Ođđasat

– Dál dihtet buohkat movt Mátta- Sámis láhttejit sápmelaččaiguin

Boazodoalli ja eananeaiggát guovttos Lars Aage Brandsfjell ja Lars Elias Bransfjell dat leigga vuolgán čoahkkimii, man birra buohkat dál hállet. – Sii bissehedje munno uvssas eaige dáhtton Lars Aage luoitit čoahkkimii, go lea sápmelaš. Mu eai diehtán gii lean, muitala Lars Elias Bransfjell.

Seminára Álttá vuostálastimiid birra

Dán mánu 14. – 16. beaivvi lágida Sámi Dáiddaguovddáš Kárášjogas seminára Álttá vuostálastimiid birra.

Kárášjoga dáiddaskuvlla oahppit čájehedje dáidagiid

Juohke jagi čájehit Kárášjoga dáiddaskuvlla oahppit iežaset dáidagiid ovdalaš skuvlajagi loahpaheami. Nu dahke dánge háve.

Min Boazu reastaluvai

Mannan vahku reastaluvai Min Boazu. Fitnodat ásahuvvui 2016 ja leat earet eará vuoitán silbba iežaset Rein Finnbiff design ovddas New Yorkas 2018.

– Áinnas joatkkán NBR jođiheaddjin

Ellinor Marita Jåma lea dieđihan iežas joatkit NBR jođiheaddjin jus fal válljejit su ođđasit. Jus oažžu ođđa luohttámuša de ii searvva sámediggeráđi lahttun nugo plánejuvvon.

- Ođđa merkenvuohki šaddá buorre boazodollui

Ovddádusbellodaga Sámediggeáirras Arthur Tørfoss ii loga vákšun ja goziheapme sivvan indiviida mekemii. Son jáhkká dán baicce buorrin boazodillái.
Dál Norgga Ráđđehus dáhttu indiviidamerket bohccuid vai besset gozihit boazodili

Stuorradiggi ii guldalan Nancy, NBR ja Sámedikki

89 jiena 80 jiena vuostá mearridii Stuorradiggi bágget boazodolliid individamerket bohccuid. – Gulaskuddanáiggis bođii áibbas čielgasit ovdan ahte Sámediggi, NBR ja fylkkamánnit vuosttildedje dan. Mii eat dáhto indiviidamerkema, logai Guovddášbellodaga Stuorradigge várrelahttu Nancy Porsanger Anti Stuorradikkis.

– Ráđđehus beare dološáigásaš

Sámediggepresideanta Aili Keskitalo rámida Nils Yngve Vuolaba ja ávžžuha eambbosiid sirret veaikki ja eará doabbariid ja doalvut daid rievttes sadjái ja nu ávkkástallet minerálaiguin ođđasit. Presideanta ii leat seamma rámis dološáigásaš ráđđehusain, mii suovvá álggahit ovtta nuppi ruvkedoaimma.

– Urban Mining ii leat Nurrisa molssaeaktu

Vaikko Norgga ealáhusministtar Torbjørn Røe Isaksen oaidná Urban Mining -doaimmas ávkki, de ii loga dan goassege nagodit gokčat dán áigge veaikedárbbu, iige de šatta Nussira ruvkedoaimmaid molssaeaktun.
Nils Yngve sirre veaikki ja hástala duge dahkat dan seamma:

– Moai duinna sáhtte veahkkálagaid heaittihit ruvkedoaimmaid

Nils Yngve Vuolabis lea hirbmat erenoamáš astoáiggedoaibma. Son sirre earet eará veaikki eret elektrovnnalaš rusttegiin ja sádde daid viidáset fitnodahkii, mii atná veaikki ođđasit.

– NSR čiegadii boazodoallostivrra nammadeami

Bargiidbellodaga sámediggejoavku lohká Sámediggeráđi čiegadan barggu nammadit boazodoallostivra lahtuid.
Ofelaš-joavku lea vásihan oba olu mannan skuvlajagi

– Oza don ge Ofelažžan

Plassjelaš Vanja Tørresdal (21) lea okta dán jagi ofelaččain, geat leat johtán miehtá Norgga muitaleamen sámiid birra nuoraide. Son ii gáđa sekundda ge ja hásttuha dál eará sámi nuoraid ohcat ofelažžan.

Goaskimiid miessegoddin heađástuhttá

Sámediggeráđđi vuorjašuvvá stuorra boraspirevahágiid geažil boazoealáhusas. Sámediggeráđi lahttu Berit Marie Eira oaivvilda ahte dilli lea gierdameahttun ja dáhttu stáhta guohtonealáhusaid vuoruhit.

Jáhkká luođi šaddat bivnnuhin miehtá Eurohpa

Guovdageainnu sátnejođiheaddji Johan Vasara čevllohallá hirbmadit go KEiiNO oaččui buot eanemus jienaid Eurohpa álbmogis. Vaikko fágaduopmáriin eai goaikkehan čuoggát, eaige de vuoitán Eurovision Song Contest -lávlla- gilvvu, de sátnejođiheaddji jáhkká Sámi musihka gullogoahtit miehtá Eurohpa.
KEiiNO vuittii Eurohpá álbmoga váimmu, vaikko eai vuoitánge ESC

– Dál ii leat go jurddašit boahtteáiggi birra

Fred René Buljo áhčči Klemet Anders Buljo lea Tel Avivas. Son lea nu gealdagasas ovdalaš semifinála ja jáhkká KEiiNO joavdá finalai ja vuoitá vel olles Eurovision Song contest gilvvu.
Duohtavuođakommišuvnna ávžžuhusat álbmogii:

– Váldet oktavuođa ja muitalehket iežadet historjjá

2022 čavčča geigejit Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna materiála ja rávvagiid Stuorradiggái. – Kommišuvdna háliida olbmuid muitalusaid ja vásáhusaid raportii. Lea dehálaš ahte válddát minguin oktavuođa.

Siiddut