Hutkan ođđa veahkkeneavvu boazodollui: Bealljesensor sáhttá “heakkadáhkádussan”

ÁLKI GIDDET BEALJÁI: «Heal Tag» sensor deaddá 21 grámma ja giddejuvvo bohcco bealljái. Aki Marttila/Anicare OY

ČÁLLÁN: ELLE MÁRET LABBA

Dán jurdaga vuođul ásahii Aki Marttila «Anicare Oy» fitnodaga man beaivválaš jođiheaddjin son lea doaibman 1,5 jagi.

– Mun lean álot leamaš beroštuvvan teknihkas ja mo dan sáhttá ávkkástallat iešguđetge oktavuođain. Go guldalin boazoeaiggádiid ságastallamiid bohccuid jávkamiin ja boraspirevahágiin, munnje bođii jurdda mo sáhtášin veahkehit daiguin hástalusaiguin. Ipmirdin dalán, ahte in baste čoavdit dan okto, muhto ferten gávdnat olbmuid geaiguin sáhtášin ovttasbargat, muitala fitnodateaiggát. 

Boraspiret hástalussan

Spirevahágat gullet lunddolaš oassin boazodollui. Boazoeaiggát bargá konkrehtalaš boraspiriid suodjalanbarggu fállamin boraspiriide biepmu iežas opmodagain. Stáhta kompensere buhtadusortnega bokte boazoeaiggádii oasi boraspiriid goddán bohccuin. Váldooassi ekonomalaš manahusain báhcá goittotge boazoeaiggáda badjelii. Boazoeaiggádat oaivvilditge leat Suomas boraspiriid suodjaleami stuorámus ruhtadeaddji.

Spiriid goddin bohccuin gávdno dutkiid árvalusaid mielde sullii viđádas. Oppalaš vahágat molsašuddet jahkásaččat 25 000-35 000 borasspiriide borahallojuvvon bohcco gaskkas. Erenoamážit sutteseatnama áigge vahágiid gávdnon viiddes eatnamiin lea soittolaš.

Johtolatlihkohisvuođat dábálaččat 

Luottat ja ruovdegeainnut luddot bohccuid eallinbirrasiid ja guohtuneatnamiid. Boazobárttit dáhpáhuvvet jahkásaččat sihke luodda- ja ruovdegeaidnojohtolagas. Bártemearit molsašuddet sakka, dasgo earret eará dálkkit váikkuhit ollu bohccuid johtimii luottaid ja ruovdageainnuid alde.

Bálgosiid ovttastus, bálgosat ja boazoeaiggádat geahččalit aktiivvalaččat gávnnahit vugiid boazobárttiid geahpedeapmái. Bohccuid guođohit eret geainnuid lahkosis. Jagiid mielde leat geahččalan máŋggalágan vugiid vahágiid caggamii, muhto beaktilis vuogi eai leat vel lihkostuvvan gávdnat.

Suomas Johtolatvahátguovddáš (JVG) buhtte boazoeaiggádii johtolatvahágis manahuvvon bohcco. Jus bohcco eaiggáda ii sáhte čielggadit, buhtadusa oažžu dáhpáhusbáikki bálggus.

Jurdda bohccuid lokaliseremis bođii iežas dárbbus

Bohcco bealljái giddejuvvon «Heal Tag» sensor deaddá 21 grámma ja báhtter bistá gitta 5 jahkái. Rusttet sirdá dieđuid mátketelefovdnii bohcco lihkadusain ja leago boazu ain eallimin. Marttila muitala, ahte rusttega geavaheapmi sáhttá eastadit bohccuid boraspirejávkamiid, ja muitala seammás jus boazu lea jápmán johtolatlihkohisvuođas. Sensora lea vejolaš giddet jahkebeallásaš miessái ja maiddái sarváide.

– Suomas jápmet juohke jagi máŋgalogiduháha bohcco johtolatgeainnuin ja boraspiriid dihte. Dát leat dakkár bohccot mat eai gávdno danin go ii leat makkárge čuovvolanrusttet. Jus geatki goddá bohcco, dat gáskkaša dan vel guhká dan maŋŋel go lea juo jápmán. Bealljesensor sádde dieđuid moatti diimmus juos bohccui geavvá juoga,  muitala Marttila.

 Gáibida teknologiija hálddašeami

– Boazodoallu eallá sohkabuolvva nuppástusas. Nuorat buolva álgigoahtá váldit eambbo ovddasvástádusa boazoealáhusas. Sii leat juo bajáššaddan mátketelefovnnaiguin ja ođđa teknologiijain, lohká Marttila.

Lokaliserenrusttegat ovdánit olles áigge ja bohtet rusttegat main báhtterat girdet fuomášahtti guhkit áigge. Maiddái vuogádagaid gokčan viidu čađat.

«Anicare» bealljesensor atná mátketelefonfierpmádaga oasi, mas rusttega signála gokčan lea juobe 7 geardde buoret go dábálaš fierpmádagas.

Ruoŧa ja Norgga boazodoallomárkaniidda

Maria Valkeapää lea easkka bargagoahtán Anicare Oy nammasaš fitnodagas. 

– Mu bargun lea kártet eará davviriikkaid boazodoalloealáhusa ja ordnet vuovdima Norgii ja Ruŧŧii. Illudan dasa, ahte beasan geavahit sámegiela beaivválaččat ja seammás bargat árbevirolaš sámeealáhusain. 

Barggu oktavuođas Valkeapää studere teknihkalaš fágaid universitehtas. 

– Lean bargan ovdal mátketelefonsuorggis ja lean beroštuvvan ođđaáigásaš teknihkalaš čovdosiin. Lea somá leat mielde čoavdimin boazodoalu váttisvuođaid, muitala Valkeapää, guhte lea Eanodagas eret, muhto ássá ja bargá dán áigge Oulus.

Rusttet boazoeaiggáda teasttas

Muddusjávrri bálgosa boazoeaiggát Leo Aikio muitala son lea gieskat testen bealljesensora. 

– Álggos ledjen veháš vávjálas mo rusttet doaibmá, muhto de mearridin geahččališgoahtit dan. Dat orru leamen oalle anolaš ja lea álki giddet bohcco bealljái. Lean dál geahččalan sensora čearpmahiidda ja vuotnjaliidda. Mus leat dál anus moaddelot rusttega. Álggos ledje váttisvuođat neahttaoktavuođain, muhto dál dat orru doaibmame, muitala son.

Aikio lohká, ahte jus fal rusttet doaibmá nu mo galgá, de lea dat anolaš ja stuora veahkkin ealu čohkkemis. 

– Mu oainnu mielde dát doaibmá sarváide maiddái bures. Das lea mielde doaibmá mii muitala bohcco dearvvašvuođadili, ovdamearkka dihte pulsa. Sensor lea goit bisson beljiin ja dán rádjái lea dušše okta gahččan.