Korona bisseha álgoálbmotgilvvuid

Sámi davviriikalaš gilvočuoigamat Anáris leat juo bissehuvvon. Dál lea stuora várra, ahte Conifa máilmmimeašttirgilvvut nissoniid várás eai lágiduvvo, ja ahte sámenuorat eai beasa vuolgit Árktalaš dálveriemuide. Doaluid leat dál lihkkidan, eaige lágideaddjit dieđe goas lágiduvvojit.

Korona bisseha sihke spábbačiekčama, njoarostan- ja čuoigangilvvuid. Govvejeaddji: Lars-Ola Marakatt

Davviriikalaš sámi meašttirgilvvut čuoigamis, mat galge dollojuvvot cuoŋománus Anáris, leat heaittihuvvon go koronavirus leavvá miehtá Sámi ja rájit leat giddejuvvon.  

– Mii leat geahččalan, ahte galggaše lágiduvvot Norgga bealde, muhto ii leat vejolaš nu got dilli lea dál, dadjá Ron Knutsen, gii bargá lágidemiin Sámi valáštallanlihtu ovddas Norgga bealde. 

ANÁRIS GALGE LEAT RÁTKINGILVVUT 

Gilvvut Anáris galge leat kvalifiserengilvvut beassan dihte Árktalaš dálveriemuide (Arctic Winter Games), maid ledje áigon doallat Buffalos njukčamánus boahtte jagi. Muhto lea maid eahpesihkar, šaddetgo gilvvut obanassiige, muitala Ron Knutsen, gii leačuvvon čoahkkimiid.  

– Dego lea dál, de orru nu ahte gilvvuid áigot lihkkidit jagiin, ja ahte šaddet dollojuvvot Buffalos USAs jagi 2023 álggogeahčen, dadjá son.  

Árktalaš dálveriemuid ruovttusiiddus čállet, ahte áigot lihkkidit gilvvuid, muhto eai leat vel mearridan dáhtona goas lágidit doaluid. Čoahkkin galgá dollojuvvot njukčamánu loahpas. Dát livččii nuppe háve go gilvvut eai lágiduvvo pandemiija dihte. Mannan jagi gilvvut Whitehorsas Kanadas eaige dollojuvvon pandemiija dihte.  

CONIFA MAID ORROT ŠLUHTTEJUVVOME 

Plánejuvvon vuosttas Conifa máilmmimeašttirgilvvut nissoniid spábbačiekčamis eaige oro sáhttime lágidit. Románias, gos gilvvut galge dollojuvvot, lea maid koronadilli vearrái. Nu muitala FA Sámi presideanta Håkan Kuorak.  

Håkan Kuorak, FA Sámi presideanta, lohká jus eai šatta doalut, de áigot seastit ruđaid boahttevaš spábbačiekčandoaluide. Priváhta govva.

– Dego orru dál, de lea duođalaš dilli Románias. Muhtin riikkain ii oba manage girdit dohko. Englándda girdiid eai oba divttege seaivut dohko. Ja jus doppe buohccá, de lea earenoamáš heittot. Ja go buohkuheapmi lea nu maŋŋonan, de dat maid váikkuha. In jáhke gerget boahkuhit buohkaid ovdal geasi dego politihkkarat leat lohkan, dadjá Håkan Kuorak.  

MAŊEMUS MEARRÁDUS II VEL DAHKKON  

Conifa nissoniid vuosttas máilmmimeašttirgilvvut galget dollojuvvot geassemánu gaskamuttus, ja Conifa čoahkkimis maid aiddo dolle, oidnet stuora hástalussan lágidit gilvvuid.  

– Ii oro gal nu ahte dilli lea muktome. Mun lean pessimisttalaš. Dál lea nu ahte Románia ráđđehus galgá easkka miessemánus mearridit got šaddá geassái. Ja mii eat sáhte nu guhká vuordit, dadjá Håkan Kuorak.  

Conifa áigu loahpalaš mearrádusa dahkat njukčamánu loahpas. FA Sámi joavkojođiheaddji Elin Nikolaisen lohká, ahte son ii jáhke doaluid šaddat go dilli lea nu got lea. Son lea ollu bargoáiggi geavahan juo, go lea riŋgedallan čikčiide geat ledje mielde Davvi Kyprosas čakčat 2018, go Sápmi vuittii 4-0. 

 

Elin Nikolaisen leai sámi nissonriikajoavkku jođiheaddji 2018is, ja jođiha joavkku dálnai jus šaddet doalut Románias geassemánus. Muhto koronadilli orru dagaheam, ahte doalut eai lágiduvvo. Loahpalaš mearrádus dahkkojuvvo njukčamánu loahpas. Priváhta govva.

– Lea sállošahtti, go mishan lea nu buorre joavku. Oktanuppelohkái čiekči, geat ledje mielde doppe Davvi Kyprosas leat dieđihan,ahte ii leat miella searvat dán háve. Mun ipmirdan dili. Ii oktage galgga dárbbašit vuolgit dohko, jus lea várra ahte njoammu korona, dadjá Elin Nikolaisen.  

OLLU DOALUT VUORDIMIS  

Guhtta joavkku ja lagabui 200 čiekči oktan joavkojođiheddjiiguin ledje dieđihuvvon Romániai Conifa doaluide. Árktalaš dálveriemuide Buffaloi ledje oktiibuot 2 000 oasseváldi dieđihuvvon. Ron Knutsen doaivu ahte boahtteáiggis bohtet doalut dál guokte jagi maŋŋálaga.  

– Jahkkimis bohtet Árktalaš dálveriemut lágiduvvot Buffalos jagi 2023 ja de Aláskas jagi 2024, dadjá son.  

Sámi spábbačiekčanlihtus lea oktiibuot sullii 600 000 kruvnnu doarjja Ruoŧa ja Norgga Sámedikkiin jahkásaččat. Presideanta Håkan Kuorak lohká ožžon lohpádusa, ahte sáhttet seastit ruđa boahtteáigái. Dat mearkkaša ahte sii leat de guokte jagi seastán ruđa, go ii diibmáge lean stuorit doaibma korona dihte. Dál son vuordá ahte sámi nissonjoavku beassá vuolgit Sisiliai Itáliai čiekčat boahtte jagi.  

– Doppe leat vuosehan beroštumi lágidit máilmmimeašttirgilvvuid jagi 2022, – loahpaha Håkan Kuorak.