JUOMU ÁRBEVIROLAŠ GEAVAHEAPMI

Dolin 1800-logus lei mánáid bargu jubmet ja guođohit juobmoeatnamiin bohccuid eret. šattobiebmu buktá lagaš gulahallama luonddu ja olbmo gaskka. Anders Ivar Guttorm muitala Sámi ællin-girjjis 1967as ahte mo sámit gulahalle luondduin, mii attii dehálaš birgejumi biebmu dáfus. “Jos olbmuin lea vuoiŋŋalaš beallji, de máhttet gullat oppa luondduriikka jaskes giela. Buot šattut ja rásit sárdnot dáinna jaskes gielain” 

Juopmu lea latiinnagillii Rumex Acetosa, ja sátni acetosella mearkkaša ge rihčalágan smáhkka. Danin gohčoduvvoge suvrrarássin, numo dárogielas ge. Suomagillii ges gohčodit sálterássin. Juomu nađa gohčodedje sámit juomu eadnin ja sáhtii šaddat mehterbeale guhko, nu čállá Risten Sokki girjjistis ”Rieban guoddá suvhlli”. Girjjálašvuođas gávdno gusto doarvái gáldut juomus, vaikko eanaš lea čállon beakkán boskka šattu birra.

Galle máná eai leačča dievva čorpma gaskán juomuid ja suoskkadan daid meahcabealde. Duođaid leai dát njálgga giđđabiebmu mánáide dán áiggis. Boarrásat lohke dát leai álbmás borramuš, dasa lassin birgenláhki ja njálgga giđđabiebmu. 

Suvrrarási sáhttá borrat varasnaga, sihke máddaga ja lasttaid. Nu boahtá ovdán gálduin Mátta-Romssas, man birra čállá Grøttland. Ottar-gihppagis maid namuhuvvo ahte dát šaddu lea dego rabárber, go das lea maid oksálasuvri (Alm). 

Muhtun badjenisu Mátta-Romssas, bajásšaddan Guovdageainnus muitala ge sutnje mo sii vušše suvrrarássesuohkada čáziin, go gávdne dakkár rásiid. Dan sii borre guliin ja biergguin, masa mánát liikojedje sakka.

Davvi-Amerihkás dovde juomu saláhtan. Cáhppon juopmolasttaid sehkkejedje eddikain ja sohkkariin, mii leai bivnnut ruoná máihlin/sausan galbma birgui. Dát šaddu leai dávjá gávdnamis Eurohpá šaddogárddiin jo Gaskoáiggis, áigodagas 1000-1500 gitta 1700-lohkui. (Reader`s Digest General Books)

Bohccomilkkiin

Etnologa Phebe Fjellstrøm girjjis ”Samernas Samhalle i tradition och nutid” 1985as, čállá ge mo mielki lea leamaš hui dehálaš oassi sámi biebmokultuvrras. Ruoktumet-girjjis daddjo ahte mielkái maid seaguhedje juomu. Eará gáldut muitalit ge ahte doaba ”juopmu” geavahuvvo dušše dalle go suvrrarási lea milkkiin seaguhan, čállá Awebro. 

Bohcco-dahje gáiccamielkái, lasihastá vel Risten Sokki. Sámis leat lassin maid geavahan gusa- ja sávzzamielkki. Sámit bahče áldduid, goittotge jo 1500-logu álggus, duođašta Olaus Magnus su historjjálaš čállosiin ja sárgosiin, go jođii Durdnosis, ruoŧabeale Sámis. Bohccomielki geavahuvvui goitge das rájes go sámit dápmagohte gottiid 1600- 1700- logus go boazodoallu laskkai ja boazomielki geavahuvvui ollu sámiid dállodoalus. 

Dát leai maid oassin sihke vearromáksimis eiseválddiide ja lonuhan gávppašeamis, joaŧká Fjellstrøm. Numo boazodutki Mauri Nieminen Suomasámis dajai; “Bohccomielki lea guhkes áigge leamaš dehálabbot go jo vel bohccobiergu. Dainna sii elle, ja gávppašedje vai birgejedje dálvvi badjel.” 

Báhppa Samuel Rheen čilge 1600-logu loahpas Johkamohki guovllus ahte “Acetosa Major” šattu duottarsámit vušše milkkiin”. Olaus Graan čállá ges mo Bihtán ja Julevsámis ruoŧabealde sámit vušše ”Acetosa Senior”-šattu bohccomilkkiin, man borre seammás. 

Juopmu ja gampa

Mielki juomuin leai “juobmo”, ja boskkain fas “kombo” dahje ”gampa”. Mielkkis ráhkadedje sámit borramuša mii seammás seaillui guhkitáigge badjel. Dan álbmás čakčamielkki ii ábuhan duolddahit iige vuoššat, muđui lohppii. Rássemielki lei oktasaš namma suhkkes mielkebiepmus šattuiguin, mii seaillui olles jagi, muitala Fjellstrøm. 

Sámit hutke ođđalágan njálgga mielkebiepmuid, numo rássemielkki juopmu ja gampa. Sámit iske ráhkadit biepmuid buoremus vuogi mielde seailluhan dihte mielkki ja dan bokte bisuhit borramušain bibmosa.

Duottarsámit dárbbašedje álbmás borramuša main leai ollu biepmus, go giđđajohtima maŋŋá jovde vuovdeeatnamiin duoddariidda. Sii vurkkodedje ovddit čavčča rájes valjis bohccomielkki. 

Sii maid čogge valjis juomu, muhto dábálepmosit geavahedje eavrru. Dáid cáhpe ja firro liegga mielkái mii fargga suogui. Suohkat muittuha dakkár ruoná “keso” (rømme) jos galgá ođđaáiggiin buohtastahttit. (Fjellstrøm) 

Muhtun informántat ruoŧabeale muitalit dárkilit mo suvrrarásiin ráhkadii rássemielkki “juobmu”. Suoidnemánu nuppi dahje goalmmát vahku vižže soahkevuovddis juopmonođiid, sihke mánát ja nissonat, muhto maiddái albmát sáhtte veahkkin, diehtá Fjellstrøm. Anta Pirak fas muitala iežas girjjis ahte jos eai nagodan deavdit dáid lihtiid juomuin, de cáhpe lassin boskamáddagiid, maid de ovttas vušše, čilge Fjellstrøm. 

Davvi Ruoŧas sullii 1900-1950-logus muitala muhtun informánta mo sii ráhkadedje “gompa” maiddái juomuin, iige dušše boskkain. Sii sehkkejedje bohccomielkái juopmo- ja boskalasttaid, maid cáhpe ja vušše čázis dassái go suogui ruoná dáigin. De liggejedje ovttas bohccomilkkiin, mii fas de suogui dahje lohppii. Dan leikejedje gággái. Johttisámit čohkkejedje dáid šattuid čakčat ja seailluhedje gompa badjel dálvvi gákká siste. Ja leat ollu vitamiinnat gomppas(gampa), čállá Fjellstrøm. 

Giđđa ja dálvebiebmun

Rássemielki gákká siste, gohčodedje giđđabiebmun, man borre giđđat duoddaris geasseorohagas. Dálvebiebmun fas gohčodedje go lea čálbmasa siste, man borre dálvet go ásse vumiin.

Grøttland informánta muitala mo su áhkku 1800-logu loahpas lávii jubmet, jogo gieddejuomu dahje jo eavrru, mii šaddá ges duoddaris. Su áddjá háliidii álo sáltesuinniid go sus leai heajos čoavji, nu leige áhkus garra bargu. Álggos deavdit buot seahkaid juomuiguin ja de buhtistit daid. De vuoššat dassá go suohku. Dán son seailluhii eanakealláris muhtun dáža lihtis. 

Go mielki leai vuššon, de goivejedje moadde guvssi mielkki muorralihttái ja maiddái guokte-golbma guvssi vuššon suvrrarási. Rásit ledje vuos vuššon moadde diimmu dassáigo šadde ruoná-fiskadin ja suogui. Olaus Graan fas dajai 1600-logus ahte dán duolddahedje boskkain beaivelahki unna dolaža bajil (Awebro). 

Dát “Juobmu” seailluhuvvui gággá nammasaš muorralihtiin, badjel dálvve geasseorohagas duoddaris. Go máhcce maŋit gease, de leai juobmu gákkás jogo juovas dahje geađgerokkis, seammá njalggadin ja varas go leai čakčat. Das leai ollu C-vitamiidna, muitala Fjellstrøm ja lasiha: Dál seailluhuvvo juopmu muorragákkáin ja dolin johttisámit bidje čalbmasii (bohcco guomočoavjái). Čalbmasis seailluhedje dušše ovtta geardde, ja dasa čáhke 2 mielkelihti (náhpi), sullii 5,2 lihttera, čállá Fjellstrøm

1970-logus eai šat ráhkadan juopmobiepmu, muitala Fjellstrøma informánta dálunisu Davvi Ruoŧas. Dan ráhkadit muhtumat odne (1985) eanaš vuovdingálvun, numo turismadoaimmain gilidoaluin Västerbottenis ja Nordbottensiseatnamiin guovddáš Ruoŧa Sámis. Muhto biebmu ráhkadeapmin šaddá hui divrras. Okta 100-kilosašlastaseahkas šaddá dušše 1kg juobmo-dáigi, čilgejit Fjellstrøma gáldut. 

Rumex-šlájat gieddejuomu ráhkadedje eanaš vuovdesámit, go dat šattai eanaš vumiin. Dát šládja ii dárbbašan ge nu ollu mielkki ovdal go suogui. Duottarsámit geavahedje eanemus boskka rássemielkkis. 

Mátta-Romssa gáldu muitala ges mo sii cáhpe boskka ja juomu, man de bidje loahppemielkái ja sohkarmielkki vel ala. Bivgegáhkuin dát lei njálgga hersko, čállá Grøttland.

Suvrrarássi ii gierdda orrut, danin dat mii ii borron dan seammás, vuššui de suohkadin. Cáhppon suvrrarásiid muddui leikejuvvui čáhci, duldehuvvui ja leai válmmaš. Ii ge galgga leat jáffu, muhto dattege seamma suohkat go dábálaš suohkat. Dasto leiket muorragáriide ja rádjat ná. Dán borre milkkiin ja bivgebeasseláibbiin. Dan áigge go ledje vánis jáffut, de borre suvrrarási dahje boskka jogo goikeguliin dahje spiikesallihiin. 

Dát suohkat leai sin beaivválaš borramuš duoddaris, nu guhká go suvrrarássi leai njálggat. Eanaš daid ruoná šattuin maid čohkkejedje, goikadedje ja vurkejedje dálvái, čállá Grøttland. Bohccuid miel bohte duottarolbmot geain ledje muorrágákkaid dievva suvrrarássesuohkadat ja stuorra. boskanoađit. 

Gamppa galgá vuos vuoššat sierra. Dasto eará unnit lihttái seaguhit šaddodáiggi ja bohccomielkki (gussa dahje gáicca) suhkkes dáigin, man bidje geavvat čoaska báikái. Dás bahčásii rihčalágan máihli dađistaga, man njorre eret. Ja dan maŋŋá juohke háve firrui bures. 

Go máihli heittii bahčáseamen de leai gampa geargan ja biddjui guhkedáleš muorragággái, seammalágan man mielkái geavahedje. Muhto gampagággá ii galgan deavdit áibbas dievva, jos loahppageavvan deaivida, čállá ges Svanberg.

Galmmádat

1500-logus muitala Olaus Magnus ahte ruoŧabeale Durdnosa sámit bahče áldduid ja “jiekŋudedje bohccomielkki”, čállá Fjellstrøm. Navdimis de maid ráhkadedje juopmomielkki, man maid lávejit galmmihit bohccomielkin. 

Čakčat bohccomielkkis ráhkadedje galmmádaga. De bahčináigge loahpas buolaštettiin, válde maŋimuš mielkki ja galmmihedje ja jiekŋudedje. Västerbottenis gohčodedje dán galmmádahkan, mii seailluhuvvui muorralihtiin dahje -gákkáin miehtá dálvve. 

Dát leamaš jo 1670 rájes dovddus miehtá Sámis; ruoŧabeale Julevsámis ja Jielleváris, Davvi-Suomas fas Eanodagas ja Norggas ges Finnmárkkus. Dán galmmádaga suddada go álle muorragári dola vuostá, ja de basttiin faskula dan dipmáseamos bajildusa ja gazzala, geavahuvvui maid jiekŋavuodjan dahje vuostán. Dát leai dego otná áigge lákcajiekŋa. Ja lávejedje sehkket murjjiid dása ja ákšuin čulle bihtážiid, muitalit Fjellstrøma gáldut.

Mun navddán ahte dása maid sáhttá sehkket juomu, numo Lajla Spik lea su biebmokurssain oahpahan ráhkadit hersko juopmo-lákcajieŋa. 

Riggut galmmádagain?

Máinnastuvvo ahte galmmádagain sáhtte sámit riggut jus bidje mielkegalmmádaga ájagáddái buolašidjii, silbabasttiid vel birra. Ja go de bohte mielkeváibmilis čáhkalaggát, mat ledje unnamáná hámat máinnaseallit, mat galbmojedje dasa. Nu mielkeeaiggát oaččui buot silbaruđaid mat ledje čáhkalaggáid čovjjiin. Dán čálliba Gaski js Solbakk. Dát mielkegalmmádat sáhtii seammá bures leat juopmomielki, man maid lávejedje rádjat galbmasii ja ádjagii. 

Vuostá

Fjellstrøm muitala ahte dábáleamos vuohki mo seailluhit bohccomielkki leai vuosttá ráhkadit. Olaus Magnus muitalii jo 500-jagi dás ovdal ahte Durdnossámit ruoŧabeale bohče áldduid ja bohccomielkkis ráhkadedje vuosttá. Vustemii geavahedje maid šattuid, čállá Fjellstrøm.

Nu álkidit lohppii bohccomielki ahte ii dárbbašan sierra lohppenávdnasa, go geavahedje baicce šattuid. Dan ii dárbbašan go liggestit ja veahá lohppenávdnasa bidjat. Jos dat váillui, de sáhtii čalmmasbihtáid seaguhit vai lohppe. Sáhtii maid čalbmasa goikadit ja dan siste lohppehit (olgoáimmus ). Lohppehedje čeavssas maid. Go vel hávgačoalit ge lohppehedje mielkki. 

Bohccomielki šaddá vuostán go luonddu proteidna, kasein, lohppešgoahtá. Ja mielki lohppii jođánit, álbmás bohccomielkki olu proteinnaiguin oktan čalmmasbihtáiguin, čilge Fjellstrøm. Dát leai eanaš geassebiebmun, dadje Julev ja Suomasámis. 

Go mielki lohppii de sáhtii goaivut vuostálohkkái, ja njuvdit bures čorpmain. Ija ožžot orrut vuostálohkiin. Go válde eret, de galgá bidjat goikat siđi nala, gos suovastuvvojit ja goiket. Siđđi lea ráhkaduvvon rissiiguin, ja dan heŋgejedje lávvui, muhto ii nu lahka dola amas vuostá suvrut. Galggai soahkemuorradolas suovastit, vai šaddá čáppa ivdni, diehtá Risten Sokki. 

Otná informánttaid dieđut 

Go Myrdene Anderson jearahalai Finnmárkulaččain juomu birra, de oaččui vástádussan ollesolbmuin ahte juopmu ii šat šatta dan guovllus. Eai ge sii diehtán sáhtii go dainna málestit. Muhto mánát gal suske lasttaid. Ottar-gihppagis daddjo ge ahte lea bures dahkkon jos eai gávdnoš mánát, geat eai leat suoskkadan suvrrarási dahje juomu.

JUOPMU JÁPMIN DUOPMU? 

Stáhta Doavtterdálkkasásahus lea dat almmolaš eiseváldi Norggas mii dálkkasšattuid dárkkista. Go sii leat gávdnan čemálaš sisdoalu dahje mirkko šattuin, de gildet geavaheames. Buot dálkasat leat iešalddes guhkesáigge geavaheamis váralačča. Ovdal geavahedje ollu šattuid mat dál rehkenastojit mirkkon. Áhpeheamit rávvejuvvojit várrugasat geavahit šaddodálkasiid, eaige berre borrat šattuid mat mánnodávddaid ovddidit. Mánáin fas ferte leat várrugas ja láivves šattuid geavahit. (Rolv.no) 

Dearvvašvuođa- ja ovdamoraš departemeantta ossodat “Stáhta Dálkkasbearraigeahčči” lea ásahan njuolggadusaid 1992:s, mas veardidit mat leat dálkasat ja mat eai. Dát njuolggadus giehtadallá maid šattuid, ja daddjo ge ahte muhtun šattut dálkkodit. Vaikko vel juopmu lea gávdnamis dán 50-siidosaš šaddolisttus, de das lea merkejuvvon ahte lea dušše gávpegálvu, iige doavtterdálkkas. (Lovdata:1992 s.18) 

Sullii ná čilgejit doavtterdálkasiid dálkkodeapmái §1: Doavtterdálkkasin lea jos hehttejit dávdda boahttemis, dálkkodit, dearvvašmuhttet symptomaid dahje bákčasiid jávkadit, dahje fysiologalaš váttuid jávkadit olbmuin dahje elliin, go geavaha dálkasa siskkáldasat dahje olgguldasat (Lovdata:1992 s.1) 

Dálkkas vai biebmu? 

Juomu geavahedje maid dálkkasin dološ sámit (Tunòn 2000:146-149). Håkan Tunon čállá ahte álbmot dálkkodeami dutkamis lea váttis earuhit dálkasa biebmogálvvus. Maiddái lea váttis dadjat leago muhtun ávnnas luonddudálkasis, dálkkas vai biebmolasáhus. Seammá maid guoská šattuide ahte lea go das eanet vitamiinnat vai minerálat. Goittotge lea juopmu gullan sihke biebmun ja dálkkasin sámiin Johkamohkis 1900-logu álggus (Tunon 2000:128-129). 

Jos vel sámi šattuid eai geavahan Eurohpás dálkkasin, de dat ii mearkkaš ahte dain ii lean dálkkodan vuoibmi. Nuppiin sániin leat dievva šattut maid gevvet dálkkasin. Ferte maid muitit ahte dálkkasšattuin leat unnán čohkken dieđuid. Sáhttá gal dadjat ahte šaddogeavaheapmi dálkkasin lea vátnon Sámis (Tunon 2000:146-147) 

Go geavaha šattuid njuolggadusaid mielde, de lea dat buot dorvvoleamos ja eanemus luohtehahtti dálkasat mat gávdnojit. Muhto ferte váruhit šattu vuoimmis, dat leat sihke dálkkodeaddji ja eahpedálkkodeaddji jos boastut geavaha. Gánneha guldalit doaibmi urtadoaktáriid váruhusaid. 

Muhtun urttat sáhttet váikkuhit hui garrasit gorudii, muhto sáhttet seammás leat veahkkin dearvvašmuvvamis. Mađi eambbo borrá šattuid dađi garraseabbo váikkuhus lea. Muhto go diehtá daid, de ii leat váttisvuohta. 

Rihča šattut sáhttet maid vuovssihit go ollu borrá. Ferte muitit ahte sihke lužuhan ja vuovssihan dálkasat, dasa lassin go gurrejit čoavjjis ja čoliin dárbbašmeahttun ávdnasiid, maiddái vuoimmehuhttet goruda. Dani eai berre ovddežis vuoimmeheamit geavahit guhkit áigge badjel dákkár šattuid. (Rolv.no)

Šattu garra hádja boahtá oksál suvrris. Vaikko vel lea dušše veahá oksálsuvri, de lea mirkko, ja galgá veardidit juomu geavaheami. Geas lea leasmi dahje monimušdávda berre garvit juomu, go dat lea erenoamáš mirkko jos valjis geavaha. Sáhttá leat váralaš mánáide, boarrásiidda dahje buohcciide. Muhto oksálasuvri váidu go belohahkii duldesta ovdal málesteami. 

Šaddočeahpit guhká navde Juopmoruohtas-teaja guččahit ja gorutčázi vuodjelit, muhto dan geavaheami eai šat ávžžut mirkkohuhttima geažil. Álbmotdálkkasin geavahedje lasttaid, C-vitamiidna valljodaga geažil, hehtten dihte Cagge- dávdda. Maiddái borranmiela buoredii, lei buorre hávvebuhtisteamis ja seammás garra čoavjái buorre go baikka bidjá johtui. Lastateadja čoaskuda jus lea feber, čállo šaddogirjjálašvuođas. Dutkamat čájehit ahte juomus ja suvrrarásis lea čemálaš ávdnasat, mat buhtistit háviid ja buoredit baikajođu.” (Reader`s Digest General Books) 

Dearvvašlaš vai mirkko?

Norgga Doavttersearvvi áigečállosis čállo mo borramuššattut leat dearvvašlačča. Oksygena lea sivvan olu dávddaide. Lea vejolaš ahte go nanne antioksidánta suodjalusa, de hehtte dáid dávddaid. 

Ođđaseamos dutkamat čájehit ahte gávdnojit ollu antioksidánttat borramuššattuin ja maid muorjemáliin lea ollu. (Blomhom).

Dákkár dieđuid juohká ”Giftinformasjonen” mirkkodiehtojuohkinguovddáš, interneahtas: Šattut mat sisdollet ávdnasiid mat sáhttet váikkuhit guovddášnearvasystemii, váibmui dahje eará orgánaide. 

Ráđit: Jos lea njiellan dákkár šattu, váldde eret šaddomoaluid njálmmis ja doidde bures čáziin. Válde oktavuođa Giftinformašuvnnain Mirkkodiehtohuohkimiin dahje doaktáriin. 

Suvrrarássi sisdoallá earret eará oksalsyre, mii addá suvrra smáhka. Jos njielasta olu, sáhttá easkka moatte beaivve maŋŋá dovdat váikkuhusaid. Sáhttá bilidit monimuččaid jos lea garrasit mirkkohuvvon. (Sos/helsedir) 

Muhto mii lea dasto ”lunddolaš biebmu”? 

Biebmobearráigeahčču čilge ahte leat ávdnasat mat biddjojit bibmui nu mo biebmo-lasáhusávdnasat, luonddumirkkot, šaddogáhttenávdnasat ja eará. Muhto leat maid lunddolaš mirkkot mat ieža šaddet bibmui. Muhtun mirkkot jábmet vuoššadettiin, liggedettiin muhto earát fas eai. Guohpa sáhttá ráhkadit mirkoávdnasiid ja nuoskkidit biebmu numo goike šattuid ja eará. Lunddolaš mirkkot mirkkohuhttet máŋgga láhkai, numo luhčadávdda, vuovssiheami ja hedjoneami. 

Earát fas bilistit monimuččaid, nearvasystema, ráhkadit borasdávdda dahje mirkkohahttet genaid. ”Vaikko mii dovdat muhtun oasi luonddu mirkkuin biepmuin, de lea ollu main eat dieđe mirkkohuhttin váikkuhusa go eat leat dutkan”, cealká Biebmobearráigeahčču (Matportalen:2005)

Eko-gastronoma lihkadus “Slow Food”, leat rahčamin ásaheames ođđa bistevaš eanadoalo vuogádaga, mii buorebut vuhtiiválddášii biebmobuktagiid kvalitehta. 

Odne fievrriduvvojit Davás šattut ja ruotnasat Amerihkás ja Espanjas, máŋggaid duháhiid kilomehteriid. Ná ii lihkostuva unnidit nealggi máilmmis, baicce nuoskkideapmi viidu. Dát vuogádat lea maid bilidan kultuvrralaš ja gastronomalaš identitehta ollu álbmogiin. Odne leat báhcán golbmalogi šattu mat bibmet 95% máilmmi álbmogis. Mannan čuohte jagis fas 250 000 šaddošlája jávke. Ja dál juohke guđát diimmus jávká okta šaddošládja. (Slow Foodsearvvi dieđut) 

Juomus lea maid oksálasuvri nugo rabárberis, mas lea eanet. Sáhttá váikkuhit monimušgeađgin. Muhto go dán borrá milkkiin de váidula suvrri, iige dalle leat šat váralaš. Ja danin ii gávdnon sámiid gaskkas Cagge dávda, go dán borre, mas maid lea ollu C-vitamiinnat (Alm)

Dearvvašvuođa ja mirkkohuvvomis sáhttá dadjat ahte nu mo dutkit, ahte ii gánnát borrat menddo ollu juomu varasnaga, go das leat mirkkoávdnasat. Earret jos dan vuoššá mállin, de mirkko láivu čázis. Manná bures jos dan sehkke maid milkkiin, nu mo sámit leat árbevirolaččat dahkan, go dat fas láivuda oksalsuvrri iige čuoza monimuččaide. Muhto dán lea Mirkkodieđihanguovddážis vajálduhttán, gos gildet dán šattu borrama ja nu sáhttet baldit diehtemeahttumiid.