Máŋga doaimma
Sámeniibi dahjege stuoraniibi ii leat dušše dábálaš niibi, dat doaibmá birgen-, dearvvasmahttin- ja várjalangaskaoapmin go das lea messet ja hápmi dakkár mii heive máŋggalágan hommáide.

Mánáide oahpahit
Sámi mánáid bajásgeassimis mii leat mánáide unnin jo oahpahan mo sámeniibbi geavahit, dahje basttehis njunehis buvkkoža. Oarjemáilmmis imaštit go sámit diktet mánáid niibbiin hárjehallat. Lea bahá nádjat jus ii máhte, go ii niibi leat mihkke stoahkanávdnasiid gal.

Sorbmin
Niibi sáhttá leat maid sorbmin jus dainna ii máhte riekta. Leat olu smávit ja stuorát bárttit geavvan niibbiin. Niibbástallan sáhttá ge leat heakkaváralaš. Muhto juohke vearjju sáhttá geavahit jogo ávkin dahje jo sorbmin. Njalppihit/Njoalppihit lea jos ribaha čuoladettiin dahje čuohpadettiin šleaivalit, jus niibi lea bastteheapme.
Basttehis niibái maid ávki
Muhtun bargguide gáibiduvvo basttehis niibi, ja muhtun bargguide ges bastilis. Miessemearkumis eai buohkat liiko menddo bastilis niibái, sin mielas de miessebeallji ii nu sakka vardde go ii leat nu bastil. Lea mearkkašahtti ahte lea erenoamáš rikkis sátnevuorká heajos niibbiid birra.

Ávkin meahcis
Go leat meahcabealde jođašeamen, de niibbi haga olmmoš lea beanta álás. Go sámeniibbiin sáhtat sihke muoraid čuollalit dolastallanatnui, ja luoddut muoraid, ja soappi čuolastit, fearrat ja čogastit guođoheaddjái doarjjan. Jus leat mohtorvuojániin jođus ja rissái roahkkasat dahje miestagii, de dange čuollalat ovddas eret niibbiin.

Priváhta govva
Muohtaseallan
Muohtamáilmmis lea maid sámeniibbis ávki; loavdagis sealat eret muohttaga jus ii leat rissi dahje duorga, muhto várut niibenjuniin ráigamis. Go gámajulggiid ja gálssotjulggiid boađát sisa, de sámeniibbiin faskulat ja dearpalat, sealat muohttaga eret.

Šipmárbeale ávki maid
Go seallá, ii galgga ávjjubeale geavahit niibbis, muhto šipmárbeale, amas ráigat ja čuohppat ávdnasa. Sabetvuođuid maid faskulit šipmárbealde. Danin sámeniibi ferte boahkánis šlimpát, ja leat mielde juohke sajis gos dal jo olmmoš vádjola.
Biebmoráhkadeamis ávkin
Biebmoháhkamis lea niibi vuogas, sihke guolle- ja luossabivddus čollet guliid ja bohcco dahje sarvva njuovvamis. Sihke njuovvat, rihttet, lađastit, bierggu cáhpat, ja boradit vel dainna, mállása čuohppat ja láibbi. Vuoja njuvdit ja ađđamiid čieskat.

Reaidun mohtoráigge
Jus fievru billašuvvá, numo mohtor dahje eará ruovdi, de sámeniibbiin sáhttá divodit vuojána maid, skruvet ja gággat ruvddiid. Sámeniibbi sáhttá duolbaruovdin geavahit ja šláŋŋaid, streaŋggaid ja báttiid časkit rastá.
Duddjomis
Niibbin heive muorraávdnasiid maid divodit, numo reaga dahje fatnasa. Sámeniibbi heive sihke veažirin ja ákšun maid geavahit. Dainna lea vuogas maid mihtidit, jus lea duddjomin.
Heađálačča dorvu
Sámeniibi lea gádjon máŋgasa ja lea dorvun maid jus heakkaheahtái olmmoš gártá. Jus bártida nu ahte čiesáda skálvve badjel ja lea firromin mihtolahkii dahje gorsii ávžái, iige goikketjulggiid leat coakci čearggas, de sámeniibbiin sáhtát čuollalit cugŋui ja doahpat de iežas bajás dorvui fas.
Jieŋa čuollat
Jus doddjot jávrái, de niibbiin sáhtát jikŋii čuollalit ja rohttet iežat jieŋa ala, ja nu heakka gádjut. Rutni sáhttá čuollat rabas niibbiin, go lea jieŋa alde oaggumin dahje čázi viežžamin.
Guolgamerket
Bohcco maid lávejit sámeniibbiin giđđat guolgamerket, duolljái čállit eaiggáda ja boazogeahčči muorrabustávaid.

Lávus dárbbaša niibbi
Lávostallamis gal illá birge niibbi haga. Lea lávvomuoraid ollet, bárkku eret vuollat. Lea duorggaid čuollat, duorggastit. Murret ja rissiid fearkut dolastallama várás. Go gohkkestallá de sámeniibbiin sáhttá loktet ja sirddašit báhkka gáfegievnni ja málesruittu, jus ii leat goaŋku, dassalit dola jus ii leat čohkan alcces asttáhaga, ja bassenmuora maid niibbiin čohkalit.

Gámaduojára reaidu
Duojár maid dárbbaša sámeniibbi. Gámaduojár vuos gápmasiid gávlu duoljis eret. Dasto niibbiin julggiid njuovvá ja cuoccaid ja suonaid eret čuohppá ovdal goikada. Go lea goikan, de fas ostomuoraid čuollá niibbiin ja osttuid fasku, vai beassá ostegoahtit ja goarrut. Bárkku maid vuollá niibbiin.

suonaid.
Dálkkodeamis
Guvhllárat leat geavahan, ja geavahit muhtumin ain, niibbi omd. liikedávddaid vuostá ja vara bisseheapmái. Muhtun guvhllárat maid njávket niibbiin váttuid ja bákčasiid eret. Daddjo ahte go leat nuppi dálkkodan, de galgá maŋŋá dollestit vel sámeniibái vai dat stálli buhtista dálkkodeaddji maid.
Álgoniibbit
Niibi lea ja lea leamaš dábálaš atnudiŋga Sámis nu guhkás go mii dovdat historjjá. Maŋimus 2000 jagi measta buot niibbit leat ráhkaduvvon ruovddis dahje stális. Álggus ráhkadedje niibbiid geađggis, ja leat maiddái gávdnon niibbit mat leat ráhkaduvvon veaikkis dahje bronssas. Boarráseamos veaikeniibi, mii lea gávdnon Sámis, lea sullii 4000 jagi boaris.

Máŋggalágan niibbit
Gávdnojit máŋggalágán niibbit, mat geavahuvvojit čuohppamii, čuollamii, njuovvamii, rihttemii, merkemii ja olu eará bargguide. Muhtin niibešlájat gohčoduvvojit ”sámeniibin”, muhto sámit leat geavahan ja geavahit máŋggalágan niibbiid. Sáhttá namuhit vihtta váldošlája:
* Stuoraniibi.
Gohčoduvvo dávjá sámeniibin. Dearri lea 5-10 dumá guhkki, dađe mielde masa galgá geavahit dan. Geavahuvvo ee. njuovvamii, rihttemii ja duorggaid ja miestagiid čuollamii. Omd. geavahuvvo stuorimus niibi gárdumii.
* Buvku (buhkku).
Hápmi lea sullii nugo dáža ”tollekniv”, muhto sámi niibbiid nađain ja dohpain lea erenoamáš ávnnas ja čiŋat. Dávjá geavahuvvo bohccočoarvi nađđii ja/dahje dohppii.
* Miessemearkunniibi.
Dát lea niibi mas lea hui oanehis dearri.
* Niskádanniibi (gazirdanniibi, čuggenniibi).
Dát lea erenoamáš niibi maid geavaha go goddá bohcco. Hápmi lea nu ahte jus čugge dainna rievttes sajis bohcco niskái, de čuohppá nearvva vuoiŋŋamaččaide ja boazu jámálga ja jápmá hui jođánit. Boazosámit celket ahte dát lea buoremus goddinvuohki. Dattetge lea leamaš ollu riidu dan niibbi geavaheami birra, go dát njuovvanvuohki gildojuvvui EEO-šiehtadusa dihtii. 2008:s dat dattetge fas dohkkehuvvui.
* Čállinniibi.
Geavahuvvo njuovvamii go čállá duolji ja julggiid. Das lea ávju bajábealde ja geažis lea dego goaikkanas, mii ii čuohpa.
Niibeduojárat
Ovdal máŋgasat dáhke ieža niibbiid, muhto dál hárve olbmot máhttet dan dáidaga, nu lea sihke sámiid ja dážaid gaskkas. Eanaš sámi niiberáhkadeaddjit ostet gárvves niibederiid niibefabrihkain, Lulli-Norggas dahje olgoriikkas. Moadde sámi duojára dáhkot ieža niibederiid, muhto dalle leat áinnas hui čáppa niibbit mat maiddái leat hui divrasat.
Sámegiel niibesánit
Konrad Nielsen lea sátnegirjásis čohkken sámegiel sániid niibbiid birra. Dá leat Nielsena niibesánit, su čállinvuogi mielde.
Šipmárbealle lea niibbi čielggebealle, ja ávju lea gis bastilis bealli. Čipma lea niibbis geaži bealde, dakko gokko ávjjobealle lea sojul.
Sátni ”niibi” lea eahpitkeahttá loatnasátni skandinávalaš gielain, main dál lea ”kniv” sihke dáro-, ruoŧa- ja dánskkagillii. Muhtin skandinávalaš suopmaniin ja eará germánalaš gielain sátni celkojuvvo ”k” haga, omd. eŋgelasgillii ”knife” (/naif/) ja Setesdal-suopmanii /neive/, mii lea vel lagabui sámegiel sátnái.
Eará sánit, mat dán áiggi čilgejit muhtin erenoamáš niibešlája dahje kvalitehta, orrot leame álgosámegiela sánit, eai fal loatnasánit. Sáhttá leat nu ahte muhtin dáin sániin álggos mearkkašii niibbi oppalaččat, muhto loatnasátni ”niibi” lea maŋŋil váldán dan saji.
buiko (buiku) unna seakka niibbáš
buwku (buvku) norgga dahje suoma duolloniibi (unnit go dábálaš sámeniibi)
doalka, dohlit basttehis niibi
færan (fearan) niibi dahje ákšu mainna fearrá
goakka (goahka) stuorra niibi
gočče, skočče (gohči, skohči) heajos (ruston boares) niibi
gulca árvvohis diŋga (daddjo Guovdageainnus niibbi birra)
guŋka basttehis boares niibi
juŋga láibeniibi, cáhpanniibi
nalko (nálku) – unna heajos niibbáš
bævdeniibe – beavdeniibi
ladasniibe (lađasniibi), liŋkuniibe,
maccastak-niibemáhcastatniibi
miessemærkom-niibe – miessemearkunniibi
noarsa oanehis njunehis diŋga, numo basttehis niibi dahje ákšu
norke (norki) áibbas billašuvvan niibi
šimir – šipmár niibečielgi
dearri niibebláđđi
bortnis niibedeari seakka joatkka, mii manná nađa sisa
čipma niibedeari sodju
hoalka metálla dakko gokko nađđa álgá, dahje nađa geažis
nađđa muorra mas doallá
dohppa sistelihtti man sisa niibbi rádjá