– Váillahit searvevuođa ja ovttastallama

Dán jagi Sámi álbmotbeaivvi doalut šaddet earáláganat go goassige ovdal. Ollu searvvit leat heaittihan plánaideaset ja muhtimat válljejit ávvudit digitálalaččat. Sámediggepresideanta čavge Tromsii, gos searvá tv-sáddagii.

Aili Keskitalo
Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši.

Jus juo leat diŋgojeaddji, deaddil dákko vai sáhtát logget sisa.
Muđui fertet oastit jahkediŋgojumi vai sáhtat lohkat áššiid. Diŋgo dákko

Sámi identitehta galgá šaddat ain čielgadeabbon

Dás ovddas guvlui galget sámegielat oidnot buorebut Nordlándda fylkkasuohkana doaimmain. Dat illudahttá sihke Nordlándda fylkkaráđi jođiheaddji Tomas Norvoll ja maiddái Sámedikki presideanta Aili Keskitalo.

Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši.

Jus juo leat diŋgojeaddji, deaddil dákko vai sáhtát logget sisa.
Muđui fertet oastit jahkediŋgojumi vai sáhtat lohkat áššiid. Diŋgo dákko

Oaidná stuorra vejolašvuođaid

Kárášjohkalaš gründár Morten Dalseng (42) oaivvilda ahte livčče stuorra vejolašvuođat oažžut ceavzilis priváhta ealáhusa. Son háliidage leat mielde váikkuheamen positiivvalaččat servodaga ovdáneapmái ja leat mielde háhkamin ođđa bargosajiid ja loktemin ássanmovtta.

Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši.

Jus juo leat diŋgojeaddji, deaddil dákko vai sáhtát logget sisa.
Muđui fertet oastit jahkediŋgojumi vai sáhtat lohkat áššiid. Diŋgo dákko

Báidnit láiggi árbevirolaččat šattuiguin

Johanne Sommersæter lea eret Straumfjord-nammasaš báikkis Ráissas. Son čájeha dás mo sáhttá báidnit láiggi árbevirolaš vugiin šattuiguin. Odne beassat
oahppat mo báidnit láiggi hilskuin, man namma lea
šilljojuopmu. Dat addá rukseslágan ivnni.

Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši.

Jus juo leat diŋgojeaddji, deaddil dákko vai sáhtát logget sisa.
Muđui fertet oastit jahkediŋgojumi vai sáhtat lohkat áššiid. Diŋgo dákko

Háliida fievrredit dehálaš árbevieru viidáset

Isto Laiti lea Anárjoht gáttis bajásšaddan ja sus leamaš agibeaivvi stuorra niehku duddjot alcces deatnofatnasa. Dál son viimmat lea beassan duddjogoahttet ja háliida fievrredit dán dehálaš árbemáhttu viidáset.

Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši.

Jus juo leat diŋgojeaddji, deaddil dákko vai sáhtát logget sisa.
Muđui fertet oastit jahkediŋgojumi vai sáhtat lohkat áššiid. Diŋgo dákko

Doarjja giela ja kultuvrra nannemii mánáidgárddis

Sámediggeráđđi lea guovvamánu rájes miessemánu rádjai juolludan 7,4 miljovnna ruvnno doarjjan 23 sámi mánáidgárdái ja 9 dáčča mánáidgárddi sámi ossodahkii. Kárášjohkii juolludedje oktiibuot badjelaš miljovnna.

Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši.

Jus juo leat diŋgojeaddji, deaddil dákko vai sáhtát logget sisa.
Muđui fertet oastit jahkediŋgojumi vai sáhtat lohkat áššiid. Diŋgo dákko

Vuoruhit mánáidgirjjiid julev- ja máttasámegillii

Sámediggeráđđi lea meannudan 2020 giđa girjjálašvuođaohcamušaid, ja vuoruha addit doarjaga mánáidgirjjiide julev- ja máttasámegillii. Árran julevsáme guovddásj lea ožžon juolluduvvot 350.000 kruvnnu.

Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši.

Jus juo leat diŋgojeaddji, deaddil dákko vai sáhtát logget sisa.
Muđui fertet oastit jahkediŋgojumi vai sáhtat lohkat áššiid. Diŋgo dákko