Dán jagi Sámi álbmotbeaivvi doalut šaddet earáláganat go goassige ovdal. Ollu searvvit leat heaittihan plánaideaset ja muhtimat válljejit ávvudit digitálalaččat. Sámediggepresideanta čavge Tromsii, gos searvá tv-sáddagii.
OAIDNÁ DEHÁLAŠVUOĐA: Presideanta Aili Keskitalo oaidná Sáme álbmotbeivvi dehálašvuođa, ja ahte olugiidda dat lea buorre liiba beassat čiŋadit ja herskostallat sáme mállásiiguin.Preassagovva: Sámediggi
Sámediggepresideanta Aili Keskitalo muitala sin ráhkadit digitála dearvvuođaid álbmogii, ja vuolgá danin Tromsii.
– Mii ráhkadit digitála dearvvuođaid, ja muhtumat mis servet olgodoaluide ruovttubáikkiin. Mun manan Tromsii vai beasan searvat tv-sáddagii, dan bokte olahan máŋgasiidda, čilge son.
VÁIVI
Keskitalo dovddasta váivin go Sámi álbmot ii beasa ávvudit beaivvi nugo lávejit. Erenomážit go beaivi lea oažžugoahtan nu ollu buori beroštumi maŋimuš jagiid.
– Sámi álbmotbeaivi lea ožžon stuorát beroštumi jagis jahkái, ja láve leat nu hávski earáiguin ávvudit, rámida son.
Presideanta oaidná Sáme álbmotbeivvi dehálašvuođa, ja ahte olugiidda dat lea buorre liiba beassat čiŋadit ja herskostallat sáme mállásiiguin.
– Mun jáhkán, ahte mii váillahit searvevuođa ja ovttastallama, muhto sávan ahte mii dan geažil oaidnit ja ipmirdit man divrasat ja deaŧalaččat sámi doalut leat midjiide, dadjá son loahpas.
Nordlándda fylkkasuohkanii leat hábmejuvvon golbma sámegiel logo, davvisámegillii, julevsámegillii ja lullisámegillii, ja dat galget geavahuvvot fylkkasuohkana materiálain.
Fylkii leat maid mearridan sámegiel namaid ja Sámedikki fágaolbmot leat kvaliteahttasihkkarastán daid. Nordlándda golbma nama sámegillii leat lullisámegillii Nordlaante, julevsámegillii Nordlánnda ja davvisámegillii Nordlánda.
– Mii leat hui duhtavaččat go mis viimmat leat sámegiel namat ja logot sajis, maŋŋá digaštallamiid fylkkadikkis, gulaskuddamiid, oaivadallamiid gelbbolaš sámi birrasiiguin ja giellabirrasiiguin, ja go leat ráhkadan geavahanrávvagiid. Mun illudan dassá go beassat oaidnit sámegiel logo vuosttaš fylkkasuohkana busses, Nordlánddas, dadjá fylkkaráđi jođiheaddji Tomas Norvoll preassadieđáhusastis.RÁMIS: Fylkkaráđijođiheaddji Tomas Norvoll. Govven: Susanne Forsland
RÁMIS: Fylkkaráđijođiheaddji Tomas Norvoll. Govven: Susanne Forsland
ČÁLMMUSTAHTTIT
Norvoll oaivvilda dál duođaid leat áigi oažžut dan sadjái, ja ahte dataddá buoret saji sámegielaide ja kultuvrii, seammás go dat čalmmustahttá sámi identitehtaid Nordlánddas buorebut.
– Midjiide Nordlándda fylkkasuohkanis lea dehálaš seailluhit sámi kulturárbbi, ja sámegiella lea dehálaš oassi das. Buohkat eai dáidde diehtit, ahte mis Nordlánddas lea nu máŋggabealat sámi kultuvra, ahte mii dárbbašit golbma sámegiel logo dárogielat logo lassin. Dál lea duođaid áigi čájehit dán buorebut, son dadjá.
Norvoll lea ilus go Sámediggi lea veahkehan sihke gulaskuddamiin ja buori ja relevánta gelbbolašvuođain, go golbma buori sámi nama galge mearriduvvot.
– Min áigumuš lea geavahit iešguđetge logoid eanemusat justa doppe gosa dat gullet, muhto logot johtet dattetge miehtá fylkka fievrru mielde, masa dat leat deaddiluvvon. Dat čalmmustahttá sámi kultuvrra valljivuođa bures ja čatná Nordlándda iešguđetge guovlluid identitehta lávgadeappot oktii. Lea maiddái buorre ahte mii buorebut oahpásmuvvat guhtet guoibmámet gielaiguin, oaivvilda fylkkaráđi jođiheaddji.
Nordlándda fylkkas leat historjjálaččat leamaš vihtta sierra sámegiela, muhto beaivválaččat leat eanaš dušše golbma dáin gielain anus. Dát golbma giela galget oidnot árgabeaivvis miehtá fylkka, go Nordlándda fylkkasuohkana sámegiel logot geavahuvvojit aktiivvalaččat, ja dan bokte ahte fylkkasuohkan maiddái sáhttá geavahit Nordlándda sámegiel namaid iešguđetge dilálašvuođain.
– Lea dehálaš leat rámis ja čájehit sihke min historjjá ja dálá áiggi, ja dá lea oassin goappašiin. Sihke oassi min árgabeaivvis ja min árbbis, deattuha Norvoll.
ILUS
Sámedikke presideanta Aili Keskitalo lea ilus go Nordlándda Fylkkasuohkan lea čuovvulan sin ávžžuhusaid ja son sávvá oaidnit eambo sámegiela.
– Dat lea hui buorre. Mii leat ávžžuhan NFK mearridit nama buot sámegielaide. Hui buorre go dál áigot maid johtolatsuorggis čalmmustahttit sámegiela. Seammás sávan ahte dát mearkkaša eanet sámegiel báikenamaid maid, ovdamearkka dihte bussebisánanbáikkiin, deattuha Keskitalo.
Kárášjohkalaš Morten Dalseng fárrii nuorran Osloi lohkat dihtorinšenevran. Son gearggai bargat dihtorhommáiguin measta vihtta jagi, ovdal go mearridii váldit vuodjinskuvlaoahpaheaddji oahpu ja máhccat Sápmái ruovttubáikásis, gos lea veahkehan áhččis vuodjinskuvllain, mii lea ásahuvvon 1982.
MÁHCCAI RUOKTOT: Kárášjohkalaš Morten Dalseng fárrii nuorran Osloi lohkat dihtorinšenevran. Son gearggai bargat dihtorhommáiguin measta vihtta jagi, ovdal go mearridii váldit vuodjinskuvlaoahpaheaddji oahpu ja máhccat Sápmái ruovttubáikásis, gos lea veahkehan áhččis vuodjinskuvllain, mii lea ásahuvvon 1982. Govven: Anne Rasmus
STUORRA VEJOLAŠVUOĐAT
Vaikko diimmá vearrologut čájehit ahte Dalseng ii leat láikošan, go lea háhkan alcces stuorra opmodaga ja buori bálkká, de ii leat dattetge ruđa geažil válljen áŋgiruššat servodaga ovdii. Go leat eambo fitnodagat ja bargosajit, de leat eambo boađut báikkálaš vearrokantuvrii, mii fas šaddá ávkin gieldda ássiide. Son oaidnáge ahte gielddas livčče stuorát vejolašvuođat birget jus livčče eambo fitnodateaiggádat.
Govven: Nils Egil Gaup
– Mun lean sihkar ahte dakko vudjet lagabui 2 miljovnna olbmo njuolga meattá, nu ahte eai oba bisánge. Jus livčče nagodit oba 20 % sis bissehit gávppašit Kárášjogas, de livčče dat dagahit stuorra váikkuhusaid priváhta ealáhussii ja gildii maiddái.
ČOHKKEŠII OKTII
Jearralan maid Dalsenga mielas galggašii dahkat, vai báikkálaš ealáhusat ealáskivčče. Son oaivvilda ahte dálá gávppit leat menddo čihkosis ja galggašedje čohkkejuvvot ovtta sadjái.
– Gielda lei galgat vuoruhit čievrašillju, mii lea guovdu márkana, priváhtaealáhussii ja diekko gos lea párka, de galgá dat turisttaide. Otná beaivve leat ealáhusat nu čihkosis, nugo Rema1000, olusat eai oba dieđege ahte mis lea dat. Dáppe ii leat dakkár lunddolaš bisánanbáiki. Ráđđeviesu luoddaearus lei galgat birravuojáhat, gos manná geaidnu njuolgá gávpeguovddážii. Gielddas leat dađi bahábut eará plánat čievrašiljuin, muitala Dalseng, gii lohká iežas namuhan jurdaga politihkkáriidda.
ŠATTAI STUORÁT
Gv3 Eiendom AS -fitnodagain Dalseng lea dán radjai birgen buoremusat. Rehketdoallu čájeha ahte diibmá fitnodat dinii badjelaš 9 miljovnna kruvnna, mii lea beali eambo go jagi ovdal. Son eaiggáduššá fitnodaga ovttas kránnjáinis, Leif Arne Eikjokain, ja namma vulggii das go orruba Gaskavuovddis ja go áigguiba hukset golbma golmma ásodaga viesu vuovdimassii seamma geidnui, oktiibuot ovcci ásodaga. Šattai dattetge ollu eambo go maid soai leigga álggos plánen.
II LEAT LÁIKOŠAN: Vaikko diimmá vearrologut čájehit ahte Dalseng ii leat láikošan, go lea háhkan alcces stuorra opmodaga ja buori bálkká, de ii leat dattetge ruđa geažil válljen áŋgiruššat servodaga ovdii. Govven: Nils Egil Gaup
– Dat lei munno álgoplána, ja prošeakta galggai bistit 5-7 jagi. Ean jáhkkán ahte jođihetne visttiid nu jođánit. Nu ahte dál letne huksemin jo fas guokte ođđa guovtti ásodaga vistti. Go bohte jearaldagat ahte leatgo eambo visttit vuovdimassii, de gávnnaheimme ahte lea beare hukset viidáset.
OAIDNIBA VEJOLAŠVUOĐAID
Gv3 Eiendom AS lea maiddái oastán soames boares vistti, ođasmahttán daid ja dál láigoheaba daid. Dalseng dovddasta ahte plánat leat sturron álggu rájes. Sudnos eai leat bargit, muhto bálkáheaba fitnodagaid hukset, earret eará Leif Arne Eikjoka snihkkárfitnodaga, Byggmester Eikjok AS, mas leat 9 bargi.
D.E Eiendom AS -fitnodaga Morten Dalseng ásahii 2015 ovttas muhtin skihpáriiguin Báhcavutnii, go doppe lei stuorra dárbu láigovisttiide ja maiddái stobuide.
Govven: Nils Egil Gaup
OĐĐASEAMOS FITNODAT
Maŋimuš fitnodat, masa Dalseng lea searvan, lea ođđa huksenávnnasbuvda, Montér, man Karabygg AS eaiggáduššá. Das leat njealjje eaiggáda ja Dalseng eaiggáda 25% ossosiiguin iežas fitnodaga, Dalseng Invest AS, bokte. Su lassin Montéra eaiggáduššet DI Invest AS, man eaiggáduššaba Jørgen Johnsen (stivrajođiheaddji) ja Vivi Johnsen, Eikjok Invest AS, man eaiggáduššá Leif Arne Eikjok okto ja Pål Even Thomassen, gii doaibmá fitnodaga beaivválaš jođiheaddjin. Juohkehaš eaiggáduššá 25%.
Morten muitala sudno Leif Arnein oastán vistti, gosa Montér dál lea rahppon. Sudnos jerre de eabago láigot vistti ođđa huksenávnnasfitnodahkii.
– Moai áigguime dohko vurket veahá biergasiid. Muhto de oaččuime jearaldaga láigohit. Mieđaime dasa ja fálaime vel searvat mielde fitnodahkii. Dán fitnodahkii lei dárbu, go oinniime dalle go huksiime golmma ásodaga visttiid, ahte šattaime soames tuvrra vuodjit Levdnjii, Detnui ja Áltái viežžat huksenávdnasiid go dáppe eai lean fidnemis.
JOĐIHA SEARVVI
Morten Dalseng liiko leat mielde ovddideamen maiddái valáštallama ja jođiha Kárášjoga Vuodjansearvvi. Jearralan mo son dan astá go lea bearašolmmoš. Sus lea eamit ja guokte máná, geat leat seamma aktiivvalaččat go Dalseng ieš.
– Ožžon jearaldaga šaddat jođiheaddjin ja vulgen mielde. Ledjen nubbin jođiheaddji diibmá ja čakčat válljejuvvojin jođiheaddjin. Olmmoš ferte veahkehit dakko gokko sáhttá, go ii mis leat nu stuorra biras ja muhtimin ferte maiddái bargat eaktodáhtolaččat ja vuoruhit dasa áiggi. Mus leat maiddái čeahppes ovttasbargoguoimmit, geat veahkehit ollu. Muđui ii livčče lean vejolaš bidjat johtui buot dán, rámida son.
PLÁNAT EAI NOGA
Vaikko kárášjohkalaččas ii leat áigumuš šat álggahit eambo fitnodagaid, de ii loga alddis plánaid nohkat. Soai leaba eamidiinnis oastán gieskat ponni iežaska niidii ja oaidniba stuorra dárbbu riidenhállii Kárášjogas. Morten lea jo gulaskuddan ášši birra gielddain.
– Mis lea šaddan stuorra heastabiras márkanis ja riidenhállii livččii stuorra dárbu, erenomážit buollašeamos áiggiid. Lean viežžan jo tevnnegiid, muhto eat leat vel gávdnan báikki dasa. Čuovvovaš lávki lea riidensearvvi čađa álgit ohcat doarjagiid ja eará ruhtadeddjiid. Finaimet Deanu riidenhállas ja lea luksus beassat siste riidet. Dát attášii lasseváikkuhusaid olles márkanii.
Goas don šaddet gründárin/fitnodateaiggádin ja manin?
– Mun in riegádan gal gründárin, muhto lean šaddan danin áiggi mielde. Jurdda lei ahte galgen maŋážassii váldit badjelasan iežan áhči fitnodaga, vuodjinskuvlla. Mus lea maiddái leamaš lihkku iežan ovttasbargoguimmiin. DG Dállu AS lei vuosttaš fitnodat maid ásahin ovttas Roy Evert Guttormin. Álggos lei dušše plána hukset vistti, gos Vuodjinskuvla sáhtii leat. Muhto šattai ollu stuorát.
Mii lea du stuorámus niehku ja leatgo čuovvulan dan?
– Vuosttaš lea beassat leat mielde háhkamin bargosajiid ja loktemin ássanmovtta Kárášjogas. Nubbi lea hukset ođđa viesuid vuovdimassii ja láigumassii. Ja maiddái oastit boares viesuid, ođasmahttit daid ja láigohit dahje vuovdit, go mii dárbbašit eanet ássiid deike. Goalmmát lea ráhkadit mánáide ja nuoraide doaimmaid, mii lea dehálaš, erenomážit dál korona áigge. Mu stuorámus motivašuvdna ii leat ruhta, muhto beassat leat mielde huksemin ja ovddideamen min servodaga.
Mii lea leamaš stuorámus hástalus das rájes go álget?
– Dat lei dalle go leimmet huksemin Dg Dálu, eatge ožžon ruhtadeami. Leimmet beallemuddui joavdan go prošeakta bisánii ja vistti vuođđu čuoččui measta jagi ovdal go beasaimet joatkit. Lei stuorra hástalus boahtet fas johtui.
– Na jo. Muhto leamaš diehttelas stuorra hástalusat dál koronaáigge. Muhtin fitnodagaide dat lea čuohcan garrasit ja muhtin fitnodagaide ii obanassiige. Vuodjinskuvla gillái eanemus go šattaimet giddet oalát golmma mánnui.
Mo rávvešit eará álggaheaddji gründáriid?
– Jus lea jáhkku alccet de lea beare álgit. Hástalus lea álo ruhta, muhto ferte duostat vuoruhit ja geavahit iežas ruđaid álggos. Ollu prošeavttat bisánit báŋkku duohkái, go eai sáhte váldit olles risiko, fertet ieš maid váldit oasi. Jus ieš it duostta, de fertet gávdnat olbmuid geain lea máhttu. Jus dus lea buorre jurdda, mii lea bures plánejuvvon, de ferte oalle ollu ahte dan ii nagot čađahit.
Gos oainnat iežat viđa jagi geažes?
– Dás lean ain čohkkámin seamma kantuvrras, čaimmiha son loahpas.
Guovdageainnu turistafitnodaga The Samiway eaiggát ja beaivvá-
lašjođiheaddji Nils Peder Isaksen Gaup ii loga korona dušše dagahit stuorra eahpesihkarvuođa dál, muhto guhkás boahtteáigái.
Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši.
– Searvvi ulbmil lei ovddastit sámiid vuosttaš beaivvi rájes, go searvi vuođđuduvvui. Min vuohki ovddastit sámevuođa lea goarrut gávttiid ja duddjot eará sámi dujiid. Ja diehttelasat veahá politihkket vel dasa lassin, čilge Jacobsen, gii maiddái lea Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR) sámediggeáirras.
Jođiheaddji muitala ahte okta sivva manin searvái bosso fas heakka, lei dat go olbmot háliidedje oahppat goarrut Návuona ja Loabága gávttiid, de sii oidne ahte searvái lei dárbu ja mearridedje álggahit searvvi ođđasit.
MIELDE ÁLGGU RÁJES
Gunn Anita Jacobsen muitala ahte son lei searvvi vuosttaš jođiheaddji 40 jagi áigi ja lea maiddái dálá jođiheaddji. Son dovddasta searvvi váldán ollu návccaid ja áiggi, muhto ii loga gáhtat ahte leamaš čađat mielde.
– In muitte galle jagi lean leamaš jođiheaddjin oktiibuot, muhto leat šaddan moanat jagit. Mis leat leamaš muhtin eará jođiheaddjit das gaskkas, go mus gevve eará áššit eallimis. Mis leat miellahtut sihke Návuonas, Ráissas ja Skiervvás, muhto min doaibmabáiki lea Návuonas, gos mii láigohit Kjækan skuvlla, mii heaittihuvvui golmma jagi áigi, čilge son. Mis leat doaimmat maiddái eará gielddain, muhto eanaš Návuonas.
SKUVLLAS LÁGIDIT
Jođiheaddji muitala sin lágidan ollu kurssaid jagi 2012 rájes, eanaš geasi áigge. Dán jagi lágideimmet oktanis njeallje kurssa, vaikko korona dagahii hástalusaid.
– Lea váttis lágidit kurssaid go galgá doallat mehtera gaskka juohkehažžii, vaikko leage stuorra skuvla, muhto mii nagodeimmet. Mii lávet lágidit sihke litna- ja garraduodjekurssaid. Mii goarrut gávttiid ja duddjot veaháš maidge. Kurssat lávejit bivnnuhat ja mis leamaš doarvái oassálastit.
Doaimmat lágiduvvojit Kjækan skuvllas, mii heaittihuvvui golmma jagi áigi ja nuvttá láigofálaldat searvái nogai.
– Go gielda eaiggádii skuvlla, de beasaimet leat doppe nuvttá. Dál vuođđudus eaiggáduššá skuvlla, nu ahte fertet oaidnit mo dat šaddá.
DEHÁLAŠ UNNA BÁIKKIIDE
Jođiheaddji rámida iežas unna searvvi, man lohká garrasit áŋgiruššan vai ožžot giellaguovddáža Arresii (Sørstraumen). Sii leat dušše birrasiid golbmalogis, ja jođiheaddji sávvá sin nagodit loktet miellahttologu. Jacobsen oaidná ahte smávva báikkálaš searvvit leat hui dehálaččat, erenomážit guovlluin main lea unna sámi biras.
– Mii sávvat ahte mii leat mielde loktemin ja nannemin báikkálaš sámevuođa. Mii leat nagodan oažžut giellaguovddáža ja maiddái sámegiela oahpaheaddji gildii. Giellaguovddáža lea Sámediggi ruhtadan ja mii sávvat ahte boahtte jagi rájes oažžut jahkásaš doarjaga. Giellaguovddáš lea dehálaš sihke gillii ja kultuvrii. Ferten rábmot nubbinjođiheaddji Ragnhilda, gii lea áŋgiruššan issorasat dainna prošeavttain. In jáhke ahte son diđii man ollu bargu galggai šaddat, son čaimmiha.
OLLU PLÁNAT
Searvvis leat viidáset plánat, maid birra Gunn Anita sávvá Ragnhilda muitalit eambo, go dat lea šaddan su váibmoáššin. Muhto jođiheaddji goittot čilgesta oanehaččat man birra dat lea.
– Don dieđát ahte dákkár smávva gielddain lea váttisvuohtan ahte go nuorat gerget logát luohkkás, de vulget eret. Mii massit nuoraid ja dušše soames máhccá fas ruoktot. Mis leat ollu plánat, muhto ii leat vejolaš ollašuhttit buot oktanaga. Prošeaktajurdaga leat gávdnan Dánmárkkus, ja doppe dat gohčoduvvo «Efterskolen» (maŋŋáskuvlla) ja lea skuvla sidjiide geat eai áibbas dieđe maid háliidit dahje sidjiide geat dárbbašit friddjajagi skuvllas, ovdal go mannet viidáset. Dat muittuha veahá álbmotallaskuvlla, muhto ii leat justa dat seamma, čilge Jacobsen.
VÁIBMOÁŠŠI
Nubbinjođiheaddji Ragnhild Enoksen muitala ahte sin jurdda ii leat vuos prošeakta ja sii leat easka iskamin vejolašvuođaid ja dahkan veahá ovdabarggu. Su viellja lea náitalan dánmárkulaččain ja beasai su bokte gullat vejolašvuođa birra. Dánmárkkus dakkár ortnet lea doaibman jo nuppelogi jagi.
Ragnhild muitala sin gávnnahan ahte Innlandet Allaskuvla Hamaris lea dutkan ja čállán raportta dákkár skuvllaid birra, jam o dat doibmet Dánmárkkus. Raportta čállit leat Thomas Nordahl, Anne-Karin Sunnevåg ja Gro Løken.
Isto Laiti lea Anárjoht gáttis bajásšaddan ja sus leamaš agibeaivvi stuorra niehku duddjot alcces deatnofatnasa. Dál son viimmat lea beassan duddjogoahttet ja háliida fievrredit dán dehálaš árbemáhttu viidáset.
Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši.
Diŋgo donge! 
