Gahpira hámis jo oaidná dábálaččat gii dan lea gorron. Ja gahperhámit leat olbmuid miela mielde, juohkehaččas lea iežas málle, masa liiko buoremusat. Dá beasat oaidnit mo goarrut gahpira, soaittát don maid movttiidit gahpira goarrut dahje kursii vuolgit. Mii vel somát go árbemáhtu oahppat ja iežas gahperdujiin vel beassat čiŋadit!
MIHTTU:
Álggos mihtidat oaivvi birramihtu, vai dieđát man stuoris gahpir galgá. Dan sturrodaga mielde de válljet minstara. Dát minsttarmihtut leat 54 sturrodagas.
ÁVDNASAT:
Don dárbbašat váile 1 mehtera rukses láđđi, valjis prievnnuid, speallavearkka, gahperravdda, gahperbáttiid, muođobirasbátti, vliseliinna, striikaruovddi, goarrunmašiinna ja buori duodjemovtta ja gierdevašvuođa!
VADJAN JA BIRAS:
Bealljebiltu vadjan
Vaja vuos buot bihtáid gárvvisin; birrasa, muođobirasláđđi, gahpervuođu ja bealljebilttuid.
BIRAS:
Vaja birrasa, mii galgá gahpira sisa. Bija vaikko duppalláđđi vai lea starggas. Birrasii goarut gitta sihke bealljebilttuid ja vuođu, go dan rádjai ollet. Birasláđđi galgá measta seamma guhku go du oaivemihttu, ja govddu 6-9 cm, maŋábealde 9 cm ja ovddabealde 6 cm.
BEALLJEBILTTUT:
Vaja bealljebilttuid, ovtta goappá ge beallái oaivvi. Muhtumat striikejit daidda maid vliseliinna vai bissu starggasin. Dasto goarut maŋŋegežiid oktii, mat bohtet oktii niskki bealde. Goaro bealljebilttuid gitta gahperbirrasii.
GAHPERVUOĐĐU:
Go leat vadjan vuođu de dasa sáhtát striiket gitta vliseliinna, vai vuođđu šaddá starggas.
GUOBALDAGAID STELLET:
Guobaldagat
Dasto sákkat vuođu gitta birrasii prievnnuiguin. De álggát stellet čáppa smávva guobaldagaid gahpira birra, earret ovddabealde. Bija juohke guobaldaga gaskii prievnnu. Dárbbašat valjis prievnnuid ja dárkilvuođa. Go leat duđavaš gahpira hámiin, de stágget gitta árppuin guobaldagaid gaskka vai dat bissot.
RAVDABÁDDI:
Ravdabáddi
Dasto goarut ravdabátti guobaldagaid vulobeallái ja birrasii gitta. Ravdabáttis láve leat rássehearva, dahje lea silba- dahje golleivnnis, nu mo ieš háliidat. Ravda lea seamma guhkki go biras, 54 cm.
MUOĐOBIRAS:
Muođubiras
Muođobirasláđđis don sáhtát vanahastit nuppi ravdda vai lea sojul ovddabealde muođuid birra, ovdal go goarut birrasii ja bealljebilttuide. Muođobirasláđđi lea 6 cm govddu ja 85 cm guhku.
VLISELIIDNA:
Gahpirii sáhttá maid striiket vliseliinna vai láđđi bissu starggasin. Numo dá gállu bokte muođobirrasii, amas ii reakčan gállu buohta.
MUOĐOBIRASBÁDDI:
Dasto goarut gitta muođobirasbáttiid sávdnjegaskii, ravddas gitta bealljebiltogežiide. Muođobirasbáddi lei ovdal vilgesivnnat vuođus mas ledje jogo alit dahje rukses dielkkut. Dán áigge nuorat hálidit silbabáttiid dasa. Muođobirasbáddi lea 33 cm guhku, bija goabbat beallai gahpira.
De lea ieš gahpir gárvvis, ja de goarostat vel gahperbáttiid gitta goabbatge bealljebiltui. Gahperbáttit sáhttet leat guđe ivnnis ieš háliidat, ja guhkkodat lea sullii suorpmaid rádjai go cokkat gahpira.
– Deanus bihko olbmot ahte doppe eai leat šat gahpergoarrut, nu han mun dollen gahpirkurssaid ja gáktekurssaid. Nu ahte dál leat 11 gahpergoarru Deanus, ja jus dat ii leat doarvai, de in šat dieđe mun, bohkosa Rávdná.
Vaikko muhtumat fuomášedje ahte dát lei gal áddjás bargu eaige gille gahpiriid gal duddjot vuovdima várás, de sávvá Rávdná ahte muhtumat gal joŧket su ámmáha gahpergoarrun.
– Mii han eallilan duojárat nohkat ja heaitit.
Samimag 14-2020 Trykk.pdf NAMAHUSAT: Dá lea Erkke-Rávnná duddjon gahpir, ja dá Namahusat sámenissongahpiris:
Mii lea deháleamos maid galgá oahppat nissonolbmo gahpirgoarrumis?
– Guobaldagaid oahppat goarrut! vástida Rávdná. Olmmoš galgá olu goarrut vai oahppá, lea son iešge vásihan. Son rávve ahte galgá ieš fas kurssa maŋŋá hárjehallat goarrut dassáigo šaddá dakkár gahpir numo ieš de hálida.
– Nie mun ge álgen. Divvon ja divvon dan gahpira dassái go ohppen. Duojár galgá leat gillil ja gierdevaš, dassái go “boađát sisa” gahpirduodjái, gahperčeahppi rávve.
Manin don leat šaddan justa gahperčeahppin?
Rávdná oahpai álggus dološ vuollegis gahpiriid duddjot. Dán áigge galget alibuš gahpirat. Iige son jáhke gáktegahpira hámi šat rievdat olus.
– In dieđe. Ammal danin go orun dáppe doaresbealde, ja ruovttus jorren dás birra ahte birra dassáigo fuobmájin álgit duddjot ja kurssaid doallat, muitala duojár.
– Mis lei šibitdoallu ruovttus, ja mun gorron ja dollen dálu eadnái ja áhččái, dassáigo naitalin Bartii, čilge Rávdná, gean dán áigge eatnašat dovdet Bartta-Rávdnan. Sudnos isit rohkiin, Bartta-Ovlláin, Ole Rasmusiin leat 3 máná ovttas, ja Rávnnás vel nieida. Váhkargánda leage váldán návetdoalu badjelasas ja Rávdná ain duddjo ruovttus ja bargá šibitdoalus, numo mánnán ge.
Dan maŋŋá, 1974-75, son váccii ieš ge gahpergoarrunkurssaid Kárášjoga čeahpimus gahperduojáriid, Káre Márjá Balto ja Biret Ánne Trettskog, luhtte.
OAHPAHA: Rávdná veahjeshastá dá ođđa gahperduojáriid goarrumis ravdabátti. Govven: Anbjørg H. Varsi
– Dalle mun ohppen bures ieš, ja fuomášin ahte munge sáhtán oahpahit earáide gahpiriid goarrut, dadjá Rávdná. 1980-logu rájes son leage duodjekurssaid doallan, 40 jagi jo!
Rávnnás ii leat olus mihkkege dahkamušaid Duodjeinstituhtain Kárášjogas. Ii son dieđe dasa vástidit manin ii leat ovttasbargu.
– Olbmot lávejit mus maid jearrat manin in boađe duodjemárkaniidda. Na go in geargga goarrut oba sidjiide, geat leat diŋgon, go mun vuoruhan sidjiide vuos gahpiriid, čilge Rávdná.
– Ii oktage gullo goit rievdadit áigut.
Mun ge in šat rievdat. Goarun seamma hámis numo lean gorron. Vaikko guđelágan ivnniiguin. Dán áigge gorrot lassin vliseliinna siskkobeallái, vai gahpir bissu čábbát. Ovdal eai geavahan dan, go dalle ledje assás láđđit fidnemis.
Iige dološ máttáráhkuid čoarvelágan ládjogahpira son gal áiggo oahppat goarrut, guhkkin eret coggat badjelii. Vaikko son bovdejuvvui gal searvat dan kursii ge.
Dán áigge nuorat dáhttot ahte ravddat galget silban čuovgat, eaige fuola árvevirolaš, dábálaš bummolravddaid, rukses ivnnagiid, rásiid. Eaige dál fuola dološ muođobirasbáttiid, dál galget silbabáttit, vai “mátše” silba gahperravdii.
– Dál lean dolkan, go jus ii “mátše” de lea boastut. Iige leat olbmo botta rahtat. Dál goarun beare ravdda rádjai, besset ieža buktit mielamiel báttiid, go mus eai leat gal dakkár ođđaáigge báttit.
OAHPAHA: Rávdná veahjeshastá dá ođđa gahperduojáriid goarrumis ravdabátti. Govven: Anbjørg H. Varsi
Seammás son stelle vel speallevearkkaid. Daidda fas lea váttis fidnet rievttes seakka árppu. Iige Rávdná gille ieš gal heahkkalastit speallevearkkaid. Daid son gal diŋgo duojáriin, geat leat vántaseabbot daid duddjot.
Rávdná rávve mo gahpira galgá coggat. Dan ii leat beare deaškalit oaivái, lea coggamis gitta. Gahpir galgá njuolga bissut oaivvis, iige leat reakčil guovttebealde.
– Muhtumat bilidit gahpira go menddo manjos bidjet ja gaikkehit vel menddo sakka gahpirbáttiid gitta bealjebilttuid duohkái. De reakčana gahpirvuođđu bajil.
– Láve váivi oaidnit, inge duostta jienádit geasage ahte mun dat lean gorron, vaikko coggamis lea boastut. Rávnná fuolkemánát muitalit, ahte sii eai fuola eará go siesáset goarrun gahpiriid. Go muhtumiid gahpirat leat beare steažžasat dahje menddo alladat, iige heive sin oaivehápmái. Rávdná goarru gahpiriid oaivvi ja olbmo hámi mielde, sii muitalit.
Rávnna viellja, Erkke Ásllat, muittaša mo su oabbá lávii nuorran jo leat goarrulas.
DUODJEMOKTA: Gahpirduojáris ii váilo gal duodjemokta, sus leat valjis gahpirat duodjelanjas ruovttus Barttas Deanuleagis. Govven: Åsa Márgget Anti
– Roverbacken goarronmašiinnain lávii Rávdná dolin jo suoli goarrut ruovttus. Lei giehta veivenmášin masa hirbmat hárve fidnii náluid, ja sin eadni lávii riidit danin dan mašiinna.
– Vahágis muhtumin Rávdná ribahii doadjit nálu, de šattai hirbmat vahát. “Ortnet áddjá” ‑nammasaš mášendivvu orui Anárjot siste, sus lei Joksa goargu. Sii šadde gitta dohko reaisánit daid náluid dihte, jus ii fidnen dalá Einar buvddas, Kárášjoga márkanis, muittaša Ásllat.
– Lei hirbmat rikkeara go gorro, olles viessu sparadii, fiellorobi sálvvuin ravggadedje vel smáhkut, muittaša viellja, mo oabbá lávii suoli goarrut lovttas. Sii ledje loahpas fuobmán goanstta, bidje ránu mášen vuollái vai eadniset ii gula. Su vátna náluid doadjimis oainnat hirbmadit garahalle, bohkosa Ásllat.
BEAKKÁN GAHPERDUOJÁR: Dá lea Erkke-Rávnná goarrun gahpir, ja dás lea 1990- logu dovdomearkkat rukses dahje alit muođobiras báttiin ja vilges árppuin heahkkalas-
Dalle go Singer-goarronmášena áigi bođii, de sin áhčči, Erkke Biret Erke, álggii čorgestallat. Loahpas buohkat imaštedje gosa bat dat šattai dat boares goarronmášen. De áddjá lei dan vuojuhan Stuorrajávrái, numo buot eará šlámboriid ge, čaimmada Ásllat sin fearániin. Go sin áhčči logai visot mii ii šat anihan, lei Stuorrajár gálvu.
Jávri lea 30 mehter čieŋal ja soađi áigge duiskánat maid vuojuhedje rusttegiid jávrái. Jávrebotnis lea mohti nu čieŋal, eaige dat oidno šat doppe, muitala Ásllat gii lea viggan geahčadit sin dološ dávviriid jávrebotnis.
Muhto gahpira goarodettiin ii dárbbaš mašiinnain olus goarrut. Lea giehtaduodji ja olu stellemuš. Ja čuohteneare prievnnu ferte sággat, go guobaldagaid stelle.
– Dat lea dárkilis bargu. Galgá leat dárkil ja gillil. Valjis prievdnonálut galget daid guobaldagaide birra gahpira. Rávdná bohkosa go jearan galle nálu:
– In leat vuoiga lohkan daid!
Rávdná lea fulkkiid ge oahpahan goarrut gávttiid, muhto ii oktage dáidde su gahpergoarrun ámmáha vuos joaŧkit. Rávnná áhkkut gal lea árben áhkus duodjemovtta, ja duddjo vuovdemassii sihke árbevirolaš ja ođđaáigge dujiid iežas fitnodagas “Maria’s syrom”, Álttás.
Rávdná duddjo eanemusat dálvet, ja geassái gal rádjala dujiid eret. Son lea olu gorron, iige leat ba lohku ge galle gahpira lea fidnen áigái.
– Ovtta jagi čálii mu isit rohkki bajás buot mu gahperdujiid, ieš in leat gal lohkan. Mii sáhttit dušše govahallat man olu son lea 40 jagis háhppehan čiŋahit sámenissoniid gában.
Gahpersánit:
ravda – hearvabáddi
vuođđu – gahpira bajit oassi
muođobiras – láđđi muođuid birra
bealljebilttut – vuolimus oassi, mas gahperbáttit leat gitta
Čáppa ođđa duojit galge leat oidnosis reagas, numo hearva ođđa niesteseahkka, mas čuoldda seahkkabáddi, ja hearva ođđa gáffeseahkka. Ođđa mearrarátnu ja hearva stuorra duollji maid galggai reagas, gámaseahkka ja vel liige čikŋaseahkka. Etniin sáhtii vel gieŧkkamánná ge vuodjenreagas. Sabehat galge álo fárus, go sáhtii guhkki leat márkanii. De šattai čuoigat herggiid doalvut dieváide guohtut, go ijastalai gos nu beallemáŧkkis.
Márkanolbmot vurde iežaset gussiid boahtit, jogo fulkkiid, oahppásiid dahje boazoverddiid. Buot viesut divve olbmuiguin ja lei hávski. Gáfe ja biepmu gal gusso orrundálus, muhto fertii iežas gáfegivnniin gáfe vuoššat. Báđi, ruittu gal oaččui luoikkas go verdde áiggui málestit. Niestin márkanii galggai leat málejun gáfet gáfeseahkas, maiddái goikebiergu ja málesbiergu. Ruhta ii lean biepmu oastit, go galggai rásket eará ge oastit numo čiŋaid, rámburbiepmu, gáfiid, sohkkariid ja sálttiid.
Guossit ledje duđavaččat go láhtis besse oađđit, go ii lean seaŋga. Jus olggos áigo, de fertii lávkut nuppiid badjel. Birgejedje goit, ii lean heahti. Bálddalágaid dieđusge ođđe ja juohkehaččas ledje alddis gávnnit. Go ledje dufistan vahkkobeivviid de vulge ruovttuidasaset. Guossit eai máksán orrumis maidege, baicce adde gámasgottura, málesbierggu dahje juoidá eará.
Headjačikŋan lei gabbabeaska, mii maid galggai ovdalgaskabeaivve čikŋagirkus ja muzetbeaska lei fas eahketčikŋa. Nu sii hervvohalle miesáža náhkiiguin. Silba ii lean dolin nu ollu, iige hálbi, danin atne soalddátboaluid sihke vuottačoddagis, boahkánis ja gistáin, mas maid sáhtte atnit čoarveboalu dahje sistebátti vai bisso gittalagaid.
Ii lean beare beassat vuolgit meassuide, lei garra mearri ja málle. Eai ožžon messostallat go oktii jagis, go galge bargat oahppat ruovttus. Jus guktii oidnui meassuin, de son gal beavkkastahttá, lei geahppadetbeallái. Muhtumin nieiddat šadde golbma seahka dievva gápmasiid neaskit, olles 40 gottura, mii dahká 160 gápmasa. Šadde neaskit birra jándora, ovdal besse meassuide. Eaige lean olbmuin viesut dan áigge, lávus sii duddjojedje buot, gos beatnagat vel ledje ovddas.
Nieiddain galge silkeliinnit, ulloliidni ja muhtun unna 6-lávggastat riskkoš, solju. Helmmot, bearralat maid, geas dat ledje. Dávle- dahje čuolddaboagán vel.
Bártniin galggai silkeliidni čadnon olggobeale beaskačeabeha ja boalloboagán. Gieđas galge girjefáhcat (ávžži fáhcat) dahje sealbufáhcat. Gisttát eai adnon eambbo dalle go vuodjá. Niibi ii galgan boahkánvuolde meassobáikkiin.
Muhtumin čiŋadedje gávttiiguin. Eai lean dámpen gávttiid, eaige lean olus hearvvat, sii čulde gákteholbbi máŋggaivnnat láiggiiguin. Eaige gevlen holbbi nu olu, dušše dan mađe vai ii skoalbmá meddo sakka. Gákti berrii leat oavlái, iige goruda mielde, galge olu gáiddát vai ledje galjit. Muhtun nieiddat atne olles golbma gávtti badjálága vai šadde geamppat. Dievdogákti ii dárbbaš geampa, go sis lea boagán vuollin. Gávttevuollái galge čáhkat suojit vai bivvá, numo buser, ullobáidi dahje dorka.
Nissoniid vuodjinbiktasat ledje ullo- dahje silkeliidni oaivve birra, sámegahpira alde. Sis lei ođđa silkeliidni beaskka alde, ulloliidni ja boagán. Ođđa Kárášjotniibi boahkánis, mii lei jogo dávleboagán dahje čuolddaboagán. Bártniin lei hervejun luhkka, mas eaiggáda namma rattis. Muzet dahje čuoivvat beaska vuodjinbivttasin ja leairaboagán, mas ođđa niibi boagán vuolde.
Meassuin sáhtte máŋga máná risttas oktanaga ja máŋga náittosbára. Fáddarat sáhtte leat 6:s dahje olles 30. Heajastallan lei numo dán áigge ge, čálihanbárra vuodjá viesus vissui bovdemin gussiid, dahje jo ledje bovdenveahkit. Olbmuide lei hui rápmi jus heajaide bovdejuvvojedje. Jos báras lei mánná ovdalis, de lohke čulkobárran, ja jus nuppis lei mánná ovdalis, de lei lápmeloddi, nu ledje dalle iežaset lágaš dajaldagat.
Bárra čiŋahuvvui numo dálge, ruvdnamoarsis sáhtii leat raddeliidni ja ullo giehtaliidni riskkuiguin. Irggis fas vilges šoalkaliidni numo dán áigge ge, ja son galggai leat čoalččas ja geallu. Bivššit dat galggai nieida vai lea hámálaš, iige galgga nu seaggi. Oaččui leat ebmos fárda, ja oažžu veahá ittis. Nieiddat galge iddásat, ii lean čáppat jus lei beare ruoinnas.
Jus ledje moattit heajat de olbmot vudje headjaviessogaskka herggiiguin ja heasttaiguin. Headjamálisin lei numo dán áigge ge, biđus, ja gáffegáhkut fas herskon. Ja viidni vel. Headjaskeaŋkkat eai lean, muhto bohccot ja ruđat. Bohccuid sáhtiiga oažžut valjit, gitta 50 rádjai. Nieiddat gohkkejedje veahkkin ja bártnit vuojástalle márkanis gussiiguin, sin earániid gálgat.
Nuorat gihpostedje luotta alde eahketbotta gitta idjii, ja juige. Muhtun guossit ledje nu čeavlát, ahte fertii gaikut sisa headjavissui. Muhtumin fertii headjadoalli mannat olggos ja gohččut sin sisa boahtet boradit. Nuorat fas eai beroštan, manne beara sisa vaikko eai leačča bovdejuvvon ge, ja siige ožžo borrat.
Gulaheaddji vierru nogai jagis 1953. Sus lei gieđas liidni ruđaiguin, man skoalkkohalai beavdái vai olbmot gullet ja oidnet. Gii skeaŋkka buvttii, son oaččui jugástaga ja gulaheaddji čuorvvui maid son attii ja gii son lei. Bárra giitalii gieđain. Muhtumat adde skeaŋkka moddii vai ožžo lasi jugástaga. Kluŋka ii lean dan áigge, veahá lei gotogeitto, eanaš lei viidni. Eahkedii oaivváhuvve ja juoigagohte bára luođi ja rápmogohte sudno.
Gárrenbártnit bohte juoigga, rábmojit ja láhttejit, muhtumat fas hárdet guđetguimmiideaset ja snihpodit veaháš. Jus diggojit ja doarostuvvet, de áhkut manne gaskii šnjirggu ja bealkki. Jus ráikudit, de gudde olggos šilljui. Daddjui ahte viidni lea váibmodulka, dalle buktá ovdan maid váimmus jurddaša. Muhtumin áhkut ge gárihuvve, njuikkodedje ja juige, ii gahpirge oaivvis, jallošedje. Irgi gal ii váldán drámma vuosttaš beaivve, veahá easka nuppe beaivve, go galggai fiinnohallat vai sus beaggá buorre namma ja gudni.
Eahkes bártnit láidejedje nieiddaid, muhtumat ribadedje ja gaiko guovtte guvlui nu ahte boahkánat gaikánit. Muhto nieiddat nu movttegat go sii ledje nu bivnnuhat. Muhtumat ledje Suomas ja Ruoŧas boahtán ohcat alcces beallelačča, muhtumat gávdne ráhkkása ja muhtumat fas eai. Muhtumat olgun ođđe ja fieradedje vaikko gos. Muhtun nu lihkkoš lei nieidda bálddas beassan idjadit. Áhkut fas gehččet ija miehtá vai fas lea sis ságat maŋŋil. Eai lean áviissat ja TV man birra sága doalai dan áigge.
Muhto mii ávkkiid, go meassut nohket de earránadde, eaige šat oaidnalan fas ovdal nuppi jagi. Muhtumat čálle reivviid ja nu gulahalle deaivvadit fas. Eai lean goit beare oahppásat go náitaledje. Muhtun bártnit soite suorbmasa gihládan niidii, ja nieiddat geat ožžo máŋggaid suorbmasiid, máhcahedje daid go de náitališgohte. Silbasuorpmas ii dohkken gihlin, galggai gollesuorpmas. Iige goarrunmášiidna, vaikko Máze nieiddat nu lávlot.
Girkus manne buohkat buot allameassuide ja girku nu dievva, ii čohkkánsadji ge. Sihke nuorat ja boarrásat manne maid eahkeslohkamiidda. Nuoraide lei dehálaš čájehit váhnemiidda ahte sii leat finadan girkus ja lohkamiin. Lohkamiin ledje lihkahusat, olbmot njuikkodedje ja giitaledje Ipmila, ja ánodalle ándagassii. Dan áigge ledje čeahpit lávlut sálmmaid, sugadedje dušše stuoluin.
Dát lea buot nohkan dán áigge, olbmot eai oro nu vuoiŋŋalaččat, eaige ipmilbalolaččat go ovdal. Bassebeivviid atne ovdalis hui bassin ja gutnis, eaige bargan eaige vánddardan nu olu. Guhkesbearjadaga eai vuolgán máŧkái ovdal maŋŋágaskabeaivve.
Bártniid bargu lei herggiid áimmahuššat márkanis, sihke luoitit ja viežžat daid fas, go meassárat ruoktot vulge. Ii lean buorre gávdnat rievttes herggiid go ledje stuorra heargečorragat márkanis. Meassuin ledje luovosvuoddjit ollu fárrolágaid ja nuorat vudje muohtasuovvan. Sii gilvaladde herggiiguin, geas lei buoremus heargi ja gii leai čeahpimus herggiin meannudit. Sihke nieiddat ja bártnit.
Åsa Márgget Anti čállán dološ beassášmeassuid birra Sara H. Hætta girjji vuođul “Árbedieđut, muittut ja vásáhusat”, siidu 215-229, čállon 2010 (Davvi Girji lágádus).
Emma Johannesen lea 93 jagi ja orru Nuortageaš Sievjju sullos, Hámmárfeasttas. Muoŧkevuonas, guovtti alla vári vuolde, leat nu ceakko bákteseainnit ahte beaivváš ge ii ole botnái, fiervái, ovdal 2 mánu maŋŋelis go duoddaris.
Mii eatnašat dáppe davvin gal leat áigá jo illudan oaidnit beaivváža. Emma ii leat dattetge vel beassan beaivesuotnjariid návddašit iežas ruovttus. Su ruktui ii báitte beaivváš ovdal go boahtte vahku rájes, njukčamánu gaskkamuttus. Guokte mánu maŋŋá go siseatnan duoddaris.
Ášši joatkašuvvá gova vuolde.
Beaivváš ii ole báitit Emma stohpui Suoidnegohpis ovdal njukčamánu 16. beaivve.
ALLA VÁRIT
Emma muittaša mo soai guimmiinis láviiga ovdalis áigge dás stohpogáttis suhkalit meara ala bivdit vuoššanguliid.
– De moai láviime beaivváža beassat oaidnit, go dat báitá máttil vuotnaráigge olggos, son čujuha ja cuoigu glássaráigge olggos alla bákteseadnái.
Skárfavárri don beal vuona lea váile 400 mehter alu, ja Voillavárri fas su stobu bajábeale lea 600 mehtera alu. Beaivváš galgá leat viehka badjin almmis ovdal dat ollá Emma čalmmiide.
Emma stobu birra leat alla várit, ja beaivváš illá ihtá giđđat. Skárfavárri lea 400 mehtera alu.
Muhto davábeallái vuona gal šearrá beaivváš áigá jo dan bákteseaidnái. Go rihtiin lea veahá muohta, mii de šearrá nu garrasit ahte Emma ferte beaivvášglásaid goitge coggalit čalmmiid ovdii.
Galggašii gáddit ahte olmmoš hirbmadit váillaha beaivváža oaidnit árabut, go earát dan dahket. Olmmoš orru dattetge hárjáneamen dasa maid, iige Emma leat váillahan gal beaivváža.
– In váillat gal dan beaivváža árat, lean hárjánan dasa.
60 JAGI ORRON
Emma lea orron dás Suoidnegohpis jo 60 jagi. 1947 soai ásaiduvaiga deike su isida báikái. Álggus oruiga gránnjástobus vuonáhku geahčen, dassáigo 1952 huksiiga alcceseaskka stobu. Emma mánnávuođa ruoktu lei gránnjávuonas, Stuorravuonas. Dat lea hui baskkes vuotna, gos maid leat alla várit birra. Dohko gal olii beaivváš ovdalis go dáppe su dálá ruovttus. Ođđajagemánus jo manai beaivváš rastá Stuorravuona.
Ášši joatkašuvvá gova vuolde.
Dán vahkus Emma (93) beassá oaidnit beaivváža fas dán jagi.
NUORRAN BÁZII LEASKAN
Emma lea smávvadálolaš ja lea eallán omiiguin ja mearrabivdduin. Son bázii nuorran leaskan, go isit duššai merrii bártniinis 1959, maŋŋá go leigga áiddo náitalan.
Go son bázii leaskan, de gránnjáalmmái Frederihkka bođii veahkkin suinna dálostallat. Son lea maid rohkki dál logemat jagi dassái. Suinna elii ovttas 50 jagi.
– Vuoi hearrán, ledjen 32 jahkásaš ja báhcen njeljiin mánáin. Boarráseamos lei 12 jagi ja nuoramus lei 6 jagi, muittaša son.
”In váillat gal dan beaivváža árat, lean hárjánan dasa”
Mo don ávvudat dál go beaivváš boahtá?
– Na dál lean mun nu juolggehuvvan ahte in goastta oba olggobeallái uvssa ge, muitala Emma ja dollesta su jorri vázzinstullui, mainna son birgestallá okto ruovttus lanjas latnjii johtit.
LEDJE OAMIT JA SÁVZZAT
Emma muitala, ahte sus ledje oamit ja sávzzat vel golbma jagi dassái. Dalle son gal bisui dearvvašin go olgun návehis lei buđaldeamoš beivviid, gitta dassái go son devddii 90 jagi. Danin son ii leat astan guođohit dan beaivváža, go beare dassái lei beaivváš ihtán go son lábbáid luittii giđđat olggos.
– Dan maŋŋá go sávzzaiguin heiten, de in šat goastan olggobeallái viesu, čilge Emma.
Ášši joatkašuvvá gova vuolde.
Dá beaivváš ollá beare várrenjuniide Emma stobu bajil. Voillavárri (gurot ravddas) lea váile 600 mehter alu, ja doallá beaivesuotnjariid ollimis fiervái, Emma stohpui, mii lea guovtti vári gaskkas.
II BEROŠ
Son lea movttegis áhkku, jugista ain gáfe, bohkosa njálgát ja geahčada glássa ráigge olggos merrii ja loddebáktái. Son muittaša guhkes eallima dás sihke isitrohkiin, guimmiin, mánáiguin, áhkkubiiguin ja máttaráhkkubiiguin. Muhto beaivvážis son ii nu beroš.
– Dat boahtá go de boahtá, son bohkosa.
Emma hállá čielga sámegiela. Lea somá gullat su mearrasámegiela, mas leat muhtun erenoamáš sánit. Son liiko go sámit fitnet su guossis, beassá sámástit, go dán sullos eai leat gallis geat dan šat máhttet. Lea dušše nubbi mearrasápmi, gránnjá, earret su badjeverddiid geat geassái bohtet sullui. Ja geassit gal leage sus valjis beaivváš. Dalle šealgá olles mearra gollin, go idjabeaivváš speadjalastá mearas birrajándora. Dat lea Emma mielas doarvái, vaikko mii dadjat ge iežamet beaivváža mánnán, dološ sivdnádusmuitalusa vuođul.
Boahtá go sámi árbemáhttu ja sámi árbevirolaš oahpahusvuohki doarvái bures ovdan min otná sámi oahpahusásahusain? Naba leago min sámi servodaga jođiheaddjiin, politihkkáriin ja bargohoavddain áddejupmi dasa? Mo mii sáhttit buoridit gelbbolašvuođa vai livčče sis áddejupmi dása?
Dál lea sámi allaskuvla 30 jagi jo “buvttadan” sámi oahpaheaddjiid, ja daguhan midjiide mo min bargun lea skuvllas ovddidit ja nannet sámi árbemáhtu ja sámi árbevieruid, min iežamet álgoálbmotoahpahanvugiid bokte.
Sámi allaskuvlla máhttajeaddjin leat mii movttain ja rámiin vuolgán bargomáilbmái miehtá Sámi oahpahit ja nannet sámi mánáid ja nuoraid kulturárbbi ja árvvuid. Muhto leago skuvllas áigi ja beroštupmi gaskkustit sámi árbemáhtu ja árbevirolaš bargguid mánáide ja nuoraide? Leat go mis bargit geain lea dat máhttu?
Muhtumin soaitá leat, muhto láhčit go mii saji dása, ja ávkkástallat go mii guđet guimmiideamet gelbbolašvuođa. Muhtun máhttá duon ja nubbi fas dán. Eat álo dárbbaš bálkáhit árbečehpiid boahtit, go mis lea alddámet olu máhttu árbevirolaš bargguin.
Sámi allaskuvllas oahpaimet ahte go mii sáddet bargoohcamuša, de galgat áinnas čálistit buot min árbemáhtu čehppodaga maiddái gelbbolašvuohtan ja oahppo- ja bargovásáhussan, iežamet CV:i.
Leago skuvlahoavddain dasto gelbbolašvuohta láhčit saji sámi árbemáhttui? Naba mánáidgárddiin? Vai čatnet go skuvlla báberbarggut ja plánačállimat min ollásit beare girjjiide ja dihtoriidda? Ja láhčitgo oahpahusa mánáid ja nuoraid beroštumiid vuođul?
Vai čájeha go dát ahte mis lea ain guhkes bálggis dassái go mii ovddidit maiddái oahpponeavvuid, mat gokčet árbemáhtu bargguid, iige beare sámegielmáhtu ovddideami. “Mii áiddo oahppan oahpaheaddjit leat oahppan Sámi allaskuvllas, njunuš álgoálbmotoahppoásahus Davviguovlluin, mo skuvllas galgat sihke árbemáhtu nannet ja oahpahit árbevirolaš vugiid mielde.
Mun lean ieš sihke sámegiela ja boazodoalu oahpaheaddjioahpu gazzan ja oahppan mo boazobargguid ferte geavatlaččat oahpahit. Dan ii sáhte beare girjjiid bokte čájehit ja logahit, go bargu lea mii oahpaha. Nu lean movttain oahpahišgoahtán árbemáhtu dán bargovuogi mielde nuoraide ja ohppiide. Ja daid bargguide laktit giellaoahpa, grammatihka ja eará oahppoulbmiliid maid oahppoplána eaktuda.
Muhto de fas vásihin ieš ahte skuvlajođiheaddjiin ja hoavddain ii lean áddejupmi dán lágan bargovugiide. Vásihin ahte sápmelaš jođiheaddjit gieldigohte doallat oahpahusa ovdamearkka dihte skuvlaseinniid dahje skuvlašilju olggobealde.
Leago buoret oahpahit árbemáhtu ja gielladoahpagiid girjjis vai meahcabealde? Giđđadálvve lea sáhka muohtasáni doahpagiin, čakčat murjemis, mo dádjadit luonddus, dahje mo čilget eatnamiid namahusaid ja dálkkiid. Dákkár oahpahusvugiin lea vejolašvuohta laktit árbemáhtu giellaohppui ja seammás buktit ovdán lagaš sámi fáttáid nuoraide ja mánáide.
Ja leago maiddái min sámi váhnemiin áddejupmi dása? Leatgo sii gazzan oahpu das mo oahpahit sámi vuogi mielde sihke árbemáhtu ja árbevirolaš bargguid? Dávjá leat mii ollesolbmuid buolva bajásšaddan dáža ja oarjemáilmmi skuvlavuogádagain ja árvvuin. Danin ii leat imaš jus min servodagas ii leat áddejupmi dasa, dahje eat máhte ieža árvvusatnit dán vuogi, mainna min áhkut ja ádját leat agis oahpahan, njálmmálaš árbevieru mielde.
Ášši joatkašuvvá gova vuolde.
Čájáhusgovva.
Dieđusge lea dárbu maid ohppiide doallat girjeoahpahusa, muhto leat go olus sámi árbemáhtu oahppomateriálat? Dat lea nubbi ášši ges. Nu ahte jus vásiha ahte skuvlajođiheaddjit dahje váhnemat váillahit girjeoahpahusa, de sáhttá atnit dan muittus ja čilget sámi oahppogirjjiid vátnivuođa juste árbemáhtu fáttáin.
Sámegiel oahpahusas dađi bahábut eai leat seammalágan oahppogirjjit ja ávdnasat go omd. dárogielas. Sámegiel oahpahusas heive buoremusat danin doallat fáddáoahpuid ja daid bargguide laktit giellamáhtu ja grammatihka.
Seammás sáhttá atnit muittus man vuogi mielde sii leat ožžon oahpu, vai ádde sin dili. Seammás čilget mo dán áigge sámi oahpaheaddjit leat oahpahuvvon máhcahit sámi oahpahusmálle skuvllaide ja mánáidgárddiide.
Lihkus dál boahtá Norggas ođđa oahppoplána čakčat johtui, mas mii máhccat fas oppalaš oahpahussii, ahte máŋga fága čatnat ovtta fágii. Fágaidrasttildeaddji oahpahus vástida bures sámi oahpahusvuohkái.
Doaivumis dál lassána dasa áddejupmi maiddái skuvllain, mánáidgárddiin ja ruovttuin ahte ná han lunddolaš oahpahus doaibmá ge. Čatnat oahpahusa lagasbirrasii ja praktihkalaš doaimmaide ja máŋga fága dasa sáhttet guoskat.
Buohkat gal hállet ahte jo, sámegiela lea dehálaš oahppat. Naba árbemáhttu? Leat gal muhtun muddui sámegiel girjjit mis, muhto man olu dain lea duođaid sámi sisdoallu ja árbemáhttu?
Mii boahtit bargui oahppoásahusaide, ja leat oahppan man dehálaš lea nannet sámi árbemáhtu maiddai skuvllas. Julošii danin maid lágidit oahpahusa skuvlaeiseválddiide ja sámi ásahusaid hoavddaide, vai siige áddejit ja máhttet árvvusatnit árbemáhtu ja árbevirolaš bargguid skuvllas. Dan bokte han giela oahppá vel buorebut.
Árbemáhtuin mii skuvlet sámi mánáid ja nuoraid nana sápmelažžan, numo min máttut, geat máhtte birget luondduolmmožin. Sin láhkai mii maid áiggošeimmet davviguovlluid galbma garra geađgegieŧkamis láhčit liegga litna sala boahttevaš buolvvaide.
Leatgo don vásihan ahte leat beanta turistan šaddan go de máhcat fas finadit iežat ruovttuguovllus, jus mat don leat fárren nuppi gildii dahje nuppi riikii, dahje máttás, dahje muhtun gávpogii.
Beasat go šat johtit iežat ruovttu eatnamiin numo ovdal? Jus háliidat viehkalit oaggut, bivdit luosa, vuolgit duoddarii iežadet soga goahtái dahje jávreguliid bivdit? Dahje vaikko boazobargguide iežadet ovddeš orohahkii, jus leat man nu sivas gáidan boazosámi eallinvuogis?
Dávjá mii massit iežamet vuoigatvuođaid virggálaččat go eiseválddit gehččet min gullevašvuođa dohko, gos min poastačujuhus lea. Mun lean maid fárren dál amas guvlui, riddui, orrut. Vaikko mun orun dáppe, de dat ii leat mu guovlu dattege, eaige čuoza mu dovdduide dát amas eatnamat seamma láhkai go ruovttu eatnamat.
Dát lea sámi jurddamáilmmi vuostá. Mis lea gullevašvuohta iežamet guovlluide, vaikko gosa mii fárrežit. Mii leat báikki olbmot dattege. Dan lea dehálaš mánáide muittuhit ja fievrát sin maid mielde sin máttuid guovlluide. Ruohttasat leat dehálaččat buohkaide. Dat nanosmahttet ja riggodahttet olbmo.
Sámis lea árbevierrun ahte mii bivdit guliid iežamet jávrriin, lubmet iežamet jekkiin, guođohat bohccuid iežamet orohagas. Eat mii bahkke nuppiid guovlluide jus jo ii leat oalát heahti. Dalle jearrat vuos lobi. Dološ siidaortnegiin lei nana riektevuođđu soga eatnamiidda, mat gulle iešguđege guovlluide.
Dál lea min árbediehtu ja árbemáhttu jávkamin, eaige eiseválddit doahttal min dološ siidavuogádaga. Dál vigget vel boazodoalu ge háddjet ja unnidit olbmuid gullevašvuođa, vai besset omd. sisabahkkemiid olis čájehit ahte dat ii váikkut nu olugiidda. Danin lea dehálaš, ahte mii láidestat min maŋisbohttiid fas sin árbeeatnamiidda, ja nannet sin gullevašvuođa iežaset soga guovlluide. Dat lea min ovddasvástádus.
Boazodoalus lean ieš vásihan mo badjeolbmot jurddašit gullevašvuođa ektui. Mánnán massiimet áhči ja siidadoallu addui eret, iige šat eadni johtán min orohahkii mánnáčorragiin. Mii baicce jođiimet eatni nuorravuođa geasseorohahkii, áhku orohahkii, gos láviimet fitnat miessemearkunáigge.
Muhto de bohte loahpas áhči beale orohatolbmot ja vižže min fas ruovttoluotta min mánnávuođa geasseorohahkii. Sii bisánedje min áhku gárdde lusa ja dadje ahte manin moai oappáin letne dáppe, go moai han gulle baicce áhččáme orohahkii. Nu sii válde munno mielde munno mánnávuođa orohahkii, mii lea moadde diimmu davvelis. Ja dadje: Deike doai gullabeahtti.
Ja ferten deattuhit, ii lean nissonolmmoš, muhto almmáiolmmoš, gii čájehii mo sápmelaš jurddaša gullevašvuođa ektui. Dát lei erenoamáš vásáhus, mas maŋŋá lean leamaš giitevaš.
Leimme oappáin sakka váillahan oaidnit iežame geasseorohaga eatnamiid, ja nu leige illu fas máhccat munno mánnávuođa geasseorohahkii. Leimme nuppelotjahkásaččat go dát dáhpáhuvai, nuorra nieiddat, go máhcaime fas min orohahkii. Munnuide lei hui dehálaš ahte ollesolbmot ja olbmot munno birrasis nannejedje gosa moai gulle.
Áhčis eai lean lagasolbmot dan orohagas, go son lei ieš johtán dan orohahkii nuorran. Danin eai lean munnos ge áibbas lagas áhčibeale fuolkkit dan orohagas, numo siesát, čeazit, eagit, áhkut eaige ádját, geat livčče váldán ovddasvástádusa ja fuolahan nieidamánáid ruovttoluotta dohko gosa gulaiga.
Dan maŋŋá álggiime fas johtit iežame geasseorohagas, mearkut muhtun miesi alcceseame ja čatnat oktavuođa fas orohahkii. Lei erenoamáš álo gullat orohatolbmuin, ahte lea riekta go ain bohte, go moai han gulle dan orohahkii.
Mii oappážat doallat ain otná dan beaivve oktavuođa iežamet orohahkii. Lea somá oaidnit mo min áhččerohki áddjubat maid ehccet dán orohahkii, čakčat miessemearkumiidda ja dálvet fas bigálusaide ráŧkináigge. Ná min bearraša váibmu ain gullá min áhččerohki orohahkii. Vaikko vel mis ii leat šat siidadoallu, de gullevašvuohta bistá. Nubbi bealli váimmus fas gullá min eatni beale orohahkii.
Nie lea sámi riggodat, gullevašvuohta árbeeatnamiidda lea dehálaš. Boazu dat maid veahkkin doalaha gullevašvuođa. Danin lea hui olugiidda dehálaš doallat muhtun niestebohcco jobage vai oktavuohta ii noga soga guovlluide.
Dasa lassin lea dehálaš, ahte guovllu olbmot atnet muittus ja nannejit dán gullevašvuođa. Dat lea mávssolaš erenoamážit nuoraide ja mánáide, geat leat gártan fárret soga guovlluin eará guovlluide, gávpogiidda, máttás dahje olgoriikii. Sin soga eatnamat ja ruoktu gullá sin váibmui.
Dálonis fas fidnii bihka reagaide, gerresiidda ja sabehiidda. Sis maid fidnii jeagelčoalttuid herggiide. Dáluverddet ledje viššalat maid sirddašit verdde herggiid go bajonat bohte márkanii. Dán áigge go lea skohteráigi, de ii leat dasa šat dárbu.
Dán áigge dáluverdde lea sakka ávkin, sus lea dállu ovttahat sajis ja dávjá maid garáša, biilastálla, de beassá fitnat vuojániid divvumin, dahje divuheamen numo skohtera ja njealjejuvllat vuojána, dahje biilla čuoggut.
Mearraverdde fas veahkehallá mearramohtora ja mearrafatnasa divodit, jus dakkár lei bajonis. Ja dálvet geahččá bearrái jus bajonis lea mearrafanas ja geassedállu. Meron rávve gosa bajonis gánneha suhkat guollebivddus buori guollebáikkiide. Badjesámi mánát ja nuorat lávejit fas guliid heaŋgut jiellái veahkkin meroniidda.
Bajon lea giđđat oggon veahá rávddu, man sálte ja suovasta. Dálonis leat valjis juohkelágan sálteguolit, dávjá juoŋasguoli sus ožžo. Meronis fas goikeguolli dahje boahkkedorski ožžo, jus ieža eai lean vel geargan boahkkudit, go áiddo ollen geasseorohahkii. Dálonis maid leat rievssahat, čáhcelottit, ja duodjeávdnasat numo gusanáhkit sihke lávžžiid, leaŋggaid ja čázehiid várás.
Boazoverddes fas fidnii meron ja dálon bohccobierggu, goikebierggu, bohccobuiddiid, duljiid, sisttiid, bohccoguolggaid bolstarii ja guottáide ja suonaid. Gámasuoinnit ledje maid buorit lonuhallangálvvut čázetáigge.
Jus meronis sávzzat, de sii lonuhallet ealločohkken ságaid, sihke sávzzaid ja bohccuid birra, gos oidnon goas, vai dihtet gos fas čohkket. Mo lea čoahkkanan, gos ja goas fitnan, ja bagadallaba daid báikkiid. Ja de lea beare mannat viežžat čorraga dahje maid váillahat. Lonuheaba maid ságaid leago massán bohccuid dahje sávzzaid riđuide dahje boranávddiide.
Dálvet fas meron veahkeha bajona dálveorohat bohccuid geahččat, jus leat bohccot báhcan dálvái geasseorohahkii. Nie leaba ávkin goabbat guoibmáseaskka bajon ja meron maid dán áigge.
Maŋŋá go heite bahčimis bohccuid, bajonat dolle mielkki várás gáiccaid, mat ledje meroniid geahčus dálvvi badjel. Dán áigge eai leat bajonis šat geahččooamit. Muhtumin hárve ledje meroniin maid geahččobohccot. Hui searas meron sáhtii oažžut geahččobohccuid, mii nanne verddestallama vel dán áigge ge.
Dálonis gal ledje ovdalis geahččobohccot bajona geahčus, sihke bierggu ja duodjeávdnasiid várás. Dán áigge sáhttá dálon vuolgit vaikko njuovvan- dahje ráŧkkareaŋgan. Verddestallan bajoniin dán áigge lea ávkin meronii ja dálonii, go de sáhttá reaŋganamain vuodjit skohteriin gos háliida bajonverdde fárus, iige dárbbaš beare guoradit merkejuvvon máđijaid.
Nissonat ges duddjojedje, mánástalle ja málestedje fárrolagaid, geasset mearraverddiiguin dahje dálvet dáluverddiiguin. Dán áigge maid soitet ain nissonat duddjot fárrolagaid, ja lonuhallat sihke biergguid ja duodjeávdnasiid.
Dolin dálonat dápme herggiid veahkkin bajoniidda, geat luike uđámagiid suoidne- ja muorrageaseheapmái, rievssatgárddiid oahppamiidda. Jus ii lean heasta, de herggiin beasai johtui ja vuojástallat. Boazoverddii máhcahuvvui fas dat luoikkasheargi go lei vuodjenheargin šaddan, ja nu bajon fas buvttii ođđa uđámagiid dápmanláhkai dáluverddii.
Jávrebivddus meronat ja bajonat firbmo ja sáimmastalle jávrriid ovttas geasset. Mearrabivddus gal sáhtte bajonat dávjá ieža vuoššanguoli bivdit, seammás go rasttádalle vuonain ja nuriid. Lea erohus suolohas ja nanihas johttiin, geat eai dárbbaš nu olu meara alde go suolohas.
Dá náhkkedikšunráva jus leaš dus skoarččagan sisti dahje náhkki, iige leat dus ostu fidnemis dan hohppui!
Vuoidat sáhttá dimisin/mievkkisin niesteseahka, gáffeseahka, sisteseahka, sistegápmagiid, goikkehiid/nuvttohiid/gápmagiid, sisttehiid (sistebuvssat) ja čázehiid. Ráva lea ostejuvvon sistti várás, ii fal fabrihkkasistti ja -náhki várás gal.
Ášši joatkašuvvá gova vuolde.
Vuoidda niesteseahka!
Don sáhtát máŋggalágan vuoidasiin dipmadit náhki ja sistti, jus ii leat dus lahkosis gárvves gávpesistevuoiddas dahje árbevirolaš vuoiddasávdnasat. Vuoidasa válljet maid dan mielde makkár hádjii don liikot sisttis ja náhkis!
Ášši joatkašuvvá gova vuolde.
Vuoidda gálssohiid/ bittuid!
Árbevirolaččat ráhkaduvvo náhkkevuoiddas guollevuoivasis, bohcco vuoigŋašiin dahje suvrramielkkis, ja vel bihkas. Daid sáhttá seaguhit oktii, muhto šaddá gal hui erenoamáš hádja, it soaitte dasa liikot?
– Majonesa lea hui vuddjii, ja dipmada bures, muhto šaddá gal hádja, masa eallit liikojit! Ii báinne gal eará ivdnái.
– Spenol-liikevuoiddas lea maid vuogas, go dat han lea gussanjiččiid dipmadeami várás ráhkaduvvon. Das ii leat olus hádja iige atte ivnni.
– Vuodja ja gáffevuoiddas lea maid okta hui álkes goansta dipmadit. Gáffe addá vel hui hui njálgga hája! Muhto báidná gal sistti seavdnjadabbon!
Ášši joatkašuvvá gova vuolde.
Vuošša garra gáfe, mii addá náhkkeduodjái njálgga hája ja ivnni, jus ii leat dus ostu!
Vuodjagáffevuoiddas:
1: Vuošša garra gáfe ja bija dasa vuoja. (Duojárat leat ávžžuhan sálttehis vuoja, ja erenoamážit margariinna go das lea rásseolju gussavuoja lassin.)
Seagut vuoja gáfiin vai šolgá!
2: Váldde vuodjalimppu čorbmii ja buonjos loika gáfes vai šolgada vuoidanláhkai.
Seagut gáfe vuojain, márgáriinnain vai skoarččagan garran sisti dipmá!
6: Jus sisti lea hui sakka goikan ja skoarččagan de fertet luvvadit: bija plastihkkasehkkii ja divtte luvvat oanehaš dahje jo jándora. Vuoiddas fas ain gaskkohagaid.
Bija plastihkkasehkkii vai njamista vuoidasa.
7: Jus leat goikkehiid/ nuvttohiid/ gápmagiid, sistegápmagiid dahje čázehiid luvvadeamen, de maŋŋá cokkat daid čáppisin fas jogo gámasuinniiguin dahje áviisabáhpiriiguin dassái go divvet.
Cokka gápmagiid gámasuinniiguin vai bohkkot čábbát.
10: Divtte bures boahkkut, belohahkii goikat, ovdal go daid lihkahalat ja cokkat fas juolgái!
Go leat čázehat bohkkon čábbát, de cokkat!
DUODJESÁNIT náhkkedikšumis
(s) substantiiva, duodjebiergasat
(v) vearba, duodjebargu
(a) advearba, mo duodji lea
náhkkedikšun (s) = dikšut ja vuoidat náhki dimisin. (skinnberedning).
assi (s) = náhki duogábealli, gos ii leat (leamaš) guolga. (baksiden av skinn, huden i motsetning til hårene).
doksi (s) = livsku, limšku, gággásis dahje sisttis, mainna vuoidá náhki, gápmaga. (tøyfille, skinnlapp el. lign. som brukes til å smøre skinn el. skotøy med).
galššas (a) = garas (náhkki, náhkkeduojit). (hard og stiv (om skinn og skinnvarer).
galšut (v) = garrat, goikat (náhkki, náhkkeduojit) (bli hard og stiv (om skinn og skinnvarer).
gáma, gápmagat (s) = oktasaš namahus juolgebivuin, gáma, gállot, sistegáma, skuovva.(fellesbetegnelse for skotøy, komag, skalle, sko).
gusagápmagat = giđđa- ja čakčačázehat main gusanáhkevuođđu (vår- og høstkomager med kuskinn i bunnen).
sistegápmagat = nissongápmagat, geavahit eanaš siste (kvinnekomager, mest brukt inne).
hápmašuvvat (v) = coggat gápmagii hámi (formes).
healsut (v) = doidit (ostočázis, bárkočážis) (skylle (i barkevann).
játnadit (v) = goikadit (náhki ja náhkkebivuid) (få til å krympe (om skinn og skinnklær).
játnalas (a) = álkket goiká čoahkkái ja skoarččaga (lett for å krympe).
André Larssen (50) lea máhcahan fas beaivečuvgii 100 jagi boares duodjeárbbi su máttuin Njižževuonas, Nuortageaš Sievjju sullos, Hámmarfeastta gielddas.
– Min bearrašis eai leat nu deattuhan dan sámi gullevašvuođa min sogas, baicce dan ahte muhtun máddu lei Mátta-Norggas eret, muitala André ja seammás čájeha dološ čázehiid, maid dál lea bidjan iežas gávpái čájáhussan.
Ášši joatkašuvvá gova vuolde.
André Larssen oaččui boazosámiin rávvaga mo dikšut náhkiid ja dá son dipmada daid gáfiin ja vuojain.
Sihke su gránnját ja nubbinednot muitet mo dát sin čázetáddjá, sin máttaráddjá ja -áhkku hálaiga sámegiela. Muhto dušše guovttá gaskka.
– Min mánáid gullot soai dušše dárusteigga. Nu lei dalle dáruiduhttima áigge, goitge dáppe mearrasámis vel.
André muitá mo sii mánnán jo gávdne dáid čážehiid áittis, muhto váhnemat eai suovvan gal daiguin stoahkat. Dat galge áittis leat bures čihkosis.
– Seammás go sii čihke daid eret, de seammás gudnejahtte daid, go jo gilde min daid lihkaheames, árvvoštallá André.
ČALMMUSTAHTTET FAS
Gieskat leat muhtun Sievjju mearrasámit gorron alcceseaset Sievjju gávttiid fas, ja André maiddái. Ná sii leat čalmmustahttán fas sámevuođaset, dán guovllus gos ii leat leamaš nu álki fas dan máhcahit garra dáruiduhttima geažil.
Dál lei André Larssena mielas fas áigi vuoidat heakka daid dološ čázehiidda. Boazosámi verddes oahpai mo dikšut náhkiid, ja nuba son rokkai fas daid skoarččagan čázehiid. Gáfiin ja vuojain luvvadii vai šadde mievkkisin ja beasai coggat daid čábbát fas gámasuinniiguin, mat ledje dološ čázehiid siste.
Soai válddiiga eamidiin eanaiskosiid dain ja áiguba duŧkkahit goassá ráje suoinnit dat leat. André máttaráddjá Lars John Andersen lei riegádan 28.10.1876, ja sis lea govva ádjás čázetjulggiid.
– Dát sáhttet vaikko leat badjel 100 jagi, árvala André.
Ášši joatkašuvvá gova vuolde.
Dá lea André Sievján máttaráddjá, Lars John Andersen (riegádan 28.10.1876) čázetjulggiid. Govva lea dehálaš duođaštus soga sámevuhtii. Priváhta govva
ČIEGÁ BUKTAN OIDNOSII
Dál Sámi álbmotbeaivvi gudnin lea son bidjan čázehiid čájáhussan iežas gávpái Njižževuonas, gos maid lea Sievjju álbmotmeahci čájáhus. Su mielas lea somá ahte čázehat leat dál čábbát fas oaidninláhkai.
– Muhtumat liikojit sakka go lean guovllu sámemáttuid čiegá buktán fas oidnosii, muhto eai buohkat leat dasa nu mielas gal, duođašta André ja addá gova das mo ain dáruidduhtin čárvu mearrasámiid.
Ášši joatkašuvvá gova vuolde.
100 jagi čiegadeamis leat čázehat skoarččagan skajáide. Dá almmáiolbmo vuoddagiin.
Ieš son ii leat geahččalan čázehiid go dat leat menddo unnit sutnje, muhto soitet su mánát hálidit iskat daid. Ieš son hálida alcces goaruhit albma sistebuvssaid, ovdalgo vuos čázehiid skáhppo.
– Dál mis lea goit málle man mielde goarrugoahtá mearrasámi čázehiid, go dat áigi boahta, son illuda máttuid árbbis.
“Viimmat leat mii gávdnan duođaštusa das ahte mii maid leat sámi sogas”
Nu illuda André Larssena neahpi Gøril Nilsen (25) dán illuságas.
Ášši joatkašuvvá gova vuolde.
André lea boazosámi verddiin ožžon rávvaga mo dikšut ja mievkkadit fas čázehiid dimisin.
GIESKAT GULASTAN
Gøril muitala iežas maid gieskat gulastan sin sámi máttuin ja nu songe goldigođii lasi dieđu sin čihkkon árbbis, maid leat massán. Joaŧkkaskuvllas hálidii oahppat sámegiela, muhto lei dušše sámiin riekti dasa.
– Jos livččen diehtán dalle ahte lean sápmelaš, de livččen beassat oahppat sámegiela, áibbaša son.
– Dađistaga fuobmájin ahte in leat beare giela massán, muhto maiddái duoji, sámi biepmu, luođi ja eará dehálaš árbemáhtu. Álgen girjjiin lohkat sámevuođas muhto ii leat dat seamma go oahppat buolvvas bulvii, nuorra mearrasáminisu dovddaha.
Ášši joatkašuvvá gova vuolde.
Gøril Nilsena váimmu ligge go su bearaš lea dál gávdnan máttuid dološ čázehiid ja vuoidan heakka daidda.
GORRON ALCCES GÁVTTI
Sus ge lea dál iežas Sievjju gákti, maid atná alla árvvus, go ieš lea dan gorron.
– Lea gal veahá ártet gávttiin čiŋadit go sámegiela in máhte, ja olugat jerret ge manin dalle obanassiige cokkan gávtti.
Ášši joatkašuvvá gova vuolde.
Mearrasámi čuolddavuoddagis ii leat olus hearva.
Gørila váimmu ligge go su bearaš lea dál gávdnan čázehiid ja buktán oidnosii daid. Ja go beasai oaidnit gova vel sin gávttehas máttus, oktan čázehiiguin.
– Dát lea mearka das, ahte dál lea máhccan fas midjiide rápmi min sámevuođas, ja dáhttu fas áimmahuššat árbevieruid, maid mii leat áiggiid čađa massán veahážiid mielde, illuda sievjjohas Gøril Nilsen das go Sievjjus ain goldása okta nubbi čázetnjunni.
Čázehiin ledje don dološ gámasuoinnit. Daiguin fas coggá čázehiid vai bohkkot čáppa hápmái fas. Dát čázehat leat olu duolmmadan Sievjju jiehkkesullos fiervágáttiin gitta duhát mehter allosaš gáissáide.
Outi Pieski (gurutbealde) ja arkeologa Eeva-Kristiina Harlin.
FÁMOLAŠ OAIDNIT
Eeva-Kristiina Harlin muitalii mo su mielas lea fámolaš oaidnit ládjogahpira ealáskahttima, mii lea lávki ovddos dekoloniseremis. Viidáset oaivvilda son ahte árbediehtu lea álo johtán buolvvas bulvii, muhto assimilašuvdna ja internáhtat boŧkejedje dán. Dattege oaivvilda son ahte duojit buktet sin oktavuhtii máttuiguin.
– Munno dulkomiin ládjogahpir gulahallá vássán áiggiin, mii lei dásseárvosaš. Kolonialisma ja Eurohpá patriarkisma dagahii sohkabeali vealaheami Sámis, miiges dagahii servodaga dássedeattu haga. Dát lea váikkuhan min bassi gulahallamii eatnamiin, man mii oaidnit dán áigge rihkkašuvvamin. Mii galgat máhcahit dán dássedeattu min etniin, eatnamiin, gos min nissonipmilat ge ásset, goađi ja lávu árrangáttis. Jus nissonolbmuid vealaha de eana maid gillá, go dat gullet oktii. Eana muitala mo min máttut leat eallán, ja nu mii ge galgat sin bálgáid čuovvut. Sámi jurddamáilmmi mielde vássánáigi johtá min mielde. Olbmot ovdal min leat álo min bálddas, logaldalai Harlin.
“Mu áhku eadni bođii justa dása. Dat eai leat mu gatnjalat, dat leat su gatnjalat…dat hoigá obba áigge daid gatnjaliid.”, lea gullon duddjodettiin.
Ášši joatkašuvvá gova vuolde.
Juoigi Ulla Pirtijärvi-Länsman rohttestii doaluin iežas bidjan luođi ládjogahpirii. Son ii loga vel dili leamaš alcces duddjot gahpira.
BUKTÁ ERENOMÁŠ DOVDDUID
Seammás leaba jearahallan oassálastiid ja máŋgasiin bohte reakšuvnnat, gahpir buktá erenoamáš dovdduid ja jurdagiid kolonialismmas, sohkabeliid eahpedásseárvvus, oskkus, vuoiŋŋalašvuođas, feminismmas, árbedieđus, nissoniid ja sin máttaráhkuid rollas.
“Das lea nu olu symbolat, dat lea fápmogahpir. Go geahčat daid nissonipmiliid, dain leat dat kruvnnut.”, lea gullon duddjodettiin.
Duojáriin bođii ovdán ahte dát duodji čatná olbmo sin máttuide, fámuidahttá sin ja sáhttá leat veahkkin váttis dilis. Olu nissonat leat váldán ruovttoluotta máttaráhkuideaset árbbi, ja seammás ládjogahpirii čatnasit ođđa mearkkašumit.
“Galggat leat rámis go bijat gahpira, don galggat leat dego Golle Gádjá”, lea gullon duddjodettiin.
– Dál lea áigi máhcahit nissonolbmuide sin ebmos ládjogahpira, mii deavdá min kultuvrralaš guorosvuođa 1900-logus, ja čatná min oktii máttuiguin. Dat jeđđe ja fámuiduhttá váttis dilis. Dál ládjogahpira fápmu fas ealáska, go máhccá fas geavahussii, ja šaddá fas oassin duodjeárbbis, mii lea dehálaš, sávvá Eeva-Kristiina Harlin.
Diŋgo donge! 
