Aelhkebe ”tjaangemeleahpam” saemielåhkose kreava

Doh krïevenassh juktie jïjtjemse saemielåhkoen sïjse tjaeledh leah ååpsen striengkies daan biejjien. Båatsoealmetje jïh Barkijekrirrien saemiedigkietjirkije John Kappfjell dam meala. Daelie Saemiedigkiem haasta vielie feerhmeles sjïdtedh.

Jarkoestimmie: Ellen Bull Jonassen

Eevre mænngan dïhte politihken sïjse tjaangi 40 jaepiej juassah John Kappfjell lea eadtjohke orreme juktie saemien gïele govlesåvva. Akte sov gæmhpoeaamhtesijstie lea dïhte meala Saemiedigkie fer jolle krïevenassh beaja dejtie mah sijhtieh jïjtjemse tjaeledh saemielåhkoen sïjse.

Manne lim joekoen garmeres jïh geerjene gosse saemiedigkie tseegkesovvi, men im lyjhkh dejtie krïevenasside mah leah daerpies jis edtja saemielåhkosne tjåadtjodh. Mov mïelen mietie Saemiedigkie saemielaakem fer striengkieslaakan toelhkeste dej krïevenassi bïjre mah edtjieh illesovvedh, Barkijekrirrien John Kappfjell jeahta.

Almetjereakta etnisiteetese vuesehte, dïhte vihkielommes, vuesiehtimmien gaavhtan ij gïele. Joe jåvlevaentjielisnie etnisiteeten bïjre soptsesåvva gosse Josefe Galilean luvhtie vöölki Daviden staaren gåajkoe juktie jïjtjemse almetjelåhkoen sïjse tjaeledh dan åvteste dah lin Daviden maadtoste.

Saemien årrojh tjuerieh varke vuesiehtidh mijjieh maam akt mïelebe mijjen parlameentine. Dam maehtebe darjodh gosse meatan vaeltebe dejtie mah vienhtieh sijjieh leah saemien maadtoste, jalhts jïjtje, dej aahka gon aajjah jallh maadteraahka gon maadteraajjah idtji saemesth. Aktene slïekteseminaaresne Raarvihkesne seminaarehööltije, Arvid Jåma, bijjelen 22000  nommh utni mov slïektemoeresne mah lin maahteme saemielåhkosne tjåadtjodh. Læjhkan, jallan 1000 desnie tjåadtjoeh daan biejjien. Daate vuesehte mijjen akte haesteme feerhmeles årrodh, Kappfjell jeahta.

Slïektemoere vihkielåbpoe gïeleste

Saemiedigkietjirkije meala doh krïevenassh mejtie åtna juktie jïjtjemse saemielåhkoen sïjse tjaeledh daan biejjien, eah nuekies krööhkesth dejtie mah assimileradamme  sjïdtin jïh daarojne dorjesovvin  boelvi tjïrrh. Kappfjell sæjhta gaskem jeatjah dah mah jïjtjemse saemine domtoeh, sijhtieh saemielåhkosne tjåadtjodh jïh slïektedotkemen tjïrrh maehtieh vuesiehtidh dah leah saemien maadtoste, ij leah vihkeles mejtie dej maadteraahka gon maadteraajjah saemiesti jallh ij, byöroeh luhpiem åadtjodh bieline sjïdtedh saemielåhkoste.

Akte vuesiehtimmie, snjaltjen 22. b. 1609 luhpehts sjïdti gaptine gåårvedidh Helgelaanten mearoegaedtesne gånkan resolusjovnen tjïrrh. Daate lea akte dejstie gellie dahkojste mah dorjesovvin juktie saemide daaroedehtedh jïh assimileradidh. Maajetjh nöörjen gånka dam gaatelassjeme. Men mijjieh, saemien årrojh siengieldibie, ibie mijjieh meatan vaeltieh gaajhkesh mah jïjtjemse saemine domtoeh, mah saemien identiteetem utnieh. Datne dam bïjre jarkan vuajnah, vuesiehtimmien gaavhtan jeenjesh saemien duedtine aelkieh juktie vuesiehtidh dah leah saemien maadtoste, jïh dejtie tjoerebe mijjese vaajtelassjedh. Jis edtjem dam garre baakoejgujmie jiehtedh, daate akte segregeradimmiepolitihke mij daelie dorjesåvva såemies saemiej gaskem. Dah Saemiedigkiem Karasjohkese åadtjoejin, juktie daelie eah jienebh tjoerh båetedh beetnegh beetnehvoessen sistie vaeltedh, geeresth dejtie. Nöörje lea eatnamasse göökte åålmegidie tseegkesovveme, göökte åålmegh! Dellie tjoerebe dåemiedidh goh akte åålmege jïh baajedh gaajhkesh dovnesh buerie båeteme årrodh mijjese, saaht mehtie kråaneste jïh roeneste dah båetieh, maam kultuvride dah utnieh, jïh mejtie Kirkeneseste jallh Osloste båetieh. Saemiedigkie akte nasjonaale årgaane gaajhkide saemide jïh dam tjoerebe gujht krööhkestidh, Kappfjell minngemosth jeahta.

– Njoelkedassh leah nuekie hijven goh leah

Nöörjen Saemiej Rijhkesiebrien åvtehke jïh saemiedigkien posisjovnepolitihkere Beaska Niillas veanhta daan beajjetje saemielåhkoenjoelkedassh leah nuekie hijven.

Manne vïenhtem njoelkedassh leah nuekie hijven goh leah, dah leah akte hijven kompromisse. Jåvva jeahta dah leah fer striengkies, men daelie sagke stuerebe nuepie sjïdteme jïjtjemse sïjse tjaeledh goh lin aarebi. Jis aelhkebe sjïdteme sïjse båetedh saemielåhkoen sïjse ij dïhte maam gænnah loeteme orreme, Nöörjen Saemiej Rijhkesiebrien åvtehke jïh saemiedigkien posisjovnepolitihkere Beaska Niillas jeahta.

–Gåhkoe tjuara åenebe sjïdtedh

Beaska Niillas tjïerteste daate akte persovneles veeljeme jïh almetjh eah gaavnjeruktieh tjåadtjoeh juktie saemielåhkoen sïjse båetedh. Ij sïjhth Kappfjellen vaanesovmem lahtestidh segrederadimmiepolitihken bïjre.

Mov mïelen mietie lea vihkeles saemieh Nöörjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaantesne seamma njoelkedassh åadtjoeh juktie meatan sjïdtedh saemielåhkose. Jåvvan lea reaktoe ihke gåhkoe dan noerhtesaemien jïh åarjelsaemien gaskem lea fer stoerre daan biejjien. Dïsse tjoerebe voerkes årrodh. Dïhte saemien sæjhta iktesth raastelaantesne årrodh men mijjieh tjoerebe guhkiebasse ussjedidh juktie måalese båetedh, Beaska Niillas jeahta.

Almetjelåhkoekrïevenassh

Saemielåhkoe  daan biejjien lea ajve dejtie mah bæjhkoetieh dah jïjtjemse utnieh goh saemie, jïh mah saemien hïejmegïeline åtneme jallh eejhtegem, aahka gon aajjah jallh maadter-eejhtegh åtneme saemien hïejmegïeline, jallh leah maana aktede almetjistie mij tjåådtje jallh leah saemielåhkosne tjåådtjeme.

Seedth mijjese dïejvesem

Your email address will not be published. Required fields are marked *