Mo dipmadit skoarččagan náhki ja sistti

Dá náhkkedikšunráva jus leaš dus skoarččagan sisti dahje náhkki, iige leat dus ostu fidnemis dan hohppui!

Vuoidat sáhttá dimisin/mievkkisin niesteseahka, gáffeseahka, sisteseahka, sistegápmagiid, goikkehiid/nuvttohiid/gápmagiid, sisttehiid (sistebuvssat) ja čázehiid. Ráva lea ostejuvvon sistti várás, ii fal fabrihkkasistti ja -náhki várás gal.

Ášši joatkašuvvá gova vuolde.

Vuoidda niesteseahka!

Don sáhtát máŋggalágan vuoidasiin dipmadit náhki ja sistti, jus ii leat dus lahkosis gárvves gávpesistevuoiddas dahje árbevirolaš vuoiddasávdnasat. Vuoidasa válljet maid dan mielde makkár hádjii don liikot sisttis ja náhkis!

Ášši joatkašuvvá gova vuolde.

Vuoidda gálssohiid/ bittuid!

Árbevirolaččat ráhkaduvvo náhkkevuoiddas guollevuoivasis, bohcco vuoigŋašiin dahje suvrramielkkis, ja vel bihkas. Daid sáhttá seaguhit oktii, muhto šaddá gal hui erenoamáš hádja, it soaitte dasa liikot?

– Majonesa lea hui vuddjii, ja dipmada bures, muhto šaddá gal hádja, masa eallit liikojit! Ii báinne gal eará ivdnái.

– Spenol-liikevuoiddas lea maid vuogas, go dat han lea gussanjiččiid dipmadeami várás ráhkaduvvon. Das ii leat olus hádja iige atte ivnni.

– Vuodja ja gáffevuoiddas lea maid okta hui álkes goansta dipmadit. Gáffe addá vel hui hui njálgga hája! Muhto báidná gal sistti seavdnjadabbon!

Ášši joatkašuvvá gova vuolde.

Vuošša garra gáfe, mii addá náhkkeduodjái njálgga hája ja ivnni, jus ii leat dus ostu!

Vuodjagáffevuoiddas:

1: Vuošša garra gáfe ja bija dasa vuoja. (Duojárat leat ávžžuhan sálttehis vuoja, ja erenoamážit margariinna go das lea rásseolju gussavuoja lassin.)

Seagut vuoja gáfiin vai šolgá!

2: Váldde vuodjalimppu čorbmii ja buonjos loika gáfes vai šolgada vuoidanláhkai.

Seagut gáfe vuojain, márgáriinnain vai skoarččagan garran sisti dipmá!

3: Njuvdde sistái/ náhkkái vuoidasa. Jus háliidat ruškes ivnni, de geavat rukkaid maid.

Vuoidda bures dassái njamista vuoidasa!

4: Njorre lassin ain gáfe ja vuoja dađistaga go náhkki/ sisti njamista vuoidasa.

5: Ruvvedala dassái go sisti dahje náhkki šaddá mievkkisin, linisin dego silki.

6: Jus sisti lea hui sakka goikan ja skoarččagan de fertet luvvadit: bija plastihkkasehkkii ja divtte luvvat oanehaš dahje jo jándora. Vuoiddas fas ain gaskkohagaid.

Bija plastihkkasehkkii vai njamista vuoidasa.

7: Jus leat goikkehiid/ nuvttohiid/ gápmagiid, sistegápmagiid dahje čázehiid luvvadeamen, de maŋŋá cokkat daid čáppisin fas jogo gámasuinniiguin dahje áviisabáhpiriiguin dassái go divvet.

Cokka gápmagiid gámasuinniiguin vai bohkkot čábbát.

8: Čárvestala dasa čáppa hámi numo háliidat, alddas ja ravddat njuolgat, njunni gavvarit.

9: Boahkkut čoaska lanjas, ii fal menddo lieggasis amas skoarččagit, goikat čoahkkái fas.

10: Divtte bures boahkkut, belohahkii goikat, ovdal go daid lihkahalat ja cokkat fas juolgái!

Go leat čázehat bohkkon čábbát, de cokkat!

DUODJESÁNIT náhkkedikšumis

(s) substantiiva, duodjebiergasat

(v) vearba, duodjebargu

(a) advearba, mo duodji lea

náhkkedikšun (s) = dikšut ja vuoidat náhki dimisin. (skinnberedning).

assi (s) = náhki duogábealli, gos ii leat (leamaš) guolga. (baksiden av skinn, huden i motsetning til hårene).

doksi (s) = livsku, limšku, gággásis dahje sisttis, mainna vuoidá náhki, gápmaga. (tøyfille, skinnlapp el. lign. som brukes til å smøre skinn el. skotøy med).

galššas (a) = garas (náhkki, náhkkeduojit). (hard og stiv (om skinn og skinnvarer).

galšut (v) = garrat, goikat (náhkki, náhkkeduojit) (bli hard og stiv (om skinn og skinnvarer).

gáma, gápmagat (s) = oktasaš namahus juolgebivuin, gáma, gállot, sistegáma, skuovva.(fellesbetegnelse for skotøy, komag, skalle, sko).

gusagápmagat = giđđa- ja čakčačázehat main gusanáhkevuođđu (vår- og høstkomager med kuskinn i bunnen).

sistegápmagat = nissongápmagat, geavahit eanaš siste (kvinnekomager, mest brukt inne).

hápmašuvvat (v) = coggat gápmagii hámi (formes).

healsut (v) = doidit (ostočázis, bárkočážis) (skylle (i barkevann).

játnadit (v) = goikadit (náhki ja náhkkebivuid) (få til å krympe (om skinn og skinnklær).

játnalas (a) = álkket goiká čoahkkái ja skoarččaga (lett for å krympe).

játnat (v) = goiká čoahkkái (náhkki, náhkkebivttas) (krympe (om skinn, skinnklær).

ladjat (a) = jeavddis ja šallat (jevn og glatt (om hårdlag, skinn og tøy).

leaibat (v) = vuoidat leaibeosttuin (smøre med kokt older, smøre med avkok av or).

leibet (v) =vuoiddadit vuššon leaibeosttuin sistti (smøre avkok av olderbark (på f.eks. skinn).

leaira (s) = navilduvvon ja ostejun náhkki (lær (avhåret og garvet hud).

riehtti = navilduvvon gussanáhkki (garvet) kuskinn, kulær).

lierti (s) = leairanáhkki (lær).

luohcadit (v) = čađanjuoskadit sistti, náhki (få til å bli gjennomvåt (om skinn); luohcadit náhkiid – gjennombløte skinn).

luohcat (v) = čađanjuoskan sisti dahje náhkki (bli gjennomvåt (ved å ligge i vann, om skinn og emneved).

meaidit (v) = ostet, vuoidat dimisin (garve, berede).

navihit (v) = guolgga oažžut luovvanit náhkis (få til å miste hår på skinn).

navildit (v) = náhki dikšut vai guolga vuolgá (avhåre (skinn).

navválit (v) = guolga luoitá (slippe hårene, bli avhåret).

navvit (v) = guolgga gaikut (ribbe av (hår)).

náhkkegiera (s) = olggumus oassi náhkis (overhud, ytterste lag av hud).

náhkki (s) = náhkki mas lea guolga dahje ii (skinn (med el. uten hår).

njuorjjočázet (s) = čázet gorron njuorjjonáhkis (selskinnkomag).

njuorjjohat (s) = giđđa- ja čakčačázehat njuorjjonáhkkevuođuin (vår- og høstkomager med selskinn under bunnen).

njuorvvagit (v) = njuoská ja vatná (náhkki) (bli bløt og tøyelig (om skinn)).

njuorvvas (a) = lea njuoskkas ja vatnil (náhkki) (løs, bløt og tøyelig (om skinn)).

ostet (v) = vuoidat náhki osttuin (barke (skinn)).

ostu (s) = sieđgabeassi -bárku, leaibebeassi -bárku (vidjebark, olderbark).

osttut (s) = faskojuvvon ostu/bárku sieđggas, leaibbis (avskavet bark av vidje, older).

sisti (sasni) (s) = navilduvvon ja ostejuvvon bohccoduollji (garvet reinskinn).

skirragit (v) = garrat čoahkkái (bli sammenskrumpet og hard (om skinn og skinnklær)).

skirras (a) = garran čoahkkái (sammenskrumpet og hard (om skinn og skinnklær)).

snorragit (v) = garrá čoahkkái go menddo johtilit goiká (bli sammenknopnet ved å tørkes for fort (om skinnklær)).

snorranit (v) = garrá čoahkkái go menddo johtilit goiká (krympe, trekke seg sammen (ved å tørkes for fort, om skinnklær)).

snorras (a) = čoahkkáigoikan (krympet (om skinnklær)).

snorri (s) = čoahkkáigoikan náhkkebivttas (klesplagg av skinn som er knopnet sammen av å tørkes for fort).

Gáldut:

Duodjesánit dárogiel čilgehusaiguin:

Duodjeinstituhta neahttasiidu

Čále cealkámuša

Your email address will not be published. Required fields are marked *