákko

‘O Sole Trio – buolašbeaivváš áitalastá

Lea guovvamánu gaskkamuddu ja Guovdageainnus badjána beaivváš 26 galbmaceahki buolašin ja áitalastá. Áitalasttedettiin leaba beaivváža goabbat bealde biigá ja reaŋga, geat veahkeheaba isitbeaivváža báitit.

Guovdageaidnu
Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši.

Jus juo leat diŋgojeaddji, deaddil dákko vai sáhtát logget sisa.
Muđui fertet oastit jahkediŋgojumi vai sáhtat lohkat áššiid. Diŋgo dákko

Sámiid álbmotbeaivi Ebmos digitála ávvudeapmi Guovdageainnus

Pandemiija dahká stuorra hástalusaid sámi álbmotbeaivvi dán jagáš ávvudeapmái miehtá Sámi, ja máŋggas leat ávvudan digitálalaččat garra njoammunsuodjalusdoaibmabijuid dihte. Maiddái Guovdageainnus leat válljen digitálalaččat čalmmustahttit beaivvi. Dat almmatge ii leat hehtten ávvodoaluid, ii goitge Sokki Adventure báikkis, gos ledje earenoamážit bovdejuvvon guossit ja láidesteaddji Mathis Olesen Eira.

Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši.

Jus juo leat diŋgojeaddji, deaddil dákko vai sáhtát logget sisa.
Muđui fertet oastit jahkediŋgojumi vai sáhtat lohkat áššiid. Diŋgo dákko

Valáštallanstipeanda alladásat sisbandyi

Guovdageainnu valáštallanstipeandda 2020 oaččui Sondre Biti Sandvik (18) su máŋggabeallásaaš valáštallankarrieara ovddas. Son lea spábbačiekči, čuooigi, duopmár ja sisbvándŧspealli alla guvllolaš dásis.

Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši.

Jus juo leat diŋgojeaddji, deaddil dákko vai sáhtát logget sisa.
Muđui fertet oastit jahkediŋgojumi vai sáhtat lohkat áššiid. Diŋgo dákko

Egil gudnejahttojuvvui kulturbálkkašumiin

Juohke jagi juohká Guovdageainnu suohkan jagi kulturbálkkašumi. Dán jagi govvejuvvui ja jidnejuvvui bálkkašumi juohkin ovddalgihte, ja juohkindilálašvuohta almmuhuvvui sámi álbmotbeaivvi digitála sáddagis.

Son gii oaččui dán jagáš bálkkašumi heammástuvai oalát, iige son árvidan ahte kulturbálkkašumis lei sáhka iige lean oppa vuordánge ahte son galggai dan oažžut.

Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši.

Jus juo leat diŋgojeaddji, deaddil dákko vai sáhtát logget sisa.
Muđui fertet oastit jahkediŋgojumi vai sáhtat lohkat áššiid. Diŋgo dákko