Fïereguhtelaakan dah leah tjarke barkeme dan åarjelsaemien åvteste. Minngemes hïeljen tjaktjefestivaalesne Tjaktjen Tjåanghkoe Sverre Fjellheim (81) jïh Inga Persson Mortensson (93) nammoehtimmiem earoedåaktarinie åadtjoejigan veartenen aalkoealmetjeuniversiteeteste World Indigenous Nations University.

Earoem åadtjoejigan juktie lin saemien åvteste gymhpeme

Fïereguhtelaakan dah leah tjarke barkeme dan åarjelsaemien åvteste. Minngemes hïeljen gosse dah nammoehtimmiem earoedåaktarinie åadtjoejigan World Indigenous Nations Universiteeteste, mijjieh guhkiem dejgujmie soptsestimh dej jieleden jïh barkoen bïjre.

–Ruffien 30.b. bööredimmiem Taiwanese åadtjoejim juktie earoedåakterebaalhkam åadtjodh. Manne vïenhtim naaken ajve mannine sjelhkiedi, Sverre Fjellheim (81) föörhkede.

Dïhte aadtjen dam joekoen stoerre earoedåakterebaalhkam åådtjeme tjaktjefestivaalesne Tjaktjen Tjåanghkoe. Meejle Taiwaneste ij lij jarhpoe goh. Sverre Fjellheim lij nammoehtimmiem earoedåaktarinie åådtjeme World Indigenous Nations Universiteeteste, mij barkeminie aalkoealmetji daajroem jïh ööhpehtimmiem nænnoestidh abpe veartenisnie.

–Manne lim skïemtjes orreme guhkiem, jïh im saaht guktie lim maahteme Taiwanese vuelkedh. Idtjim dan jïjnjem dan bïjre ussjedh vielie, åvtelen vihth e-påastem åadtjoejim göökte askh mænngan aktine stoerre guvvine jïjtjestanne, mij lij gævnjan aktene vïedtjesne Taiwanesne, raajrojne dåaktarijstie guvvien nuelesne. Easkah dellie guarkajim daate ij lij jarhpoe. Manne lim earoedåaktarinie sjïdteme jïh daan biejjien daam earoebaalhkam åadtjoejim daesnie Snåasesne. Hijven domtoe, jïh baalhka lea joekoen vihkeles abpe åarjelsaemien siebriedahkese.

Earoehtamme sijjen barkoen åvteste

SÁMi Ođasmagasiidna earoedåaktaridie gaavnede dallah mænngan ligan baalhkam åådtjeme. Dïhte maehteles saemien historihkere ij leah gåessie gænnah daarpesjamme barkoem ohtsedidh. Altese daajroe dan vihkeles orreme guktie saemien institusjovnh leah mahte dan bïjre gymhpeme.

–70-låhkoen manne Noerhtelaanti Saemien Instituhtesne Guovdageaidnusne barkim. Faahketji tellefovnem Snåaseste åadtjoejim. Saemien Sijten åejvie munnjien ringki. “Daelie badth tïjje båateme datne åarjese båatah juktie mijjieh aktem daarpesjibie mij maahta daejnie nierhkedh”, jeehti. Jïh dan åvteste manne gåetide vöölkim jïh naemhtie mov barkoe eelki dan åarjelsaemien åvteste rïektesisnie, Fjellheim soptseste.


Daam guvviem World Indigenous Nations University Sverre Fjellheimese seedti. – Easkah dellie manne guarkajim manne rïektesisnie nammoehtimmiem earoedåaktarinie åadtjoejim, Fjellheim jeahta. Guvvesne Saemien jïlleskuvle earoehtimmiem dååste Fjellheimen åvteste. Daate seremonije lij Taiwanesne minngemes giesien. 

Jaepie lij 1980. Alta-aksjovne lij juhtieminie jïh Trööndelagesne aaj soejkesjin dovne jaevride deepmesjidh jïh vuetjemefeeltem bigkedh. Jienebh saemieh sijjen reaktaj åvteste gæmhpoejin reaktasuerkesne. Daate Fjellheimem tsavtsi gosse eelki Saemien Sijtem hammoedidh.

- Eelkim ussjedidh magkeres råålla daate onnohtje aadtjen tseegkeme saemien institusjovne Snåasesne meehti dagkeres veartenisnie darjodh? Daej åssjaldahkigujmie daate ånnetji ånnetji joekoen stoerre prosjektine sjïdti. Syjhtedassh lin prosessem buektiehtidh gusnie dovne registreradimmie, dokumentasjovne, dotkeme, bievneme, reereme jïh vaarjelimmie edtjieh vïedteldahkesne årrodh barkojne mij identiteetem sjugniedi, Fjellheim tjïelkeste mij guhkiem oktegh gïehteli kultuvremojhtesh registreradidh.

Iktesth tjoereme gæmhpodh

Fjellheim direktöörine Saemien Sijtesne barki 1991 raajan gosse barkoem åadtjoeji Tromsø Museumisnie, jïh mænngan dovne Rijhkeantikvaaresne jïh Saemiedigkesne, Jalhts lij joekehts barkoevedtijh, dïhte iktesth reereminie saemien kultuvremojhtesijstie barki. Dïhte aaj jienebh histovrijegærjah tjaaleme jïh meatan orreme Saemiereaktamoenehtsen barkosne.

–Leam tjoereme dan saemien åvteste gæmhpodh iktegisth, men manne geerjene ihke leam åådtjeme darjodh maam dorjeme. Daejnie earoebaalhkine maahtam enn vielie darjodh. Daelie leam bieline sjïdteme daehtie aalkoealmetjeuniversiteeteste jïh maahtam tjaalegh saemien histovrijen bïjre tjaeledh gaskenasjonaale siebriedahkese. Daate earoebaalhka maam daelie åådtjeme lea faageles jååhkesjimmie, damtem. Raaktan vihkeles saemieh stoerre tihtelh åadtjoeh, juktie dïhte vielie leavloem vadta mijjen barkosne, jeahta.

Garmere baalhkeste

Aaj Inga Persson Mortensson (93) nammoehtimmiem earoedåaktarinie åadtjoeji. Båatsoen jïh stoerre eadtjohkevoeten tjirrh siebriedahkesne dïhte lea aerpievuekieh jïh daajroem serteme dan nuerebe boelvese. Gïeleldh aaj viehkiehtamme guktie saemien ööhpehtimmie sjïdti. Aaj dïhte vïenhti Taiwan lij fiejliem dorjeme gosse satnine gaskesadti.

- Daan biejjien manne garmeresvoetine daam baalhkam dåastoem jïh dam juakam veartenen gaajhki aalkoealmetjigujmie, juktie daajram mijjieh doh seamma gæmhpoeh gæmhpoeminie, Inga gijhtemehåaloemisnie jeehti.

Mortensson lea reakadamme 1926 Västerbottensinie gosse eejhtegh lin gïjrejuhtiemisnie. Dïhte kulturelle veaksehke fuelhkien sïjse reakasovvi.

–Mov fuelhkien daajroegaaltijistie gåajvodh lij eevre daerpies jis edtjimh bïerkenidh. Dah sïjhtin mijjieh edtjimh jearsoes sjïdtedh guktie maehtebe bïerkenidh gaajhki tsiehkiej nuelesne. Dej bijjiedimmie lea mannem hammoedamme, jïh manne pryöveme dam mov maanide, aahkoevidie jïh maadteraahkoevidie vedtedh.

- Mijjen åadtjobe håjnoes årrodh

Dïhte daaroedehtemem tjarke damteme dovne gosse Sveerjesne årroeji maanabaelien, jïh mænngan geerve jieliedisnie Nöörjesne. 1933 gosse Inga skuvleaaltarasse bööti tjoeri skuvlem aelkedh Sveerjesne. Don baelien aaj jearsoesvoetem dassi. Govhte garre jaepieh sjïdti.

–Lij eevre luhpehts gïelem nuhtjedh, guktie joekoen jïjnjem teehpim jïh lïerim gïele idtji naan aarvoem utnieh. Goh geerve almetje månnoeh geellebe Richard bovtsigujmie gïehtelimen Svahken sïjtesne Nöörjesne. Daesnie gæmhpoe mijjen reaktan bïjre veasodh, aaj sagke tjyölkehkåbpoe sjïdti. Manne leam dåårjeme almetjh leah mov bovtsh vuatjeme, jïh manne aaj gymhpeme mijjen maanaj ööhpehtimmien jïh gïelen åvteste. Idtjimh gåessie gænnah gåavvarosth, men åadtjobe håjnoes årrodh. Mijjieh dan jïjnjem dasseme.

Noeride garmerdieh

Dovne Inga Mortensson jïh Sverre Fjellheim lægan sïemes nuerebe boelve stoerre barkoem darjoeh saemien gïelem vaarjelidh jïh nænnoestidh. Læjhkan eah leah eevre optimisth dan guhkiebasse barkoen bïjre åarjelsaemien aerpievuekijste.


Aaj kultuvrebaalhkah vadtasovvin tjaktjefestivaalesne Tjaktjen Tjåanghkoe. Jonhild Joma, Evald Stenfjell jïh Jonar Thomasson fïereguhte kultuvrebaalhkam åadtjoejin.

–Manne dejtie noeride garmerdem mah gïelem bååstede vaalteme. Mov lea stoerre håhkoe gïelen båetijen aejkien bïjre, men leam jueriedisnie guktie båatsojne gåarede daesnie åarjene. Mijjieh tjarke deadtoven nuelesne jïh laantem dassebe fïerhten biejjien turismese, hæhtjoebigkemasse, valkesasse jïh industrijese, Mortensson jeahta.

 – Gosse manne byjjenim dellie lij 6-7 almetjh mah meehtin saemiestidh. Daan biejjien maahtam hotellesne mïnnedh jïh noerh råakedh mah maehtieh sinsitnine saemiestidh. Dïhte joekoen joekoen hijven, men læjhkan geerve mievriestidh guktie båetije aejkie sjædta, jïh im akt manne vïenhth båatsoen lea hijven båetije aejkie, mij ij leah nöörjen laakeste vaarjelamme. Daan biejjien mijjen lea Saetniesvoetekommisjovne, mij lea hijven, men jis edtjem eerlege årrodh dellie im daejrieh guktie edtjieh gaajhkem buektiehtidh doh golme jaepieh, man åvteste libie gymhpeme 400 jaepieh, Fjellheim jeahta.